{"id":11549,"date":"2024-04-03T23:42:05","date_gmt":"2024-04-03T20:42:05","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11549"},"modified":"2026-08-31T14:24:40","modified_gmt":"2026-08-31T11:24:40","slug":"peep-ilmet","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/i\/peep-ilmet\/","title":{"rendered":"Peep Ilmet"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Peep Ilmet (kodanikunimega Peep Gorinov, s\u00fcnd. 30. X 1948) on luuletaja ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

Ilmet s\u00fcndis Palamusel. Ta \u00f5ppis aastatel 1956\u20131964 Avinurme koolis ja l\u00f5petas 1967. aastal N\u00f5o keskkooli. Seej\u00e4rel \u00f5ppis ta \u00fche aasta Eesti P\u00f5llumajanduse Akadeemias maakorraldust. P\u00e4rast kaht aastat s\u00f5jav\u00e4eteenistuses \u00f5ppis ta 1970-1972 Tartu Riiklikus \u00dclikoolis ajalugu. Aastatel 1972\u20131975 t\u00f6\u00f6tas ta Tartu \u00dclikooli raamatukogus k\u00f6itja-restauraatorina, seej\u00e4rel elas neli aastat L\u00e4\u00e4nemaal, kus t\u00f6\u00f6tas Matsalu riikliku looduskaitseala tehnikuna ja j\u00e4relevalve \u00fclemana. 1980. aastal asus ta elama Tallinna, kus oli 16 aastat restauraator, esialgu riiklikus kunstimuuseumis, hiljem ennistuskojas \u201eKanut\u201c. 1996. aastast alates on Ilmet olnud vabakutseline luuletaja. Peep Ilmet on Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1986. aastast. Ta on abielus t\u00f5lkija ning kirjastaja Krista Kaeraga, nende t\u00fctar on t\u00f5lkija Kaisa Kaer ja poeg filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r Kaaren Kaer.<\/p>\n\n\n\n

Ilmeti esimesed ilukirjanduslikud tekstid avaldati 1960. aastate l\u00f5pus k\u00e4sikirjalistes almanahhides \u201e\u00d5itsev tuul\u201c, \u201eKamikaze\u201c, \u201eJumala tuul\u201c, \u201eKarjamaa\u201c ning almanahhi \u201eVigilia\u201c I, II ja IV k\u00f6ites. 1977. aastal ilmusid Ilmeti esimesed luuletused ajakirjas Looming. Deb\u00fc\u00fctluulekogu \u201eTuulekannel\u201c ilmus 1980. aastal. S\u00f5na \u201etuul\u201c esineb Ilmeti luulekogude pealkirjades sageli, kriitikud on nimetanud tuult Ilmeti autorikujundiks. Ilmeti luule on loodusl\u00e4hedane, talle on omane eesti muinasusundist p\u00e4rinev kujundikeel. Loomingus valitseb kindlas v\u00e4rsim\u00f5\u00f5dus riimiline luule.<\/p>\n\n\n\n

Juba deb\u00fc\u00fctkogus l\u00f5i Ilmet Juhan Liivi<\/a> j\u00e4rgi oma uue luulevormi, nn liivingu. Ilmeti autori\u017eanr liiving on Juhan Liivi 1911. aastal kirjutatud neljarealise luuletuse \u201eS\u00fcgise tuul\u201c silbiskeemil 4-4-8-4 p\u00f5hinev napp luulevorm. Ilmet kasutab \u00fc asemel t\u00e4hte y, mis koos arhailise ja murdekeelse s\u00f5navaraga muudab tema teosed \u00e4ratuntavaks.<\/p>\n\n\n\n

