{"id":11667,"date":"2024-04-03T23:41:49","date_gmt":"2024-04-03T20:41:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11667"},"modified":"2026-09-01T17:06:24","modified_gmt":"2026-09-01T14:06:24","slug":"aadu-hint","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/h\/aadu-hint\/","title":{"rendered":"Aadu Hint"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Aadu Hint (Kodanikunimi Adolf Edmund Hint, 10. I 1910\/28. XII 1909 \u2013 26. X 1989) oli proosakirjanik, kes k\u00e4sitles oma loomingus peamiselt Eesti saarte rannarahva elu.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Muhus, kasvuaastad j\u00e4\u00e4vad Saaremaale L\u00fcmanda valda. \u00d5ppis L\u00fcmandal ja Kuressaares. T\u00f6\u00f6tas \u00f5petajana. L\u00e4ks kaasa 1940. aasta s\u00fcndmustega. Oli NLKP ja riigivolikogu liige (1940) ning ENSV \u00dclemn\u00f5ukogu saadik (1940-1947). T\u00f6\u00f6tas 1940-1941 mitme ajakirjandusv\u00e4ljaande juures. S\u00f5ja puhkedes evakueerus N\u00f5ukogude Liitu, kus t\u00f6\u00f6tas mitmel pool erinevatel kalandusega seotud ametites. Mobiliseeriti 1942, teenis Eesti Laskurkorpuse tagavarapolgus klubi \u00fclemana, demobiliseeriti 1943, kuni 1944. aasta s\u00fcgiseni elas N\u00f5ukogude Venemaal. Oli aastatel 1944-1945 Eesti Kaluri\u00fchistute Liidu esimees, hiljem kutseline kirjanik Tallinnas. 1974-1984 ENSV Raamatu\u00fchingu juhatuse esimees. 1974. aastal valiti NSVL \u00dclemn\u00f5ukogu saadikuks. Kirjanike Liidu liige alates 1937. aastast. ENSV teeneline kirjanik 1955, ENSV teeneline rahvakirjanik 1965. On p\u00e4lvinud Lenini ja T\u00f6\u00f6punalipu ordeni ning N\u00f5ukogude Eesti preemia 1967. aastal romaani \u201eTuuline rand\u201c (I-IV 1951-1966) ning Fr. Tuglase novelliauhinna 1982. aastal novelli \u201eTiina(d)\u201c (Looming 1981) eest. Oli abielus kirjanike Debora Vaarandi<\/a> (1916-2007) ja Minni Nurmega<\/a> (1917-1994). Tal oli kaheksa last, nende hulgas kirjanikud P\u00e4\u00e4rn Hint, Miina Hint ja Eeva Park<\/a> ning bulgaaria keelest t\u00f5lkija Mare Zaneva. Suri Tallinnas, maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Hilisem N\u00f5ukogude Eesti kirjandusklassik tegi ilukirjandusliku deb\u00fc\u00fcdi 1932. aastal ajalehes Vaba Maa proosapalaga \u201eUus pidalit\u00f5bine\u201c. Esikromaan \u201ePidalit\u00f5bi\u201c (1934) ning j\u00e4rgnenud romaan \u201eVatku t\u00f5bilas\u201c (1936) k\u00e4sitlevad pidalit\u00f5ve temaatikat, kaardistades muuhulgas haigusega seltsivat hirmu ja rusutust. M\u00e4rgatav huvi ps\u00fchholoogiliste probleemide vastu kulmineerus romaani \u201eKuldne v\u00e4rav\u201c (1937) ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctilises v\u00f5ttestikus.<\/p>\n\n\n\n

Loomingu l\u00e4bivaks teemaks on mere- ja rannaelu, rannarahvas ja kalurid. Nt k\u00e4sitleb meremeeste elu romaan \u201eTulemees (Trimmer)\u201c (1939). Suurteoseks on neljaosaline romaan \u201eTuuline rand\u201c (I osa 1951 (t\u00e4iendatud variant 1952), II 1954, III 1960, IV 1966), milles kujutatakse eesti rahva elu p\u00f6\u00f6rdelistes ajaloos\u00fcndmustes 20. sajandi esimeses pooles. P\u00f5hitegevuspaik Saaremaa, keskendatusega Tihude suguv\u00f5sa \u00fcmber. Teos annab l\u00e4bil\u00f5ike erinevatest sotsiaalsetest kihtidest, paistab silma rahvalike, eluliste tegelastega ning rikka keelega. Areneb esimese osa panoraamromaanist isiku- v\u00f5i arenguromaaniks. Pika ajaperioodi v\u00e4ltel ilmunud teos markeerib \u00fchtlasi ka muutusi nii autori kui \u00fchiskonna esteetilises l\u00e4henemises.<\/p>\n\n\n\n

