{"id":11576,"date":"2024-04-03T23:42:28","date_gmt":"2024-04-03T20:42:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11576"},"modified":"2026-08-31T15:41:41","modified_gmt":"2026-08-31T12:41:41","slug":"ivar-ivask","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/i\/ivar-ivask\/","title":{"rendered":"Ivar Ivask"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ivar Vidrik Ivask (17. XII 1927 \u2013 23. IX 1992) oli eesti luuletaja, esseist, kirjandusteadlane ja -kriitik ning kunstnik, rahvusvaheliselt silmapaistvamaid literaate paguluses.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Riias l\u00e4tlasest ema ja eestlasest isa perekonda, kodukeeleks oli saksa keel. Eestiga \u00fchendasid teda emotsionaalselt enim lapsep\u00f5lvesuved R\u00f5ngus. Ivar Ivask \u00f5ppis Riias eesti, l\u00e4ti ja saksa koolides. 1944. aastal p\u00f5genes koos isaga s\u00f5ja eest Saksamaale, kus \u00f5ppis esmalt Wiesbadeni eesti g\u00fcmnaasiumis, siis Marburgi \u00fclikoolis (1946\u20131949) germanistikat, v\u00f5rdlevat kirjandusteadust ja kunstiajalugu. Seej\u00e4rel asus elama Ameerika \u00dchendriikidesse. Abiellus l\u00e4tlanna Astr\u012bde Hartmanega (abieluj\u00e4rgselt Astr\u012bde Ivaska). P\u00e4rast \u00fclikoolist pensionile minekut siirdus koos abikaasaga 1991. aastal elama Iirimaale Fountainstowni k\u00fclla, kus ka suri. Tema p\u00f5rm on maetud R\u00f5ngu kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

1953. aastal kaitses Ivask Minnesota \u00fclikoolis Hugo von Hofmannstalist kirjutatud t\u00f6\u00f6ga doktorikraadi. T\u00f6\u00f6tas Minnesotas Northfieldi St. Olafi kolled\u017ei saksa keele ja kirjanduse \u00f5ppej\u00f5una (1953\u20131966) ning Oklahoma \u00fclikoolis professorina (1967\u20131991). Tema uurimisala oli peamiselt saksakeelne kirjandus, ka maailmakirjandus ning v\u00f5rdlev kirjandusteadus.<\/p>\n\n\n\n

Oklahoma \u00fclikoolis sai temast samal perioodil maailmakirjandusliku ajakirja World Literature Today (varasema nimega Books Abroad) peatoimetaja. Tema vahendusel ja tegusal osav\u00f5tul ilmus selles ajakirjas enam kui 300 eesti kirjandusteose arvustust, samuti artikleid eesti kirjandusest.<\/p>\n\n\n\n

Ta kuulus V\u00e4lismaisesse Eesti Kirjanike Liitu, Eesti PEN-Klubisse, r\u00fchmitusse Wellesto, aga ka mitmesse v\u00e4lismaisesse kirjanike organisatsiooni. Oli Association for the Advancement of Baltic Studies (AABS) asutajaid ja aastatel 1979\u20131980 selle president.<\/p>\n\n\n\n

1974. aastal p\u00e4lvis ta luulekogu \u201eOktoober Oklahomas\u201c eest Henrik Visnapuu<\/a> nimelise kirjandusauhinna, 1975. aastal Eesti Kultuurifondi (USA-s) auhinna, 1983. aastal sai Soome L\u00f5vi Ordu komand\u00f6riks soome kirjanduse tutvustamise eest rahvusvahelises plaanis.<\/p>\n\n\n\n

Tema loomest on v\u00e4lja antud luulevalimikke ja artiklikogumikke.<\/p>\n\n\n\n

Ivaski luule, mis oli talle identiteeditunde v\u00e4ljenduseks, on intellektuaalne, kuid s\u00fcdamlik, filosoofilis-mediteeriv, loodus- ja kultuurilooline. Tema luulelooming algas vabav\u00e4rsiga ja saksa keeles (kogu \u201eGespiegelte Erde\u201d, New York, 1967), eeskujuks Rainer Maria Rilke. Seej\u00e4rel l\u00e4ks ta \u00fcle eesti keelele. Tema luule juhtkujundiks sai R\u00f5ngu-m\u00e4lestustest p\u00e4rit \u201everanda\u201c, aga teda m\u00f5jutasid ka Euroopa-reisid, sealhulgas Soomest saadud emotsioonid. Ta on illustreerinud enda ja abikaasa luulekogusid, hiljem on tema kunstist (joonistused, kollaa\u017eid) koostatud ka n\u00e4itusi.<\/p>\n\n\n\n

