{"id":11632,"date":"2024-04-03T23:41:17","date_gmt":"2024-04-03T20:41:17","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11632"},"modified":"2026-09-01T12:57:14","modified_gmt":"2026-09-01T09:57:14","slug":"gert-helbemae","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/h\/gert-helbemae\/","title":{"rendered":"Gert Helbem\u00e4e"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Gert Helbem\u00e4e (s\u00fcnninimi Einborn, 10. XI \/ 28. X 1913 \u2013 15. VII 1974) on eesti kirjanik, kes on tuntud peamiselt ajalooaineliste romaanide ja novellide, ent ka n\u00e4idendite ja kuuldem\u00e4ngude autorina.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>S\u00fcndis Tallinnas Kalamajas \u00e4rimehe pojana. 1921\u20131933 \u00f5ppis Tallinnas Prantsuse L\u00fctseumis. Alustas teenistust ajakirjanikuna, t\u00f6\u00f6tas reporterina mitmete v\u00e4ljaannete juures. Ajalehele Uudisleht kirjutas kontserdi- ja teatriarvustusi ning lugusid Tallinna ajaloost. 1930ndatel tegutses veel mitme ajalehe (Eesti Pildileht, Roheline Post, Film ja Elu) tegevtoimetajana. P\u00e4rast s\u00f5jav\u00e4eteenistust 1934 siirdus Eesti Ringh\u00e4\u00e4lingu muusika- ja kirjandussaadete toimetusse, tegi kaast\u00f6\u00f6d Raadiolehele ja kirjutas kuuldem\u00e4nge. II maailmas\u00f5ja ajal tegutses raadioteatris n\u00e4itejuhina, lavastades kuuldem\u00e4nge. 1944 p\u00f5genes Saksamaale L\u00fc\u00fcbekisse, kus t\u00f6\u00f6tas UNRRA (United Nations Relief and Rehabilitation Administration) raamatukogus. 1947 asus Londonisse, kus t\u00f6\u00f6tas l\u00fchikest aega BBC muusikasaadete toimetuses. 1947 andis seal v\u00e4lja ajalehte Eesti H\u00e4\u00e4l, oli alates 1960 selle toimetaja. Oli Eesti pagulaste PEN-klubi asutaja ja juhataja; kuulus Eesti Kirjanike Kooperatiivi kolleegiumi. Suri Londonis ja on maetud Kensingtoni Gunnersbury kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Helbem\u00e4e kirjutas peamiselt ajaloolist proosat, ps\u00fchholoogilisi karakterromaane, laste- ja noortekirjandust, n\u00e4idendeid, kuuldem\u00e4nge, laulutekste ja kirjanduskriitikat. Esmalt sai ta tuntuks laulus\u00f5nade ja raadioteatri kuuldem\u00e4ngudega. 1937\u20131942 valmis umbes 30 kuulde\u00adm\u00e4ngu, millest mitmed p\u00f5hinesid m\u00f5ne tuntud kunstniku v\u00f5i helilooja elulool. M\u00f5ned tema nukun\u00e4idendid (\u201eM\u00e4nguasjade m\u00e4ss\u201d, \u201eVarastatud unen\u00e4gu\u201d, \u201eMiki-Hiir Eestis\u201d) lavastati aastatel 1937\u20131939 Eesti Draamateatris. S\u00f5japerioodil ilmus temalt noorsoon\u00e4idend \u201eV\u00f5lutud pajupill\u201c (1941) ja draama \u201eAugusta Carolina\u201c (1942). Keskaegse Tallinna ajalugu kujunes p\u00f5hiteemaks noorsoojutustustes \u201eVana Toomas\u201d (1944) ja \u201eRaekooli \u00f5pilane\u201d (1948). Lastele kirjutas ta eksiilis ka l\u00fchin\u00e4idendeid ja v\u00f6\u00f6toravatest pajatava raamatu \u201eMinni ja Miku. Kaks v\u00f6\u00f6toravat\u201d (\u201eA Chipmunk on my Shoulder\u201c, 1968).<\/p>\n\n\n\n

Esimene novellikogu \u201eVaikija\u201d (1947) sisaldab ajalooainelisi jutte ja legende, n\u00e4iteks novell \u201eKatsumus\u201d toob esmakordselt kirjandusse ajalookroonik Balthasar Russowi kuju, groteskne novell \u201e\u00d5igus eluks\u201d l\u00e4htub Niguliste kiriku seinale maalitud Bernt Notke \u201eSurmatantsust\u201d. Pagulasele kohustuslik p\u00f5genemisromaan \u201eElamata elu\u201c (1952) kujutab elu Saksamaa pagulaslaagris endise suur\u00e4rimehe vaatepunktist. Romaan \u201eK\u00e4gu odraokkaga\u201d (1953) vaatleb inimese moraalse languse teemat, andetu, kuid karjeristliku laulja ambitsioonide fiaskot. Romaani taustaks on vabariigiaegne Tallinn, baltisakslaste probleemid ja kirjaniku n\u00e4gemus \u00fchiskondlikest s\u00fcndmustest 1940\u20131941.<\/p>\n\n\n\n

