{"id":11635,"date":"2024-04-03T23:39:18","date_gmt":"2024-04-03T20:39:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11635"},"modified":"2026-09-01T13:08:51","modified_gmt":"2026-09-01T10:08:51","slug":"henn-kaarel-hellat","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/h\/henn-kaarel-hellat\/","title":{"rendered":"Henn-Kaarel Hellat"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Henn-Kaarel Hellat (5. IV 1932 \u2013 13. X 2017) oli eesti kirjanik, kes on avaldanud luulekogusid, proosaraamatuid ja rohkesti kirjanduskriitikat ning kogunud tuntust ulmekirjanikuna.<\/p>\n\n\n\n

Hellat on p\u00e4rit Viljandist, Eesti riigitegelase ja Vabaduss\u00f5jas osalenud ohvitseri J\u00fcri Hellati (1892-1942) perest. Tema haridustee algas Tallinna Westholmi prog\u00fcmnaasiumist (1939\u20131940), j\u00e4tkus Tallinna 7. algkoolis (1940\u20131941) ning viis edasi Viljandi 2. alg- ja keskkooli (1941\u20131948). Aastatel 1948\u20131949 ja 1954\u20131955 \u00f5ppis Hellat Tartus \u00f5htukeskkoolis, seej\u00e4rel 1958\u20131961 Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonnas, mis j\u00e4i l\u00f5petamata. T\u00f6\u00f6elu alustas Hellat abit\u00f6\u00f6lisena Tartu linna peaarhitekti b\u00fcroos (1949\u20131951), seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas vanemtehnikuna riikliku projekteerimisinstituudi Tartu arhitektuuri- ja ehitusosakonnas (1954\u20131958). Aastatel 1961\u20131967 tegi ta mitmesuguseid juhut\u00f6id. J\u00e4rgnevalt t\u00f6\u00f6tas Tallinna ajaloo\u00admuuseumis vanemteadurina (1967\u20131968), seej\u00e4rel ajakirjade Eesti Kommunist ning K\u00fcsimused ja Vastused toimetuses (1968\u20131975). Eesti Kirjanike Liidu liige oli ta alates 1975. aastast, misj\u00e4rel tegutses vabakutselise kirjanikuna (1975\u20131983). Aastatel 1983\u20131985 oli ajalehe Sirp ja Vasar kirjandusosakonna juhataja, 1985\u20131986 Kirjanike Liidu Kirjanduse Propaganda B\u00fcroo direktor. J\u00e4rgnes taas vabakutselise kirjaniku periood (1986\u20131990), mis p\u00e4\u00e4dis Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekret\u00e4ri ametiga (1990\u20131993).<\/p>\n\n\n\n

Hellat on olnud intellektuaalse haarde, hea stiilitunnetuse ja loomup\u00e4rase vaimukusega kirjanik. V\u00f5rdlemisi hilises eas deb\u00fcteerinud autorina on ta viljelenud mitmeid \u017eanre, teda on nimetatud ka eesti ulmekirjanduse ristiisaks. 1970. aastal pakkus Hellat v\u00e4lja uudiss\u00f5na \u201eulme\u201d, mis algul t\u00e4histas \u201eteaduslikku fantastikat\u201d, kuid on t\u00e4naseks omandanud sootuks avarama sisu, h\u00f5lmates erinevaid fantastic fiction<\/em>\u2019i alam\u017eanre. Et\u00fcmoloogiliselt p\u00e4rineb \u201eulme\u201d s\u00f5nast \u201eulm\u201d.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcgavamat huvi ulmekirjanduse vastu t\u00f5endab ka Hellati enda looming, sealhulgas jutukogu \u201eFuugad paradoksidele\u201c (1973). F\u00f6ljetonistlikus ulmejutus \u201eKergemeelse kosmose h\u00fcpotees\u201d (1968) pajatab kosmoseteadlane oma kontaktist Maa-v\u00e4lise saadikuga. Naljatlusi relatiivsusteooria teemadel visandab satiiriline ulmejutt \u201eSekundaaraja paradoks\u201d (1973), kus ajadefitsiidi v\u00e4ltimiseks on tulevikus leiutatud ajaravi, -kapslid ja -pakendid. Ulme- ja detektiivkirjanduse v\u00f5ttestikku rakendades uurib Hellat argielulist m\u00f5tte- ja olemisviisi raamatus \u201eTagamaad\u201c (2000), mis sisaldab ka n\u00e4idendit \u201eRobinsoni p\u00e4\u00e4stja\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Hellati k\u00f5ige tuntumaks loominguliseks saavutuseks on eesti esimene ulmeromaan \u201eNaiste maailm\u201d (I k\u00f6ide 1976, II k\u00f6ide 1978), mis sotsiaalsest vaatepunktist fabuleerib mees- ja naissoo f\u00fc\u00fcsilise lahutatuse v\u00f5imalikkuse \u00fcle ning kujutab sellest eksperimendist johtuvaid keerukaid intriige. K\u00e4sitledes sooliselt tasakaalust v\u00e4lja viidud, bioloogiliselt ja sotsiaalselt steriilse, b\u00fcrokraatliku ja korrumpeerunud naiste\u00ad\u00fchiskonna tekke- ja toimemehhanisme planeedil Rendon, n\u00e4itab autor totalitaarse s\u00fcsteemi ohtlikkust iga tema liikme saatusele.<\/p>\n\n\n\n

