{"id":11657,"date":"2024-04-03T23:40:42","date_gmt":"2024-04-03T20:40:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11657"},"modified":"2026-09-01T16:24:28","modified_gmt":"2026-09-01T13:24:28","slug":"erni-hiir","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/h\/erni-hiir\/","title":{"rendered":"Erni Hiir"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-3-90_erni_hiir.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"647\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-3-90_erni_hiir-647x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5920\" style=\"aspect-ratio:0.6318375988491554;width:198px;height:auto\" title=\"Foto: J. &amp; P. Parikas\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-3-90_erni_hiir-647x1024.jpg 647w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-3-90_erni_hiir-189x300.jpg 189w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-3-90_erni_hiir-768x1216.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-3-90_erni_hiir-970x1536.jpg 970w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-3-90_erni_hiir.jpg 1206w\" sizes=\"auto, (max-width: 647px) 100vw, 647px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Erni Hiir(kodanikunimega Ernst Hiir; 29.\/16. III 1900 \u2013 27. X 1989) oli luuletaja ja t\u00f5lkija. Tema luulelaad oli esmalt futuristlik, 1930. aastatel esindas \u201eelul\u00e4hedase\u201d luule suundumust, alates 1944. aastast n\u00f5ukogulikust ideoloogiast kantud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hiir s\u00fcndis Viljandimaal (hiljem Valgamaa kooseisus) Karjanurme k\u00fclas renditaluniku pojana, perekond kolis 1911 Tartusse. Hiir \u00f5ppis Taagepera vallakoolis Alal, 1911-1918 Tartu Reaalkoolis, 1920-1921 A. Niel\u00e4nderi muusikakooli teatriklassis Tartus ja 1921-22 vabakuulajana Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonnas. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1927. Hiir oli Eesti okupeerimise j\u00e4rgselt v\u00f5imutruu autor. Aastast 1940 t\u00f6\u00f6tas ajalehe \u201ePostimees\u201c toimetuses, 1944-1945 \u201eUue Postimehe\u201c vastutav toimetaja. Oli NLKP liige 1944 aastast kuni surmani. 1945-60 Kirjanike Liidu Tartu osakonna vastutav sekret\u00e4r. 1962 kolis Tallinna. Maetud Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Luuletustega deb\u00fcteeris Erni Hiir 1918 ajalehes \u201ePostimees\u201c. Aasta hiljem avaldas koos <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/albert-kivikas\/\" data-type=\"page\" data-id=\"11074\">Albert Kivikaga<\/a> futuristliku v\u00e4rssbro\u0161\u00fc\u00fcri \u201eOhverdet konn\u201c ja ainult kaantest koosneva \u201eT\u00e4ieliku teoste kogu\u201c I-II. Hiire esikkogud aastal 1924 \u201eArlekinaad\u201c ja \u201eHuhu merituulen\u201c on futuristlike joontega teosed, kus esineb tihti h\u00e4\u00e4likum\u00e4nge. Koos <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/juhan-sutiste\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8700\">Juhan S\u00fctiste<\/a> ja Mihkel J\u00fcrnaga andis Hiir v\u00e4lja kirjanduslikud koguteosed \u201eSang\u201c ja \u201eBumerang\u201c, kus ilmnes kirjutajate rahulolematus kirjanduse hetkeolukorraga. Teosed \u00e4ratasid t\u00e4helepanu ning kutsusid esile vaidlusi kirjandusmaastikul. Hiir saigi kirjanduses tuntuks kui noorpoeetide esiv\u00f5itleja ja \u201esiurupiitlaste\u201c (<a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/a\/artur-adson\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7031\">Adson<\/a>, <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/henrik-visnapuu\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6849\">Visnapuu<\/a>, <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/t\/friedebert-tuglas\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6932\">Tuglas<\/a>, <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/g\/august-gailit\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7638\">Gailit<\/a> jt) vastase grupi \u00fcks juhte, millest kujunes 1920. l\u00f5puks v\u00e4lja nn elul\u00e4heduslaste liikumine ja r\u00fchmitus \u201eKirjanduslik Orbiit\u201c, kes teadustas ennast samanimelise ajalehega 1929 aasta l\u00f5pul.