{"id":11683,"date":"2024-04-03T23:41:03","date_gmt":"2024-04-03T20:41:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11683"},"modified":"2026-09-01T17:57:45","modified_gmt":"2026-09-01T14:57:45","slug":"august-wilhelm-hupel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/h\/august-wilhelm-hupel\/","title":{"rendered":"August Wilhelm Hupel"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"683\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a.w._hupel-683x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6072\" style=\"aspect-ratio:0.6669960424023953;width:318px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a.w._hupel-683x1024.jpg 683w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a.w._hupel-200x300.jpg 200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a.w._hupel-768x1152.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a.w._hupel-1024x1536.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a.w._hupel-1366x2048.jpg 1366w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a.w._hupel-1920x2879.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a.w._hupel-scaled.jpg 1707w\" sizes=\"auto, (max-width: 683px) 100vw, 683px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">August Wilhelm Hupel (25.\/14. II 1737 \u2013 07. II \/ 26. I 1819) oli saksa-p\u00e4ritolu teoloog, keeleuurija ning valgustustegelane. Eesti kultuuris on ta peamiselt tuntud esimese eestikeelse ajakirja L\u00fchhike \u00d6ppetus v\u00e4ljaandjana.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hupel s\u00fcndis Saksi-Weimari hertsogiriigis Buttelstedtis pastori perekonnas. \u00d5ppis Weimari g\u00fcmnaasiumis ning 1754-1757 Jena \u00fclikoolis peamiselt teoloogiat. V\u00f5ttis vastu kodu\u00f5petajakoha kuskil Tartu- v\u00f5i Viljandimaal, kuhu saabus 1757. aastal. 1758. aastast t\u00f6\u00f6tas \u00c4ksi kihelkonnas. 1760 sai \u00c4ksi pastoriks, 1764 P\u00f5ltsamaa pastoriks. P\u00f5ltsamaal elatud aastak\u00fcmnete jooksul sai Hupel vaimulikut\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt aktiivselt tegeleda erinevate teadustega ning publitsistikaga. Ta organiseeris kohalikke haritlasi \u00fchendava P\u00f5ltsamaa lugemisringi, mis tegutses \u00fcle 30 aasta. Hupelit ja teda \u00fcmbritsevat haritlasringi aitas hoida kontaktis Euroopa kultuurieluga Hupeli s\u00f5ber, Riia kirjastaja ja raamatukaupmees Johann Friedrich Hartknoch, kes varustas Hupelit pidevalt uuema kirjandusega. 1805 asus Hupel elama Paidesse, kus j\u00e4tkas aktiivset vaimset tegevust, j\u00f5udes teha kaast\u00f6\u00f6d ka <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/r\/johann-heinrich-rosenplanter\/\" data-type=\"page\" data-id=\"9290\">J. H. Rosenpl\u00e4nteri<\/a> eesti keele uurimisele p\u00fchendatud ajakirjale Beitr\u00e4ge zur genauern Kenntni\u00df der ehstnischen Sprache (ilmus 1813-1832). Hupel on maetud Paide Reopalu kalmistule; tema hauakoht on teadmata, ent kalmistule on pandud m\u00e4lestuskivi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ratsionalistina aitas Hupel kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele ning pidas eesti talupoega sama arenemisv\u00f5imeliseks kui sakslast. Tolle ajastu valgustusmeelsetele haritlastele iseloomulikult ent ei seadnud ta k\u00fcsim\u00e4rgi alla kehtivat \u00fchiskonnakorraldust. Is\u00e4ranis positiivselt suhtus Hupel Vene keisrinna Katariina II valgustatud absolutismi poliitikasse. Hupel oli ka Prantsuse revolutsiooni suhtes j\u00e4rsult eitaval seisukohal.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"> Hupel sai literaadina tuntuks, kui t\u00f5lkis eesti keelde P\u00f5ltsamaa arsti ja publitsisti Peter Ernst Wilde populaarmeditsiinilist ajakirja L\u00fchhike \u00d6ppetus. Seda ajakirja ilmus 1766-1767 41 numbrit. Ajakiri andis lisaks arstin\u00f5uannetele ka p\u00f5llumajanduse jms praktilise eluolu alast n\u00f5u, manitses hoiduma ebausust ja alkoholismist jne. 1771 t\u00f5lkis Hupel eesti keelde teisegi Wilde populaarmeditsiinilise k\u00e4sikirja \u201cArsti ramat nende juhhatamiseks, kes tahtwad t\u00f6bbed \u00e4rra-arwada ning parrandada\u201d. Hupeli eesti keel oli vaatamata ohtratele