Kriminaalsete sugemetega raamat \u201eArmastusest surmani\u201c (1987) koondab kahte jutustust, mis tegelevad olme- ja suhteprobleemidega. Kriminaalset liini j\u00e4tkab jutustus \u201eT\u00fchiasjad\u201c (1989), mis k\u00e4sitleb spekulatsioone kaubandussektoris. M\u00f5lemat raamatut \u00fchendab n\u00f5ukoguliku elulaadi satiiriline kujutamine Jaak L\u00f5mme tegelaskuju kaudu.<\/p>\n\n\n\n

Luuletusi avaldas Hellat alates 1957. aastast, esikkogu \u201eVanad fookused\u201c ilmus 1974. Tema luule aineks on mitmesugused \u00fcldinimlikud probleemid, indiviidide enesetunnetus ja vahekord \u00fchiskonnaga, sageli esineb ka loodusmuljeid. K\u00e4sitlusviis on tihti irooniline ja aforistlik, intellektuaalselt v\u00e4\u00e4rikas ja t\u00f5simeelne. Ta harrastab s\u00f5naga m\u00e4ngimist ja h\u00e4\u00e4likulist instrumentatsiooni, meetrilise luulega k\u00f5rvuti viljeleb ta vabav\u00e4rssi ja haikusid.<\/p>\n\n\n\n

Hellat on avaldanud 5-k\u00f6itelise autobiograafilise meenutusraamatute sarja \u201eInimese tegemine\u201c (2002\u20132008), mis lansseerib k\u00f5ikv\u00f5imalikku m\u00e4lestuslikku ainest ja olustikulist materjali. Ta on koostanud raamatu \u201eArtur Alliksaar m\u00e4lestustes\u201c (2007) ning avaldanud seal ka oma meenutusi Alliksaarest (\u201eMentor Artur\u201c) ja kirjavahetuse t\u00f5lkija Matti Vagaga. Kirjanduslikku m\u00f5tet elavdavas kriitika\u00adkogumikus \u201eRaamatu sisse minek\u201c (1991) on n\u00e4htav autori julge, terav ja vaimukas k\u00e4sitluslaad.<\/p>\n\n\n\n

A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Naiste maailm I<\/strong>. Tallinn. Eesti Raamat, 1976, 208 lk.
Naiste maailm II<\/strong>. Tallinn. Eesti Raamat, 1978, 208 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Fuugad paradoksidele<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 134 lk.
Armastusest surmani. Kaks Jaak L\u00f5mme lugu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 173 lk.
T\u00fchiasjad<\/strong>. Tallinn. Eesti Raamat, 1989, 142 lk.
Tagamaad<\/strong>. Tallinn: Faatum, 2000, 306 lk. [Sisaldab ka n\u00e4idendit \u2018Robinsoni p\u00e4\u00e4stja\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Vanad fookused<\/strong>. Tallinn. Eesti Raamat, 1974, 79 lk.
M\u00e4lulehed. Kolme k\u00fcmnendi tekste<\/strong>. Tallinn: Faatum, 1992, 152 lk.
Paturegister<\/strong>. Tallinn: Faatum, 2001, 143 lk.
Salve<\/strong>. Tallinn: Faatum, 2007, 330 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/em><\/strong>
Inimese tegemine. Niidiliimija<\/strong>. Tallinn: Faatum, 2002, 256 lk.
Inimese tegemine. Poiste s\u00f5da I<\/strong>. Tallinn: Faatum, 2003, 298 lk.
Inimese tegemine. Poiste s\u00f5da II<\/strong>. Tallinn: Faatum, 2004, 238 lk.
Inimese tegemine. Kappan kaugele<\/strong>. Tallinn: Faatum, 2006, 247 lk.
Inimese tegemine. Templis ja tavernis<\/strong>. Tallinn: Faatum, 2008, 280 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kirjanduskriitika<\/em><\/strong>
Raamatu sisse minek<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 238 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Henn-Kaarel Hellat (5. IV 1932 \u2013 13. X 2017) oli eesti kirjanik, kes on avaldanud luulekogusid, proosaraamatuid ja rohkesti kirjanduskriitikat ning kogunud tuntust ulmekirjanikuna. Hellat on p\u00e4rit Viljandist, Eesti riigitegelase ja Vabaduss\u00f5jas osalenud ohvitseri J\u00fcri Hellati (1892-1942) perest. Tema haridustee …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11635","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11635","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11635"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11635\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11636,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11635\/revisions\/11636"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11635"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}