{"id":11638,"date":"2024-04-03T23:41:07","date_gmt":"2024-04-03T20:41:07","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11638"},"modified":"2026-09-01T14:25:51","modified_gmt":"2026-09-01T11:25:51","slug":"anton-thor-helle","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/h\/anton-thor-helle\/","title":{"rendered":"Anton Thor Helle"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Anton Thor Helle (1683 \u2013 24.\/13. IV 1748) oli baltisaksa teoloog, lingvist ja piiblit\u00f5lkija. Tema juhendamisel teostatud 1739. aastal ilmunud t\u00e4ielik p\u00f5hjaeestikeelne piiblit\u00f5lge oli j\u00e4rgneva enam kui saja aasta v\u00e4ltel eesti kirjakeele peamiseks kujundajaks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Thor Helle (\u2018Thor\u2019 t\u00e4histab mitte eesnime, vaid artiklit nagu \u2018von\u2019 v\u00f5i \u2019de\u2019, kuid Thor Helle ise kirjutas partiklit suure algust\u00e4hega) s\u00fcndis Tallinnas saksa kaupmehe pojana. \u00d5ppis Tallinna g\u00fcmnaasiumis ning Kieli \u00fclikoolis teoloogiat. 1713. aasast t\u00f6\u00f6tas Tallinna l\u00e4hedal J\u00fcri kihelkonnas pastorina, kus asutas 1721 ka k\u00f6strikooli. 1715 valiti Eestimaa konsistooriumi assessoriks. 1740 hakkas ka Kose pastoriks, 1742 m\u00e4\u00e4rati Ida-Harjumaa praostiks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a><\/a> Uus Testament ilmus esimest korda tervikuna l\u00f5unaeesti keeles (\u2018Wastne Testament\u2019) 1686. aastal, p\u00f5hjaeesti keeles 1715. aastal. P\u00f5hjaeestikeelse t\u00f5lke peamiseks autoriks oli Eberhard Gutsleff seenior. 1729 ilmus selle uus tr\u00fckk (tiraa\u017eiga 10 000), mis oli Thor Helle ja E. Gutsleff seeniori poja Heinrich Gutsleffi eestvedamisel p\u00f5hjalikult toimetatud. Thor Helle, H. Gutsleff ning Eberhard Gutsleff juunior kuulusid Tallinnas ja selle \u00fcmbruses 18. sajandi alguses tegutsenud pietistlike pastorite gruppi, kes oskasid h\u00e4sti eesti keelt ning p\u00fchendusid entusiastlikult jumalas\u00f5na ning vaimuliku kirjanduse levitamisele eesti keeles. Selle grupi tegevuse tulemusena ilmus Anton Thor Helle algatusel ja juhtimisel 1739. aastal ka esmakordselt eesti keeles t\u00e4ielik piiblit\u00f5lge. T\u00f5lkijaid oli palju ning Thor Helle t\u00f5lkis vaid \u00fcksikud osad, ent ta toimetas ja \u00fchtlustas kogu t\u00f5lget.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Piibli t\u00f5lkimise eelduseks oli ka uue, t\u00f5lkes kasutatavat eesti keelt reguleeriva grammatika koostamine. Ka \u201eKurtzgefa\u00dfte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache\u201c kirjutamist alustas Thor Helle juba 1713. aastal, ent kuna ta oli h\u00f5ivatud piiblit\u00f5lke toimetamisega, osalesid ka grammatika koostamisel ta vaimulikest kolleegid, eesk\u00e4tt Eberhard Gutsleff juunior. Grammatika ilmus 1732. aastal 419 lehek\u00fcljel. See sisaldab ka vanas\u00f5nu, k\u00f5nek\u00e4\u00e4nde, m\u00f5istatusi, taimenimesid ning Tallinna t\u00e4navate ja Eesti valdade nimestiku, samuti eesti keele s\u00f5naraamatu. Grammatika l\u00f5pus ilmunud k\u00fcmmet dialoogivormilist \u00f5petlikku juttu, mis p\u00e4rinevad Thor Helle, Eberhard Gutsleff juuniori jt sulest, v\u00f5ib pidada eestikeelse jutukirjanduse alguseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Laias laastus, ehkki m\u00f5ningate muutustega j\u00e4rgis t\u00e4ielik piiblit\u00f5lge ning sellega kaasnenud grammatika nn vana kirjaviisi, millele pani aluse 1693 ilmunud Forseliuse \/ Hornungi grammatika. Piiblit\u00f5lge kehtestas kirjakeele standardi j\u00e4rgneva rohkem kui sajandi jooksul. 19. sajandi keskel hakati vana kirjaviisi selle saksap\u00e4rasuse ja ebaloomulikkuse t\u00f5ttu kritiseerima ning <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/a\/ahrens\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6543\">Eduard Ahrensi<\/a> t\u00f6\u00f6 tulemusena s\u00fcndis soome grammatika p\u00f5hjal uus kirjaviis, mis vahetas vana suuremalt jaolt v\u00e4lja alles 1870. aastate l\u00f5puks. Eestikeelse piiblina j\u00e4i Thor Helle t\u00f5lge aga kehtima 20. sajandi keskpaigani. 