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hiire luulekogu \u201eMeeri-Maria-Mari\u201c (1926) koosneb l\u00e4binisti sonettidest, kuid on oma temaatikalt modernne, kajastades linna ja l\u00f5busat seltskonda, naisi. Kogus \u201eLemmiklaulud\u201c (1926) p\u00f6\u00f6rdus Hiir traditsioonilise v\u00e4rsivormi juurde ning teemana kajastab kodu ja kodumaad. Selline suund j\u00e4tkub ka 1930. aastatel, kui Hiirest saab ametliku positiivsuse ja autoritaarse re\u017eiimi poolt propageeritud \u201et\u00f6\u00f6eestiliku\u201c luule esindaja. N\u00f5ukogude v\u00f5imu kehtestamine t\u00f5i taas kaasa muutuse Hiire loomingus, tema luule hakkas \u00fclistama uut korda ja kommunistlikku eluhoiakut. Kogud \u201eV\u00f5idule\u201d (1944), \u201eUutele v\u00f5itudele\u201d (1950), \u201eHeledamaks muutub p\u00e4ev\u201d (1967) ja \u201eL\u00fchilood ajakajana\u201d (1972) on stiililt loosunglikud ja deklaratiivsed. Erni Hiirelt on ilmunud rohkesti valikkogusid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hiir t\u00f5lkis I. Kr\u00f5lovi valme ja peamiselt vene n\u00f5ukogude luulet; koostanud neli \u201eV\u00e4rsip\u00f5imikut\u201c uuemast vene luulest (ilmunud 1963-66), avaldanud artikleid ja teatriarvustusi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>A. N.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br>Erni Hiir, Albert Kivikas, <strong>Ohverdet konn<\/strong>. Tartu: Odamees, 1919, 8 lk.<br><strong>Tantse maailmastik. T\u00e4ielik teoste kogu. Raa\u2026 4, Nr. 1<\/strong>. Tartu: 1919, 3 lk.<br><strong>Tantse maailmastik. T\u00e4ielik teoste kogu. Raa\u2026 4, Nr. 2<\/strong>. Tartu: 1919, 3 lk.<br><strong>Arlekinaad<\/strong>. Tartu: 1924, 7 lk.<br><strong>Huhu. Merituulen<\/strong>. Tartu: 1924, 16 lk.<br>Hiir, Sch\u00fctz, J\u00fcrna, <strong>Sang<\/strong>. Tartu: Arlekiin, 1925, 36 lk. [Autorid: Erni Hiir, Juhan S\u00fctiste, Mihkel J\u00fcrna.]<br>Hiir, Sch\u00fctz, J\u00fcrna, <strong>Bumerang<\/strong>. Tartu: Hiir, Sch\u00fctz, J\u00fcrna, 1925, 62 lk. [Autorid: Erni Hiir, Juhan S\u00fctiste, Mihkel J\u00fcrna.]<br><strong>Lemmiklaulud<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 71 lk.<br><strong>Meeri Maria Mari<\/strong>. Armastuslaulud. Tartu: 1926, 79 lk.<br><strong>Puhtewird<\/strong>. Tartu: 1927, 66 lk. [Ilmus 10 eksemplaris.]<br><strong>Kodutee<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1931, 63 lk.<br><strong>P\u00f6\u00f6rang<\/strong>. Viies kogu luuletisi. Tartu: Loodus, 1933, 79 lk.<br><strong>Sinim\u00e4ed<\/strong>. Kuues kogu luuletisi. Tartu: Loodus, 1935, 126 lk.<br><strong>Raudv\u00e4rsid<\/strong>. Seitsmes kogu luuletisi. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 94 lk.<br><strong>P\u00e4ikeselised p\u00e4evad<\/strong>. V\u00e4rsivalimik. Tartu: Loodus, 1937, 189 lk.<br><strong>Palgest palgesse<\/strong>. Kaheksas kogu luuletusi. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 94 lk.<br><strong>Homsele vastu<\/strong>. \u00dcheksas kogu luuletusi. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 83 lk.<br><strong>V\u00f5idule<\/strong>. Luuletusi Isamaas\u00f5jast. Leningrad: Ilukirjandus ja Kunst, 1944, 71 lk.<br><strong>Elu nimel<\/strong>. V\u00e4rsivalimik 1918-1945. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 248 lk.<br><strong>Uutele v\u00f5itudele<\/strong>. Luuletusi 1944-1950. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 92 lk.<br><strong>K\u00fclva ning loo!<\/strong>. Kogutud luuletused autori redaktsioonis. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 387 lk.<br><strong>Heledamaks muutub p\u00e4ev<\/strong>. 12. kogu v\u00e4rsse. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 100 lk.<br><strong>Kui tulevad k\u00e4od<\/strong>. Valimik loodusluulet. Ilmub luuletaja 70. s\u00fcnnip\u00e4eva puhul. Tallinn: Perioodika, 1970, 46 lk.<br><strong>V\u00f5idule!<\/strong>. Koostanud Endel S\u00f5gel. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 64 lk. [Sari \u2018Poeedilt s\u00f5javeteranile\u2019.]<br><strong>L\u00fchilood ajakajana<\/strong>. Kolmeteistk\u00fcmnes kogu v\u00e4rsse. Satiiripalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 86 lk.<br><strong>M\u00e4ssulaulud<\/strong>. Valik v\u00f5itlusluulet 1918-1930. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 146 lk.<br><strong>Luuletused. Avatlused. Heitluste kumad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 299 lk.<br><strong>Luuletused. T\u00f6\u00f6poeesia<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 238 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Erni Hiir(kodanikunimega Ernst Hiir; 29.\/16. III 1900 \u2013 27. X 1989) oli luuletaja ja t\u00f5lkija. Tema luulelaad oli esmalt futuristlik, 1930. aastatel esindas \u201eelul\u00e4hedase\u201d luule suundumust, alates 1944. aastast n\u00f5ukogulikust ideoloogiast kantud. Hiir s\u00fcndis Viljandimaal (hiljem Valgamaa kooseisus) Karjanurme k\u00fclas &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11657","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11657","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11657"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11657\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11658,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11657\/revisions\/11658"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11657"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}