germanismidele \u00fcsna hea, s\u00f5navara rahvalik ja n\u00fcansseeritud. Hupel kasutas palju enda loodud meditsiinilisi termineid. Ta andis 1780 v\u00e4lja ka teose Ehstnische Sprachlehre, mis sisaldas nii p\u00f5hja- kui l\u00f5unaeestikeelset grammatikat ning mahukat s\u00f5nastikku (17 000 s\u00f5na; 1819 ilmunud t\u00e4iendatud kordustr\u00fckis umbes 20 000 s\u00f5na). Hupeli eesti keele alased t\u00f6\u00f6d ei ole eriti algup\u00e4rased, kuna toetuvad <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/h\/anton-thor-helle\/\" data-type=\"page\" data-id=\"11638\">Anton Thor Helle<\/a> grammatikale ja s\u00f5naraamatule. Hupel kogus ja uuris ka eesti rahvalaule, millest kuus ilmusid ka J. G. Herderi antoloogia \u201cVolkslieder\u201d II k\u00f6ites (1779). Seega on Hupel \u00fcks esimesi eesti folkoori tutvustajaid rahvusvahelisel areenil. Hupeli kogutud laulud toimetas Herderini Riia kirjastaja Hartknoch, kes oli ka Herderi s\u00f5ber ja paljude teoste (sh peateose) kirjastaja.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kirjamehena ent tegutses Hupel valdavalt siiski saksa keeles. Tema peateoseks v\u00f5ib pidada kokku neljas k\u00f6ites ilmunud \u201cTopographische Nachrichten von Lief- und Ehstland\u201d (\u201cTopograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt\u201d, 1774-1789). Hupeli \u201cTopograafia\u201d on laiahaardeline teos, mis annab p\u00f5hjaliku pildi Liivi- ja Eestimaa loodusest, halduskorraldusest, majandusest jne; see sisaldab p\u00f5hjalikku \u00fclevaadet ka eesti ja l\u00e4ti talupoegade eluolust. \u201cTopograafiaga\u201d sarnast temaatikat pakkus Hupeli 1781. aastal asutatud ajakiri \u201cNordische Miscellaneen\u201d (\u201cP\u00f5hjamaade mistsellid\u201d), millest 1792 sai \u201cNeue Nordische Miscellaneen\u201d (\u201cUued P\u00f5hjamaade mistsellid\u201d). Ajakiri suleti 1798 aastal tsaar Paul I senisest rangema tsensuuripoliitika t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hupel kirjutas veel mitmeid t\u00f6id teoloogia, filosoofia, p\u00f5llumajanduse, ps\u00fchholoogia, poliitika alalt. Muu hulgas kirjutas ta aastatel 1773-1797 sadu raamatuarvustusi saksa m\u00f5jukale retsensiooniajakirjale \u201eAllgemeine Deutsche Bibliothek\u201c. Ta tegi kaast\u00f6\u00f6d teistelegi ajakirjadele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Eestikeelsed kirjat\u00f6\u00f6d<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Ajakiri<\/em><\/strong><br><strong>L\u00fchhike \u00f6ppetus <\/strong>mis sees monned head rohhud t\u00e4eda antakse, ni h\u00e4sti innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb t\u00e4hhele panna igga haigusse jures. Selle k\u00f6rwas on weel muud head nouud, \u00f6ppetussed ning maenitsussed leida, keik meie Eesti ma rahwa kassuks ning siggidusseka \u00fcllespantud. P\u00f6ltsamaa: [P. E. Wilde], 1766. [K\u00e4ttesaadav: <a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:120574\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:120574<\/a>.]<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>August Wilhelm Hupel<\/em><\/strong><em><strong>i kohta<\/strong><\/em><br>Indrek J\u00fcrjo, <strong>Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737-1819<\/strong>. Tallinn: Riigiarhiiv, 2004, 556 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>August Wilhelm Hupel (25.\/14. II 1737 \u2013 07. II \/ 26. I 1819) oli saksa-p\u00e4ritolu teoloog, keeleuurija ning valgustustegelane. Eesti kultuuris on ta peamiselt tuntud esimese eestikeelse ajakirja L\u00fchhike \u00d6ppetus v\u00e4ljaandjana. Hupel s\u00fcndis Saksi-Weimari hertsogiriigis Buttelstedtis pastori perekonnas. \u00d5ppis Weimari &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11683","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11683","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11683"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11683\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11685,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11683\/revisions\/11685"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11683"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}