Groteski kalduv ps\u00fchholoogiline romaan \u201e\u00d5ekesed\u201d (1955) uurib ennek\u00f5ike inimsuhteid nelja \u00f5e, Tallinnas N\u00f5mmel elava kadakliku kasvatuse, kuid kopitanud argieluga vanat\u00fcdrukute ja nende vennat\u00fctre, poolorvuks j\u00e4\u00e4nud viieaastase lapse vahel.<\/p>\n\n\n\n

Ajalooline romaan \u201eSellest mustast mungast\u201d I\u2013II (1957\u20131958) on koloriitne pilguheit 16. sajandi I poolde, mil munkade kloostrielu Tallinna Dominiiklaste kloostris on m\u00f5jutamas katk, reformatsioon, kloostripoliitika ja kirikuv\u00f5imude intriigid linnaisandatega.<\/p>\n\n\n\n

Ps\u00fchholoogiline romaan \u201eOhvrilaev\u201d (\u201eThe Ship to Delos\u201d, 1960) kujutab suvist armastuslugu, kus olulisim on tegelaste \u2013 keskealise eesti mehe ja Eestisse p\u00f5genenud noore juuditari \u2013 siseheitluste pinevus, nende tunnete ja m\u00f5istuse traagiline vastuolu.<\/p>\n\n\n\n

Eesti pagulaste elu Londonis kujutavad romaanid \u201eAinult ajutiseks\u201d (1964) ja \u201ePagejad\u201d (1971). Esmakordne eesti kirjanduses on siin homoseksuaalsuse teema laiaulatuslikum arendus.<\/p>\n\n\n\n

Loovisiku sunnitud loobumist tavaelust kajastab biograafiline draama \u201e\u00dcleliigne inimene\u201d (1972), mis keskendub luuletaja Juhan Liivi<\/a> eluk\u00e4igule aastail 1885\u20131894. Postuumselt ilmunud raamat \u201eJ\u00e4relp\u00f5imik\u201c (1979) esitab ajaloolise draama \u201eReetmine vere vastu\u201c ja ajalooainelisi novelle.<\/p>\n\n\n\n

A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Elamata elu<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 272 lk.
K\u00e4gu odraokkaga<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 304 lk.
\u00d5eksed<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 320 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 183 lk.]
Sellest mustast mungast: \u00fcks kroonika elust, surmast ja ajast ning inimestest selle sees. I<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 291 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: \u2018Sellest mustast mungast\u2019 I-II, Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 375 lk; \u2018Sellest mustast mungast\u2019 I-II, Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2008, 415 lk.]
Sellest mustast mungast: \u00fcks kroonika elust, surmast ja ajast ning inimestest selle sees. II<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 326 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: \u2018Sellest mustast mungast\u2019 I-II, Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 375 lk; \u2018Sellest mustast mungast\u2019 I-II, Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2008, 415 lk.]
Ohvrilaev<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1960, 265 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 165 lk.]
Ainult ajutiseks<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 256 lk.
Pagejad<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1971, 255 lk.

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Lumikellukeste s\u00fcnd<\/strong>. Tallinn: Loodus, 1940, 28 lk. [Lastejutt.]
Vana Toomas<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1944, 62 lk. [\u2018J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Vana Toomase legend\u2019, Tallinn: Grenader, 2012, 64 lk.]
Vaikija. Jutte ja legende Vana-Tallinnast<\/strong>. Vadstena: Orto, 1947, 256 lk.
Raekooli \u00f5pilane<\/strong>. Stockholm: Eesti Raamat, 1948, 103 lk.
Minni ja Miku: kaks v\u00f6\u00f6toravat<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 71 lk. [Lastejutt.]
J\u00e4relp\u00f5imik<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1979, 200 lk. [Novellid ja n\u00e4idendid.]
\u00d6\u00f6 n\u00f5iapoes<\/strong>. Toimetanud Rein P\u00f5der, j\u00e4rels\u00f5na: Maire Liivamets Tallinn: Eesti Raamat, 2002, 317 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019.]

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
\u00dcleliigne inimene. N\u00e4idend Juhan Liivist kolmes vaatuses<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 80 lk.
J\u00e4relp\u00f5imik<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Arvo M\u00e4gi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1979, 200 lk. [Novellid ja n\u00e4idendid.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Gert Helbem\u00e4e (s\u00fcnninimi Einborn, 10. XI \/ 28. X 1913 \u2013 15. VII 1974) on eesti kirjanik, kes on tuntud peamiselt ajalooaineliste romaanide ja novellide, ent ka n\u00e4idendite ja kuuldem\u00e4ngude autorina. S\u00fcndis Tallinnas Kalamajas \u00e4rimehe pojana. 1921\u20131933 \u00f5ppis Tallinnas Prantsuse …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11632","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11632","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11632"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11632\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11633,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11632\/revisions\/11633"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11632"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}