Ilmeti luulet on t\u00f5lgitud inglise, soome ja vene keelde, l\u00fchiproosat saksa keelde. Ilmet on t\u00f5lkinud vene keelest ning v\u00e4rsistanud luuletusi ja luulekatkeid inglise, prantsuse, saksa, ungari, tad\u017eiki jt keeltest rohkem kui 50 t\u00f5lkeproosaraamatu jaoks. Mahukamad nendest on Rudyard Kiplingi \u201eMuinaslugusid\u201c (1983) ja \u201eD\u017eungliraamat\u201c (2001), Oscar Wilde\u2019i \u201eReadingi vangla ballaad\u201c (2004; inglise keelest koos Krista Kaeraga), Charles Perrault\u2019 \u201eMuinasjutud\u201c (2007; kogumiku v\u00e4rssosad prantsuse keelest koos Madis J\u00fcrviste ja Madli K\u00fctiga).<\/p>\n\n\n\n

Ilmet on avaldanud artikleid, esseid ja arvustusi ning koostanud mitmeid luulekogumikke. Tema luuletuste s\u00f5nadele on paljud eesti artistid (Ultima Thule, T\u00f5nis M\u00e4gi, Ivo Linna, Silvi Vrait, Kukerpillid jpt) teinud laule, millest mitmed on saanud osaks Eesti popmuusika klassikast. Koos Viljandi Kultuurikolled\u017ei rahvamuusikutega on ta v\u00e4lja andnud helikasseti \u201eHingesoo j\u00e4rv\u201c.<\/p>\n\n\n\n

2011. aastal ilmus Ilmeti sulest raamatuk\u00f6itmise k\u00e4siraamat \u201eKoduk\u00f6ide\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Ta on p\u00e4lvinud Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgi (2026).<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
Tuulekanne<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. 55 lk.
Tuuletee; Ajastaja<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. 38 lk.
Matsalu mailt<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986. 39 lk.
Tuul tuli<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986. 77 lk.
Tuulatud luuletused<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988. 136 lk.
Linnam\u00e4gi tuulte vallas: tuulatud luuletusi 1973\u20131989. \/ A drumlin in the wind<\/strong>. T\u00f5lkinud Krista Kaer. Turku: Takapiru\/Gillot, 1989. 60 lk.
M\u00f5raseks m\u00f5istetud meel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991. 76 lk.
Tuuldunud luule<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1998. 179 lk.
Muigelsui ent t\u00f5simeeli<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001. 114 lk.
Meilmail<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2009. 107 lk.
Taevall<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2009. 44 lk.
Ikebana \u2013 elavad lilled<\/strong>. Dagmar Kotli. Luuletanud Peep Ilmet. Tallinn: Varrak, 2010. 187 lk.
Aega on mu meelest<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2013. 74 lk.
Ajastaja<\/strong>. Tallinn: Penikoorem, 2012. 152 lk.
S\u00f5\u00f5latud luule<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 448 lk.
Linnumeeli<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2015. 68 lk.
Yksk\u00f5ikvus<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2016. 77 lk.
Ole mine<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2025. 80 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/strong><\/em>
Ilmunud aegade h\u00e4marast<\/strong> [jutud ja luuletused]. Tallinn: Kupar, 1993. 67 lk.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4siraamat<\/strong><\/em>
Koduk\u00f6ide<\/strong>: k\u00e4siraamat neile, kes soovivad ise raamatuid k\u00f6ita. Peep Gorinov. Tallinn: Varrak, 2011. 151 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Peep Ilmet (kodanikunimega Peep Gorinov, s\u00fcnd. 30. X 1948) on luuletaja ja t\u00f5lkija. Ilmet s\u00fcndis Palamusel. Ta \u00f5ppis aastatel 1956\u20131964 Avinurme koolis ja l\u00f5petas 1967. aastal N\u00f5o keskkooli. Seej\u00e4rel \u00f5ppis ta \u00fche aasta Eesti P\u00f5llumajanduse Akadeemias maakorraldust. P\u00e4rast kaht aastat …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6480,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11549","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11549","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11549"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11549\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11550,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11549\/revisions\/11550"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6480"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11549"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}