{"id":11691,"date":"2024-04-03T23:39:56","date_gmt":"2024-04-03T20:39:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11691"},"modified":"2026-09-02T11:12:54","modified_gmt":"2026-09-02T08:12:54","slug":"jakob-hurt","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/h\/jakob-hurt\/","title":{"rendered":"Jakob Hurt"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Jakob Hurt (22. \/10. VII 1839 \u2013 13. I 1907\/ 31. XII 1906) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning \u00fchiskonnategelane. \u00dcks juhtivaid eestlaste rahvusliku \u00e4rkamisaja figuure. Algatas eesti rahvaluule kogumise ning teadusliku publitseerimise.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis V\u00f5rumaal koolmeistri pojana. \u00d5ppis Himmaste k\u00fcla- ja P\u00f5lva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja kroonug\u00fcmnaasiumis ning 1859\u201364 usuteadust Tartu \u00fclikoolis; 1865 sai teoloogia kandidaadi kraadi. 1886 sai Helsingi \u00fclikoolis dr. philos. <\/em>kraadi. 1865\u201366 oli Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna kodu\u00f5petaja, 1868\u201372 Kuressaares ja Tartus g\u00fcmnaasiumi\u00f5petaja, 1872. aastast Otep\u00e4\u00e4 pastor, kust 1880 siirdus Peterburi eesti Jaani koguduse pastoriks. 1901 l\u00e4ks pensionile ja suri Peterburis, maetud Tartu Raadi kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Hurda osav\u00f5tt \u00fchiskondlikust elust algas juba \u00fclikooliaastail \u00d5ES-is, kus ta toimetas kalendreid, pidas ettekandeid ja kogus rahvaluulet. Samuti tegutses \u201eVanemuise\u201d seltsis ja esines programmilise k\u00f5nega I \u00fcldlaulupeol 1869. Esindas 1870\u201383 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872\u201381 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise m\u00f5\u00f5dukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalsema Carl Robert Jakobsoni<\/a> ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses \u00fchiskondlikust tegevusest ja p\u00fchendus teadusele.<\/p>\n\n\n\n

Nooremas eas kirjutas Hurt paar kalendrijuttu ja luuletuse, t\u00f5lkis ja mugandas ka saksa keelest. Keeleteadlasena propageeris Hurt uut kirjaviisi bro\u0161\u00fc\u00fcriga \u201eL\u00fchikene \u00f5petus kirjutamisest parandatud viisi\u201d (1864) ja avaldas uurimused \u201eDie estnischen Nomina auf -ne purum\u201d (doktoriv\u00e4itekiri; 1886, Helsingi) ja \u201eEesti s\u00f5nadest -line l\u00f5puga\u201d (1903) ning artikleid ste-l\u00f5puliste kohanimede, partiklite ehk ja v\u00f5i jm. kohta. Abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa s\u00f5naraamatu koostamisel ja redigeeris selle 2., tr\u00fcki (1893). Eesti rahva ajalugu tutvustas \u201ePildid isamaa s\u00fcndinud asjust\u201d (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest.<\/p>\n\n\n\n

Hurda peateene on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist juba kooli\u00f5pilasena P\u00f5lvas ning avaldas sealseid muistendeid bro\u0161\u00fc\u00fcris \u201eBeitr\u00e4ge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen\u201d (1863). Arendas s\u00fcstemaatilist kogumist EKmS-is, kus rakendas esmakordselt suurt kaast\u00f6\u00f6liste v\u00f5rku ja vabatahtlikke korrespondente, mis sai aluseks laialdasele kogumist\u00f6\u00f6le. 1888 alustas Hurt uut suurt kogumisaktsiooni ning ajakirjanduses ilmus \u201ePaar palvid Eesti \u00e4rksamaile poegadele ja t\u00fctardele\u201d, milles ta selgitas rahvaluule \u017eanreid ja kogumistehnikat. Kogumist \u00f5hutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaast\u00f6\u00f6liste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumist\u00f6\u00f6le suunatud \u00fcli\u00f5pilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 \u00fcksust rahvaluulet (k\u00f5igist \u017eanritest), kokku 122 317 lehek\u00fclge, peale selle murdeainest. 1888\u20131906 avaldas ta ajakirjanduses 155 p\u00f5hjalikku aruannet. Kogu asub Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas.<\/p>\n\n\n\n

