{"id":11676,"date":"2024-04-03T23:39:30","date_gmt":"2024-04-03T20:39:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11676"},"modified":"2026-09-01T17:45:10","modified_gmt":"2026-09-01T14:45:10","slug":"otto-reinhold-von-holtz","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/h\/otto-reinhold-von-holtz\/","title":{"rendered":"Otto Reinhold von Holtz"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/o.r._von_holtz.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"671\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/o.r._von_holtz-671x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6068\" style=\"aspect-ratio:0.65528012863321;width:223px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/o.r._von_holtz-671x1024.jpg 671w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/o.r._von_holtz-197x300.jpg 197w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/o.r._von_holtz-768x1172.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/o.r._von_holtz-1007x1536.jpg 1007w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/o.r._von_holtz-1342x2048.jpg 1342w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/o.r._von_holtz.jpg 1647w\" sizes=\"auto, (max-width: 671px) 100vw, 671px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Otto Reinhold von Holtz (2. V \/ 21. IV 1757 \u2013 10. V \/ 28. IV 1828) oli saksa-rootsi p\u00e4ritolu pastor, prosaist ja talurahvaseaduste t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00fcndis Keilas. Tema vanaisa oli Rootsi s\u00f5jav\u00e4e major, kes P\u00f5hjas\u00f5ja ajal venelaste k\u00e4tte vangi langes ja seej\u00e4rel Eestisse elama j\u00e4i. Von Holtz \u00f5ppis 1774-1778 teoloogiat Greifswaldi ja T\u00fcbingeni \u00fclikoolides. 1780-1785 oli isa k\u00f5rval Keila abipastor, p\u00e4rast isa surma 1785-1828 Keila pastor. Aastast 1788 Eestimaa konsistooriumi liige, alates 1800 Harjumaa praost. Suri Keilas, on maetud Keila kiriku k\u00f5rvale.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Von Holtz on eesti kultuuriloos tuntud eesk\u00e4tt oma jutukoguga \u201eLuggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja S\u00fcddame Juhhatamisseks\u201c (1817). Nagu tollele ajale kombeks, oli see \u017eanrilt mitmekesine, sisaldades peale juttude ka luulet, valme ja m\u00f5istatusi. Erinevalt enamikust teistest tolleaegsetest Eesti rahvavalgustuslikest literaatidest, kes kaldusid ratsionalismi ja r\u00f5hutasid oma kirjat\u00f6\u00f6des praktilisi voorusi, esindas Holtz uuspietismi ja kutsus talupoegi \u00fcles eesk\u00e4tt vagadusele, jumalakartlikkusele ning kuulekusele tsaariv\u00f5imu ja m\u00f5isnike suhtes. Oma pietistlikke vaateid tutvustas von Holtz usufilosoofiliste m\u00f5tiskluste kogus \u201cLeuchtpunkte auf dem Wege durchs Leben zum Leben. Ein Spiegel f\u00fcr den inwendigen Menschen\u201d (1828). Samas on esile t\u00f5stetud Holtzi jutukogu head eesti keelt ja stiili v\u00f5rreldes varasemate juturaamatutega. Tema k\u00f5ige tuntumaks jutuks on j\u00e4\u00e4nud k\u00f5nealuses kogumikus ilmunud \u201cJut on se Koroke, \u00d6ppetus on se Iwwa\u201c, mille pealkirjast p\u00e4rit \u201ckooruke ja iva\u201d k\u00e4ibib k\u00f5nekujundina eesti keeles t\u00e4naseni. N\u00e4iteks ilmus 1997-2004 sellenimeline haridusteemaline ajakiri.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Von Holtz kirjutas ja avaldas veel ka eestikeelseid luuletusi, samuti t\u00f5lkis saksa poeete, teiste hulgas F. Schillerit. Ta t\u00f5lkis eesti keelde ka kaks meditsiinilist raamatut Justus Samuel Waltherilt: \u201eL\u00fchhikenne \u00d6ppetus nende abbiks, kes n\u00e4itawad surnud ollewa, ja ommeti weel ellawad\u201c (1811) ja \u201eL\u00fchhikenne \u00d6ppetus Eestima Tallorahwa \u00c4mmadele\u201c (1812).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Von Holtz t\u00f5lkis eesti keelde mitmeid talurahvaseadusi, mis 19. sajandi algul m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral eesti p\u00e4risorjade sotsiaalset ja majanduslikku seisundit parandasid; muu hulgas ka 1802 regulatiivi \u201eIgga\u00fcks\u201c ning 1819. aasta talurahvaseaduse, millega kaotati Eestimaal p\u00e4risorjus. N\u00f5nda on von Holtz ka \u00fcks eesti juriidilise terminoloogia rajajaid. P\u00e4risorjusest vabastamise t\u00e4htsust r\u00f5hutas von Holtz ka oma proosas, kujutades seda m\u00f5isnike ja tsaari heateona.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1819 m\u00e4\u00e4rati von Holtz Eestimaa rahvakoolide asutamise komisjoni. Ta p\u00fc\u00fcdis ka asutada seminari k\u00fclakoolmeistrite koolitamiseks, ent seminar ei saanud asutamisluba. Seminari \u00fcheks \u00f5pilaseks pidi saama ka <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/friedrich-reinhold-kreutzwald\/\" data-type=\"page\" data-id=\"11210\">Friedrich Reinhold Kreutzwald<\/a>, kellele von Holtz \u00f5petas 1819-1820 Tallinna Kreiskoolis eesti keelt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja S\u00fcddame Juhhatamisseks<\/strong>. Tallinn: J. H. Gressel, 1817, 216 lk. [K\u00e4ttesaadav: <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:100192\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:100192<\/a>.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Otto Reinhold von Holtz (2. V \/ 21. IV 1757 \u2013 10. V \/ 28. IV 1828) oli saksa-rootsi p\u00e4ritolu pastor, prosaist ja talurahvaseaduste t\u00f5lkija. S\u00fcndis Keilas. Tema vanaisa oli Rootsi s\u00f5jav\u00e4e major, kes P\u00f5hjas\u00f5ja ajal venelaste k\u00e4tte vangi langes &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11676","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11676","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11676"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11676\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11677,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11676\/revisions\/11677"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11676"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}