1889 ilmus sama t\u00f5lke redaktsioon uues kirjaviisis, ent t\u00e4ismahus uus piiblit\u00f5lge ilmus alles 1968. aastal. Thor Helle piiblit\u00f5lke ilmumine tingis ka selle, et varem p\u00f5hjaeesti kirjakeelega enamv\u00e4hem v\u00f5rdsel positsioonil olnud l\u00f5unaeesti kirjakeel hakkas marginaliseeruma ning \u00fchtse eesti kirjakeele aluseks sai nimelt p\u00f5hjaeesti keel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti keele arengut suunas Thor Helle ka muude kirjat\u00f6\u00f6dega. N\u00e4iteks toimetati tema osalusel p\u00f5hjalikult algselt 1700-1702 ilmunud kirikuk\u00e4siraamatut \u201cMa Kele Koddo- nink Kirko-Ramat\u201d, mis ilmus uuendatud kujul 1721 ja millest ilmus 1850. aastani kokku 46 kordusv\u00e4ljaannet. Selle k\u00e4siraamatu toimkond andis v\u00e4lja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose t\u00f5lke \u201eJummala Nou Innimesse iggawesse \u00f6nnistussest\u201c (1727).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Eestikeelsed ja eesti keele teemalised kirjat\u00f6\u00f6d<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache<\/strong>, in welcher mitgetheilet werden I. Eine GRAMMATICA. II. Ein VOCABULARIUM. III. PROVERBIA. IV. AENIGMATA. V. COLLOQUIA. Zuv\u00f6rderst Denen, welche das Evangelium Christi der Ehstnischen Nation deutlich und verst\u00e4ndlich zu predigen von GOtt beruffen werden; \u2026 Zur Anleitung Mit Fleisz zusammen getragen; un nebst einem erwecklichen Sendschreiben Herrn D. Joh. Jacob Rambachs, \u2026 an den EDITOREM, Auf Gutbefinden des Herrn AUTORIS [Anton thor Helle], mit einer Vorrede herausgegeben von Eberhard Gutsleff, Diacono bey der Ehstnischen Stadt-Gemeine in Reval. Tallinn: Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa, 1732, 42+419 lk.<br><strong>L\u00fchike sissejuhatus eesti keelde 1732<\/strong>. Saksa keelest t\u00f5lkinud ja j\u00e4rels\u00f5nad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006, 540 lk. [\u2018Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache\u2019 t\u00f5lge.]<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Toimetajana<\/em><\/strong><br><strong>Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat<\/strong>. Mis sees on I. \u00d6nsa \u00d6ppetaja Luterusse Katekismus l\u00fchhikesse Selletussega; II. Keik Ewangeliummid ja Epistlid, ning ka 1. Meie Issanda Jesusse Kristusse Kannataminne ning Surm; 2.Jerusalemma Li\u00f1na \u00c4rrarikminne; III. \u00dcks Laulo-Ramat; ning IV. \u00dcks Palwe-Ramat; Jummala Auuks, ning Eesti-Ma Rahwa \u00d6ppetusseks walmistud. Tr\u00fckkitud 1721. Aastal. Tallinn: Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa, 1721, 40+288+306+34+94 lk.<br><strong>Meie Issanda JESUSSE KRISTUSSE uus Testament<\/strong> ehk Ue Se\u00e4dusse Ramat, mis p\u00e4rrast Meie \u00d6nnisteggia S\u00fcndimist neist p\u00fchhaist Ewangelistidest ja Apostlidest on \u00fclleskirjotud, ja n\u00fc\u00fcd Ma Kele selgeste \u00fcllespandud, ja teiste p\u00fchha kirja paikadega \u00e4rraselletud; Ning ka Ausa Keisrilikko Ma Kunstoriummi Maenitsussed, mis Ma- ja Saksa Kele on seie ettepandud. Teistkorda tr\u00fckkis Joan K\u00f6ler. Tallinn: Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa, 1729, 46+832 lk. [2. tr\u00fckk.]<br><strong>Piibli Ramat<\/strong>, se on keik se Jummala Sanna, mis P\u00fchhad Jummala Mehhed, kes p\u00fchha Waimo l\u00e4bbi juhhatud, Wanna Se\u00e4dusse Ramatusse Ebrea Kele ja Ue Se\u00e4dusse Ramatusse Kreka Kele essite on \u00fclleskirjotanud, n\u00fc\u00fcd agga hopis, Jummala armo l\u00e4bbi, meie Eesti- Ma Kele Essimest korda \u00fcllespandud, ja mitme s\u00fcndsa salmiga \u00e4rraselletud. Essimesses otsas on \u00dcks \u00f6ppetus ja maenitsus nende heaks, kes Jummala sanna omma hinge kassuks p\u00fc\u00fcdwad luggeda. TALLINNAS, Tr\u00fckkis sedda Jakob Joan K\u00f6ler. 1739. Aastal. Tallinn: 1739, 14+1087+308 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Anton Thor Helle (1683 \u2013 24.\/13. IV 1748) oli baltisaksa teoloog, lingvist ja piiblit\u00f5lkija. Tema juhendamisel teostatud 1739. aastal ilmunud t\u00e4ielik p\u00f5hjaeestikeelne piiblit\u00f5lge oli j\u00e4rgneva enam kui saja aasta v\u00e4ltel eesti kirjakeele peamiseks kujundajaks. Thor Helle (\u2018Thor\u2019 t\u00e4histab mitte eesnime, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11638","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11638","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11638"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11638\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11639,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11638\/revisions\/11639"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11638"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}