Maniakkide T\u00e4nav<\/a> ja Veiko Belials. Ta on olnud viljakas mitmes ulme alam\u017eanris.<\/p>\n\n\n\nMuu hulgas on Jansi k\u00f6itnud k\u00fcberpunk, mida on rakendanud eesti kontekstis. N\u00e4iteks ulmelugude \u201eHallvanake ja Ussikuningas\u201c (kogumikus \u201e\u00dclest\u00f5usjad ja koduk\u00e4ijad\u201d, 2020) ja \u201eTarkmees taskus\u201d (\u00f5udusjuttude kogumikus \u201eVinguv jalaluu\u201d, 2018) protagonistid tegutsevad virtuaalreaalsuses asuvas m\u00e4ngus, mis on \u00fcles ehitatud Kreutzwaldi \u201eEesti rahva ennemuistsete juttude\u201d p\u00f5hjal.<\/p>\n\n\n\n
2019. aastal ilmunud romaan \u201eKosmose pikk vari\u201c on loetav muhedalt s\u00f5geda ulmeseiklusena. Samas leiavad selles Jansi ja Maniakkide T\u00e4nava teoses k\u00e4sitlemist t\u00f5sised teemad: ressursside s\u00fc\u00fcdimatu raiskamine nende ammendumiseni, arutu ahnuse h\u00e4vitavad tagaj\u00e4rjed, \u00fcksikute suurkorporatsioonide j\u00f5ukus ja sellega kaasnev v\u00f5im, mis osutuvad suuremaks kui riikide omad. Olulisel kohal on armastus, s\u00f5prus ja lojaalsus.<\/p>\n\n\n\n
Jansi neljas romaan \u201eTondilatern\u201c saavutas 2019. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaaniv\u00f5istlusel teise koha. See on noorteulmena m\u00e4\u00e4ratletav lugu, kus kaks Eesti v\u00e4ikelinna Elva kooli\u00f5pilast v\u00f5itlevad sissetungijatega k\u00f5rgtehnoloogilisest paralleelmaailmast; l\u00f5puks peavad sekkuma ka Kaitseliit ja NATO. Romaan \u201eAjudraiver\u201d (2022) on k\u00fcberpunk, kus keegi loob millegip\u00e4rast virtuaalseid tehismaailmu surnud inimestele.<\/p>\n\n\n\n
Laiema populaarsuse v\u00f5itis Jansi kriminaaljuttude kogumik \u201eR\u00f5ngu roimad\u201d (2023), kus kurit\u00f6id lahendab R\u00f5ngu baltisakslasest pastor Alexander Magnus Karl Lenz. Jans on \u201eR\u00f5ngu roimadele\u201d kirjutanud ka kaks j\u00e4rge. Kogumikus \u201eR\u00f5ngu roimad. 2. P\u00f5rgut\u00f5ld\u201d (2025) on oluline osa maarahva folklooril ja uskumustel, romaanis \u201eR\u00f5ngu roimad. 3. Viimnep\u00e4ev\u201d (2026) on tegevus j\u00f5udnud rahutusse aastasse 1812, kui Vene impeeriumi muserdab Napoleoni s\u00f5jav\u00e4gi. \u201eR\u00f5ngu roimade\u201d sari tugineb suuresti tegelikele s\u00fcndmustele ja dokumentaalsele materjalile ning v\u00f5imaldab heita pilgu 19. sajandi alguse L\u00f5una-Eesti ajalukku ja olustikku.<\/p>\n\n\n\n
Joel Jansi on kaheksal korral p\u00e4rjatud Eesti Ulme\u00fchingu auhinnaga Stalker. Jans on 2013-2020 koos kolleegidega koostanud viis k\u00f6idet ajakirja Reaktor \u00fcmber koondunud autorite loomingu kogumikku \u201eTuumahiid\u201d. Samuti on Jans koos J\u00fcri Kallasega koostanud ulmeantoloogia \u201eL\u00e4bi valu ja vaeva\u201c (2020).<\/p>\n\n\n\n
L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n
Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Romaanid<\/em><\/strong>
Maniakkide T\u00e4nav, J. J. Metsavana, Saladuslik tsaar. 3. Kettm\u00f5\u00f5gaga m\u00f5\u00f5detud Maa<\/strong>. Tartu: Fantaasia, 2015, 249 lk.
Maniakkide T\u00e4nav, J. J. Metsavana, Saladuslik tsaar. 4. Kui rumalad surid<\/strong>. Tartu: Fantaasia, 2016, 240 lk.
Maniakkide T\u00e4nav, Joel Jans, Kosmose pikk vari<\/strong>. Tartu: Lummur, 2019, 221 lk.
Tondilatern<\/strong>. Tartu: Lummur, 2019, 258 lk.
Ajudraiver<\/strong>. Tartu: Lummur, 2022, 288 lk.
R\u00f5ngu roimad. 3<\/strong>. Viimnep\u00e4ev<\/strong>. Elva: Mooses, 2026. 178 lk.<\/p>\n\n\n\nJutud<\/strong><\/em>
R\u00f5ngu roimad<\/strong>. Elva: Lummur, 2023. 174 lk.
R\u00f5ngu roimad. 2<\/strong>. P\u00f5rgut\u00f5ld<\/strong>. Elva: Lummur, 2025. 190 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Joel Jans (varem kasutanud ka pseudon\u00fc\u00fcmi J. J. Metsavana, s\u00fcnd. 19. VII 1982) on ulme- ja krimikirjanik. Jans s\u00fcndis V\u00f5rus. Ta on l\u00f5petanud 2002. aastal R\u00f5ngu keskkooli ja \u00f5ppinud aastatel 2002\u20132004 Tartu kutsehariduskeskuses infotehnoloogiat, erialalt s\u00fcsteemiadministraator. Ta on Eesti Ulme\u00fchingu …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6482,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11472","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11472","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11472"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11472\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11477,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11472\/revisions\/11477"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11472"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}