Pagulasena kirjutas ta nii eesti, saksa kui ka inglise keeles.<\/p>\n\n\n\n

Ta on koostanud ja varustanud eess\u00f5naga Bernard Kangro<\/a> luulekogumiku \u201eAjatu m\u00e4lestus\u201c (1960) ning toimetanud teiste pagulaseestlaste tekste, n\u00e4iteks 1964. aastal ilmunud Ivar Gr\u00fcnthali mitmekeelse luulekogu, aga ka 1968. aastal Marylandis toimunud esimese Balti Uuringute kongressi kogumiku.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Lisaks eesti kirjandusele avaldas ta uurimusi ja retsensioone austria, saksa, hispaania, l\u00e4ti ja leedu kirjanduse kohta, tegi kaast\u00f6id ents\u00fcklopeediatele, avaldas monograafiaid, toimetas koguteoseid. Tema algatusel asutati Neustadti rahvusvaheline kirjandusauhind ja Puterbaugh\u2019 kirjanduskonverentside sari.<\/p>\n\n\n\n

M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
T\u00e4htede t\u00e4hendus<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 71 lk.
P\u00e4ev astub kukesammul<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, 88 lk.
Ajaloo aiad<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 108 lk.
Oktoober Oklahomas<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 112 lk.
Verikivi<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 86 lk.
Elukogu<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 319 lk.
Verandaraamat<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1981, 72 lk;
T\u00e4nus\u00f5nu<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 72 lk.
Verandaraamat ja teisi luuletusi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 455 lk. [Valikkogu.]
Astride ja Ivask, R\u00e4ndav j\u00e4rv: Valitud luuletused<\/strong>. Koostanud ja toimetanud Livia Viitol; t\u00f5lkinud Ivar Ivask, Viiu H\u00e4rm, Ita Saks, Marie Under ja Livia Viitol; eess\u00f5na: Anna \u017digure. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 94 lk.<\/p>\n\n\n\n

Esseed, artiklid, kirjavahetus<\/em><\/strong>
Akadeemia kirjades. Ants Orase ja Ivar Ivaski kirjavahetus 1957\u20131981<\/strong>. Koostanud ja saates\u00f5na: Sirje Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1997, 379 lk.
T\u00e4htede t\u00e4hendust tunda<\/strong>. Koostanud ja saates\u00f5na J\u00fcri Talvet. Tartu: Ilmamaa, 2003, 568 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]
Olla need, kes me oleme. Katkeid p\u00e4evikutest aastatel 1964-1992<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud Sirje Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2007, 139 lk.
Hetked igavikust. Meelisklusi maailma kirjanduselust<\/strong>. Koostanud ja saates\u00f5na J\u00fcri Talvet. Tartu: Ilmamaa, 2010, 384 lk.
Armas hiilgav laulik : Ivar Ivaski ja Marie Underi kirjavahetus 1957\u20131958<\/strong>. Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud Tiina Saluvere; v\u00f5\u00f5rkeelsed tekstid t\u00f5lkinud ja toimetanud J\u00fcrgen Alliksaar ja Mirjam Lepikult. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2023. 241 lk.<\/p>\n\n\n\n

Ivar Ivaski kohta<\/em><\/strong>
Ivar Ivaski personaalbibliograafia<\/strong>. Koostanud Mari Tarvas. Tallinn: Keel ja Kirjandus, 2006, 120 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ivar Vidrik Ivask (17. XII 1927 \u2013 23. IX 1992) oli eesti luuletaja, esseist, kirjandusteadlane ja -kriitik ning kunstnik, rahvusvaheliselt silmapaistvamaid literaate paguluses. S\u00fcndis Riias l\u00e4tlasest ema ja eestlasest isa perekonda, kodukeeleks oli saksa keel. Eestiga \u00fchendasid teda emotsionaalselt enim …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6480,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11576","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11576","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11576"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11576\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11577,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11576\/revisions\/11577"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6480"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11576"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}