{"id":11522,"date":"2024-10-01T14:06:54","date_gmt":"2024-10-01T11:06:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11522"},"modified":"2026-08-31T11:57:22","modified_gmt":"2026-08-31T08:57:22","slug":"jaak-jarv","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/j\/jaak-jarv\/","title":{"rendered":"Jaak J\u00e4rv"},"content":{"rendered":"

Jaak J\u00e4rv (17.\/5. IV 1852 \u2013 III 1920) oli prosaist ja publitsist, Eesti esimese algup\u00e4rase romaani \u201eVallim\u00e4e neitsi\u201c autor.<\/p>\n\n\n\n

Jaak J\u00e4rv s\u00fcndis Viljandimaal, alghariduse sai N\u00f5o kihelkonnas R\u00f5hul. Iseseisvalt \u00f5ppides tegi J\u00e4rv vallakoolmeistri eksami ja t\u00f6\u00f6tas koolmeistrina. 1876. aastal l\u00e4ks ta Viljandisse, kus t\u00f6\u00f6tas Carl Robert Jakobsoni<\/a> ajalehe Sakala juures. 1881. aastal omandas J\u00e4rv Tartu Eesti Seitungi, mille viis j\u00e4rgmisel aastal Tallinna ja nimetas \u00fcmber Virulaseks. Selle juures t\u00f6\u00f6tasid m\u00f5nda aega ka n\u00e4iteks tulevased eesti kirjanduse juhtautorid Eduard Vilde<\/a> ja Juhan Liiv<\/a>. J\u00e4rv j\u00e4tkas jakobsonlikku demokraatlikku suunda, seisis muuhulgas eesti keele \u00f5iguste eest ja oli m\u00f5isnikevastase hoiakuga. Ta k\u00e4sitles t\u00f6\u00f6listemaatikat, saades s\u00fc\u00fcdistuse sotsialismiideede levitamises ja saadeti 1888 Baltimaadest v\u00e4lja; Virulane l\u00f5petas ilmumise. P\u00e4rast Moskvas veedetud pagendusaja l\u00f5ppu tuli J\u00e4rv tagasi Tallinna, kus tegeles \u00e4riga, sajandi alguses ilmus m\u00f5nda aega (erinevate uute nimede all) ka Virulane, ent endist menukust see enam ei saavutanud. 1912. aastal l\u00e4ks J\u00e4rv uuesti Moskvasse, kus elas kuni 1919. aastani, mil liikus edasi Samaara kubermangu Venemaal, kus 1920. aasta kevadel segastel asjaoludel hukkus Djoma j\u00f5el.<\/p>\n\n\n\n