On kirjutanud ka ajalooainelist ning s\u00f5jateemalist proosat (kogu \u201eMetshaned\u201c, 1945), valiku olukirjeldusi leiab kogust \u201eT\u00f6\u00f6meeste portreid\u201c (1948). Dokumentaaljutustus \u201eOma saar\u201c (I osa 1977, I ja II osa koos 1980) keskendub 1905. aastal karistushirmus Kanadasse p\u00f5genenud eesti v\u00e4ljar\u00e4ndajatele, kes hiljem siirdusid N\u00f5ukogude Liitu.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendeist on enam t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud \u00fchiste tegelastega kalurin\u00e4idendid \u201eTagaranna meeste kalakuunar\u201c (1947) ja \u201eKuhu l\u00e4hed, seltsimees direktor?\u201c (1949), mis puudutavad ka autoritaarset juhtimisstiili.<\/p>\n\n\n\n

Lastele on avaldanud ajaloolise jutustuse \u201eVesse poeg\u201c (1948), populaarteadusliku jutustuse \u201eAngerja teekond\u201c (1950) ning allegoorilise muinasjutu \u201eHundid ja kitserahvas\u201c (1956).<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Adolf Hint, Pidalit\u00f5bi<\/strong>. Tartu: Loodus, 1934, 227 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1972, 1978.]
Adolf Hint, Vatku t\u00f5bilas<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1936, 275 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1972, 1978.]
Adolf Hint, Kuldne v\u00e4rav<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1937, 392 lk. [2. tr\u00fckk: 1979.]
A. Hint, Tulemees (Trimmer)<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 231 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1973, 1979.]
Tuuline rand. 1<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 307 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1952, 1955, 1958, 1962, 1965, 1968, 1975.]
Tuuline rand. 2<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 392 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1956, 1962, 1966, 1968, 1976.]
Tuuline rand. 3<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 291 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1965, 1969, 1977.]
Tuuline rand. 4<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 452 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1969, 1978.]<\/p>\n\n\n\n

Jutud<\/em><\/strong>
Metshaned<\/strong>. Jutte ja laaste. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 119 lk.
T\u00f6\u00f6meeste portreid<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 78 lk.
Viimane vandiraiuja<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 222 lk.
Oma saar<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 123 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1980, 1985.]
Saaremaa t\u00fctarlaps leidis koha<\/strong>. Jutud, n\u00e4idend. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 140 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Tagaranna-meeste kalakuunar<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 91 lk.
Kuhu l\u00e4hed, seltsimees direktor?<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 88 lk.
Saaremaa t\u00fctarlaps leidis koha<\/strong>. Jutud, n\u00e4idend. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 140 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lasteraamatud<\/em><\/strong>
Angerja teekond<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 72 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1953, 1975.]
Hundid ja kitserahvas<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 20 lk. [2. tr\u00fckk: 1988.]
Vesse poeg<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 68 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1960, 1974, 1986.]<\/p>\n\n\n\n

Kogutud <\/em><\/strong>teosed<\/strong><\/em>
Kogutud teosed 1. kd. Tuuline rand I<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 368 lk.
Kogutud teosed 2. kd. Tuuline rand II<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 387 lk.
Kogutud teosed 3 kd. Tuuline rand III<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 276 lk.
Kogutud teosed 4. kd. Tuuline rand IV<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 436 lk.
Kogutud teosed 5. kd. Pidalit\u00f5bi. Vatku t\u00f5bilas<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 269 lk.
Kogutud teosed 6. kd. N\u00e4idendid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 255 lk.
Kogutud teosed 7. kd. Kuldne v\u00e4rav. Tulemees<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 360 lk.
Kogutud teosed 8. kd. Oma saar: jutte, novelle, laaste, lugusid, retsensioone, arutlusi-m\u00f5tisklusi, publitsistikat a. 1929-1979<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 571 lk.<\/p>\n\n\n\n

Aadu Hindi kohta<\/em><\/strong>
Kalju Leht, Aadu Hint<\/strong>. L\u00fchimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 152 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aadu Hint (Kodanikunimi Adolf Edmund Hint, 10. I 1910\/28. XII 1909 \u2013 26. X 1989) oli proosakirjanik, kes k\u00e4sitles oma loomingus peamiselt Eesti saarte rannarahva elu. S\u00fcndis Muhus, kasvuaastad j\u00e4\u00e4vad Saaremaale L\u00fcmanda valda. \u00d5ppis L\u00fcmandal ja Kuressaares. T\u00f6\u00f6tas \u00f5petajana. L\u00e4ks …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11667","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11667","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11667"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11667\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11668,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11667\/revisions\/11668"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11667"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}