{"id":11584,"date":"2024-04-03T23:39:31","date_gmt":"2024-04-03T20:39:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11584"},"modified":"2026-08-31T16:13:44","modified_gmt":"2026-08-31T13:13:44","slug":"juhan-habicht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/h\/juhan-habicht\/","title":{"rendered":"Juhan Habicht"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/juhan_habicht_alar_madisson.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"674\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/juhan_habicht_alar_madisson_vaike-674x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6391\" style=\"aspect-ratio:0.6581954327916405;width:209px;height:auto\" title=\"Foto: Alar Madisson\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/juhan_habicht_alar_madisson_vaike-674x1024.jpg 674w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/juhan_habicht_alar_madisson_vaike-197x300.jpg 197w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/juhan_habicht_alar_madisson_vaike-768x1167.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/juhan_habicht_alar_madisson_vaike-1010x1536.jpg 1010w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/juhan_habicht_alar_madisson_vaike.jpg 1092w\" sizes=\"auto, (max-width: 674px) 100vw, 674px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Juhan Habicht (24. I 1954 \u2013 12. II 2026) oli eesti kirjanik ja viljakas t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ta s\u00fcndis Tallinnas N\u00f5mmel ja \u00f5ppis Tallinna 27. 8-kl koolis ning Tallinna I keskkoolis. 1977. aastal l\u00f5petas ta Tartu \u00fclikooli matemaatikateaduskonna. 1978-1990 t\u00f6\u00f6tas ta TPI turbiinidetailide tehnoloogia t\u00f6\u00f6stusharulabori programmeerijana, 1990-92 ajalooinstituudis vanem\u00f6konomistina ja 1990-92 t\u00f5lkijana kirjastuses Katherine, arvuti\u00f5petuse \u00f5petajana nii T\u00f6\u00f6turuametis kui Eesti Kunstiinstituudis, hiljem autoajakirjades tehnikaajakirjanikuna ja kaast\u00f6\u00f6lisena. 1993-97 oli ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni konsultant. Alates 1997. aastast vabakutseline, t\u00f5lkides peamiselt p\u00f5nevus- ja ulmekirjandust. Habicht on osalenud Tartu ja Tallinna Noorte Autorite Koondise (NAK) tegemistes, aastatel 1984-86 oli ta Tallinna NAK-i esimees. 2002-2017 oli ta elektroonilise ulmeajakirja Algernon peatoimetaja.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1970. aastatel avaldas Habicht paar l\u00fchijuttu ajakirjades ja kogumikus \u201eNoori autoreid\u201c \u201977. Ta esimene novellikogu \u201eVeerevad kivid rataste all\u201c ilmus 1983, l\u00fchiproosakogu \u201eVeevalaja\u201c ilmus 1987. Habichti kujutusviis oli sel perioodil realistlik, tegelased p\u00e4rinevad sageli l\u00e4himast tuttavateringist. 1990 avaldas ta koos <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/t\/tonu-trubetsky\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8383\">T\u00f5nu Trubetskyga<\/a> kahasse kirjutatud \u201erock-romaaniks\u201d tituleeritud ulmelise jutustuse \u201eIgavene suvi\u201c ajakirjas Vikerkaar, mille protot\u00fc\u00fcpideks on populaarse punkansambli \u201eVennaskond\u201d liikmed ja tuttavad. Sarnane teos on ka 1992 ilmunud, samuti Trubetskyga koos kirjutatud \u201eInglid ja kangelased\u201d. 1993 ilmus Habichtil romaan \u201eSelles m\u00e4ngus ei h\u00fcpata\u201c \u2013 kriminull 1990. aastate Eesti allilmast, mis oli inspireeritud omaaegsetest teedrajavatest rollim\u00e4ngudest arvutil (n\u00e4iteks \u201eLarry\u201d ja \u201eSpace Guest\u201d). 30 aastat hiljem avaldas ta ulmeromaani \u201eKui tuugenid vaikisid\u201d (2023) \u2013 loo eesti poisi t\u00e4iskasvanuks saamisest postapokal\u00fcptilises maailmas, kus rohep\u00f6\u00f6re on l\u00f5ppenud katastroofiga ja kolmveerand inimkonnast on hukkunud. Habicht kirjutas sellele romaanile ka j\u00e4rje \u201eTuugenite \u00fcmber\u201d (2025).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Juhan Habicht oli \u00fcks peamiseid k\u00fcberpunk-ulme tutvustajaid eesti keeles. Tema sulest p\u00e4rineb eesti t\u00f5en\u00e4oliselt esimene k\u00fcberpunk-jutt \u201eWarcraft n_thousand\u201d (Vikerkaar, 1997), samuti on ta t\u00f5lkinud eesti keelde oma lemmikkirjaniku William Gibsoni loomingut (nt romaan \u201eIdoru\u201d).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks on Habicht t\u00f5lkinud hulganisti \u2013 \u00fcle saja teose \u2013 nii ulmekirjandust (Roger Zelazny, Frank Herbert, Charles Stross, Genevieve Cogman, Jeff Vandermeer jt) kui ka p\u00f5nevusromaane ja klassikalist tavakirjandust (Francis Scott Fitzgerald, Richard Brautigan jt.)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>E. L.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>Selles m\u00e4ngus ei h\u00fcpata<\/strong> [romaan]; <strong>Must koer, ehk, Proloog, ehk, K\u00fcmme astat varem<\/strong> [novell]. Tallinn: Katherine, 1993, 172 lk.<br>Trubetsky, Pathique, Habicht, <strong>Inglid ja kangelased<\/strong>. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002, 270 lk.<br><strong>Kui tuugenid vaikisid<\/strong>. Tartu: Fantaasia, 2023, 205 lk.<br><strong>Tuugenite \u00fcmber<\/strong>. Tartu: Fantaasia, 2025, 183 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Jutud<\/em><\/strong><br><strong>Veerevad kivid rataste alt<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 87 lk.<br><strong>Veevalaja<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 144 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Juhan Habicht (24. I 1954 \u2013 12. II 2026) oli eesti kirjanik ja viljakas t\u00f5lkija. Ta s\u00fcndis Tallinnas N\u00f5mmel ja \u00f5ppis Tallinna 27. 8-kl koolis ning Tallinna I keskkoolis. 1977. aastal l\u00f5petas ta Tartu \u00fclikooli matemaatikateaduskonna. 1978-1990 t\u00f6\u00f6tas ta TPI &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11584","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11584","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11584"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11584\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11585,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11584\/revisions\/11585"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11584"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}