Ilukirjanduslikku tegevust alustas J\u00e4rv 1870ndate aastate alguses. Lydia Koidula<\/a> m\u00f5jutustega, ajastuomase patriootilise ja sentimentaalse motiivistikuga luulekogu \u201eLillekimbukene\u201c ilmus 1873. aastal. Ilukirjandusliku loominguga tegeles J\u00e4rv enim Virulase p\u00e4evil, mil peamiselt lehe lisas ilmus ka tema luulet ja kaasaja olusid kujutavat proosat. Tema loomingus oli t\u00e4heldatav kaastunne vaesemate ja v\u00e4etimate vastu ning kriitilisus m\u00f5isnike suhtes, n\u00e4iteks jutustuses \u201eElsa\u201c. J\u00e4rve k\u00f5ige olulisim teos on eesti esimeseks algup\u00e4raseks romaaniks peetav \u201eVallim\u00e4e neitsi\u201c (1885). S\u00fcndmusterohke melodramaatiliste sugemetega ajalooainelise romaani tegevustik leiab aset suuremas osas P\u00f5hjas\u00f5ja aastail Tallinnas. S\u00fcndmuste keskmes on vapper ja \u00f5ilis neiu Marta, kelle s\u00fcnnisalap\u00e4ra ja eluk\u00e4igu \u00fcmber s\u00fcndmused s\u00f5lmuvad. Katoliikluse ja luterluse kokkup\u00f5rked on olulisel kohal nii selles romaanis kui ka jutustuses \u201eRistit\u00fctar\u201c (1891), mille keskmes on reformatsiooniliikumine. Ajaloolaineline on ka 1343. aasta J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu s\u00fcndmusi kajastav \u201eKarolus\u201c (1892). J\u00e4rve romantilise ja seiklusliku hoiakuga, ehkki skemaatilised ja mustvalged teosed olid omal ajal lugejate seas populaarsed.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks ilukirjandusele avaldas Jaak J\u00e4rv mitmesuguseid bro\u0161\u00fc\u00fcre ja valgustuslikku publitsistikat, milles muutus j\u00e4rjest moraliseerivamaks. Viimastel eluaastatel Venemaal elades tundis huvi m\u00fcstitsismi ja spiritismi vastu.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaan<\/em><\/strong>
Wallim\u00e4e neitsi<\/strong>: Algup\u00e4raline romaan Eesti minewikust. Tallinn: Virulane, 1885, 372 lk [j\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1906, 1908, 1923, 1997]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchem proosa<\/em><\/strong>
Ilm ja elu. 1. anne<\/strong>. Tallinn: A. ja J. J\u00e4rv, 1890, 159 lk. [Jutud, \u00f5petlikud ja teaduslikud kirjutised ja laulud].
Ilm ja elu. 2. anne<\/strong>. Tallinn: A. ja J. J\u00e4rv, 1890, 158 lk. [Jutud, \u00f5petlikud ja teaduslikud kirjutised ja laulud].
Ilm ja elu. 3. anne<\/strong>. Tallinn: A. ja J. J\u00e4rv, 1890, 158 lk. [Jutud, \u00f5petlikud ja teaduslikud kirjutised ja laulud].
Ilm ja elu. 4. anne<\/strong>. Tallinn: K. Busch, 1891, 158 lk. [Jutud, \u00f5petlikud ja teaduslikud kirjutised ja laulud].
Ristit\u00fctar<\/strong>: Ajalooline jutustus Eestimaa Katoliku usu ajast. Tallinn: K. Laurmann, 1891, 96 lk [2. tr 1892]
W\u00f5itluste tormis ehk Uus Robinson<\/strong>: jutustus \u00fche naesterahwa imelikust elust. Tallinn: K. Laurmann, 1891, 196 lk
Karolus<\/strong>: ajalooline jutustus Eesti minewikust. Tallinn: K. Laurmann, 1892, 136 lk [2. tr 1923]<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Lillekimbukene<\/strong>: Esimene pihut\u00e4is 29 \u00f5ies. Tartu: J. J\u00e4rv, 1873, 35 lk<\/p>\n\n\n\n

Varia<\/em><\/strong>
Itaalia t\u00f5etunnistaja Filoteo Giordano Bruno<\/strong>: Tema wahva w\u00f5itlemine ja hale surm. Tallinn: 1884, 24 lk
Inimesesoo h\u00e4\u00e4tegijad<\/strong>: \u00c4ratawad ja \u00f5petlikud elulood suurtest h\u00e4\u00e4tegijatest. Tallinn: A. ja J. J\u00e4rv, 1890, 150 lk
Joomise-katk ja w\u00f5itlemine tema wastu<\/strong>. Tallinn: A. ja J. J\u00e4rv, 1890, 175 lk
Laste Palwe-Raamat<\/strong>: s\u00fcnnis ja tululik ka k\u00f5igele noorele rahwale. Tallinn: K. Laurmann, 1891, 64 lk
S\u00f5numed hukatuse ja \u00f5nnistuse teelt<\/strong>. Tallinn: K. Laurmann, 1891, 72 lk
Waenlane s\u00f6bra n\u00e4ol<\/strong>. Tartu: \u00dchendatud Eesti karskuseseltsid, 1892, 26 lk
Tunne iseennast!<\/strong>: M\u00f6tted ja t\u00f6endused hinge suremata oleku \u00fcle. Tallinn: J. J\u00e4rv, 1895, 58 lk
Naisterahwas s\u00fc\u00fcpingis meeste ees<\/strong>. Moskva: J. L\u00e4te, 1912, 40 lk<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaak J\u00e4rv (17.\/5. IV 1852 \u2013 III 1920) oli prosaist ja publitsist, Eesti esimese algup\u00e4rase romaani \u201eVallim\u00e4e neitsi\u201c autor. Jaak J\u00e4rv s\u00fcndis Viljandimaal, alghariduse sai N\u00f5o kihelkonnas R\u00f5hul. Iseseisvalt \u00f5ppides tegi J\u00e4rv vallakoolmeistri eksami ja t\u00f6\u00f6tas koolmeistrina. 1876. aastal l\u00e4ks …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6482,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11522","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11522","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11522"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11522\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11525,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11522\/revisions\/11525"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11522"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}