Hurda viimastel eluaastatel toimetatud \u201eSetukeste laulud\u201d I\u2013III (1904\u201307, Helsingi; setu, Vastseliina ja R\u00e4pina laulud) kuuluvad \u00fcldtiitli \u201eMonumenta Estoniae antiquae\u201d alla. Hurda rahvalauluv\u00e4ljaanded on s\u00fcstematiseeritud kihelkonna ja laulut\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi, topograafilis-t\u00fcpoloogilist p\u00f5him\u00f5tet j\u00e4rgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude v\u00e4ljaanded. Mainimist v\u00e4\u00e4rivad veel Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X \u00fclevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, ning populariseeriv rahvausundik\u00e4sitlus \u201eEesti astronoomia\u201d (1899).<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Hurda rahvaluule kogumist\u00f6\u00f6 p\u00e4lvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist t\u00e4helepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse v\u00e4lja Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. M\u00e4lestussambad Jakob Hurdale asuvad P\u00f5lvas ja Tartus, bareljeef Otep\u00e4\u00e4 kirikus. Tema j\u00e4rgi on nimetatud t\u00e4navaid mitmes Eesti linnas ning ta oli 1992-2011 kasutusel olnud Eesti k\u00fcmnekroonisel pangat\u00e4hel.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Valikbibliograafia<\/h4>\n\n\n\n

Beitr\u00e4ge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen<\/strong>. (Aus dem Kirchspiel P\u00f6lwe). Dorpat: 1863, 30 lk.
L\u00fchike \u00f5petus \u00f5igest kirjutamisest parandatud viisi<\/strong>. Tartu: \u00d5petatud Eesti Selts, 1864, 16 lk.
Eesti Aleksandri-kool: \u00dcks t\u00e4htis kuulutus ja palwe k\u00f5igile Eestirahwale<\/strong>. Tartu:, 1871, 24 lk.
Vana kannel 1.-2. kogu: t\u00e4ieline kogu vanu Eesti rahvalauluzid<\/strong>. Tartu: C. Mattiesen, 1875-1886, 384 lk.
Awalik kiri H. v. Samsoni herrale Aleksandri kooli p\u00e4rast<\/strong>. Tartu: 1877, 24 lk.
Pildid isamaa s\u00fcndinud asjust<\/strong>. Tartu: 1879, 170 lk.
Die estnischen Nomina auf \u2013ne purum<\/strong>. Helsingfors: 1886, 191 lk.
Eesti astronomia<\/strong>. K\u00f5ne Peterburi Eesti Jaanikoguduse Noortemeeste Seltsis 10. Jaan. 1899. Jurjev: Postimehe rmtkpl, 1899, 62 lk.
\u00dcber die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen<\/strong>. Helsingfors: 1904, 21 lk.
Elu walgus<\/strong>. Jutluseraamat k\u00f5ikide p\u00fchap\u00e4ewade ja suurte p\u00fchade tarbeks wabalt w\u00e4ljawalitud kirjatunnistuste \u00fcle. W\u00e4lja annud Dr. Jakob Hurt. Tallinn: A. Busch, 1907, 604 lk.
Jakob Hurda k\u00f5ned ja avalikud kirjad<\/strong>. Toimetanud Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1939, 246 lk.
K\u00f5ned ja kirjad<\/strong>. Koostanud Mart Laar. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1989, 94 lk.
Mida rahvam\u00e4lestustest pidada<\/strong>. Artiklite kogumik. Koostanud \u00dclo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 171 lk.
Inemisest<\/strong>. Tallinn: Tartumaa Muuseum, 1990, 55 lk. [Faksiimiletr\u00fckk \u201cTarto Kalendrist\u201d.]
Looja ees<\/strong>. Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2005, 463 lk. [K\u00f5ned ja kirjad. Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]
Keelemees<\/strong>. Koostanud Jaak Peebo, Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2012, 375 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Monumenta Estoniae antiquae<\/em><\/strong>
Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, \u00fches R\u00e4pin\u00e4 ja Vastseliina lauludega. Ezimene k\u00f6ide<\/strong>. Helsingi: Soome Kirjanduse Selts, 1904, XXXIX+736+88 lk.
Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, \u00fches R\u00e4pin\u00e4 ja Vastseliina lauludega. T\u00f5ine k\u00f6ide<\/strong>. Helsingi: Soome Kirjanduse Selts, 1905, XXVII+710+168 lk.
Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, \u00fches R\u00e4pin\u00e4 ja Vastseliina lauludega. Kolmas k\u00f6ide<\/strong>. Helsingi: Soome Kirjanduse Selts, 1907, IX+474+137 lk.<\/p>\n\n\n\n

Jakob Hurda kohta<\/em><\/strong>
Jakob Hurt 150<\/strong>. Toimetuskolleegium: Heno Sarv jt. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat, nr 38. Tallinn: Valgus, 1990, 244 lk.
Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e, Noor Jakob Hurt<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 140 lk.
Jakob Hurt 1839-1907<\/strong>. Koostanud Mart Laar, Rein Saukas, \u00dclo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 350 lk.
Mart Laar, Raamat Jakob Hurdast<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1995, 233 lk. [Monograafia.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jakob Hurt (22. \/10. VII 1839 \u2013 13. I 1907\/ 31. XII 1906) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning \u00fchiskonnategelane. \u00dcks juhtivaid eestlaste rahvusliku \u00e4rkamisaja figuure. Algatas eesti rahvaluule kogumise ning teadusliku publitseerimise. S\u00fcndis V\u00f5rumaal koolmeistri pojana. \u00d5ppis Himmaste …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11691","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11691","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11691"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11691\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11692,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11691\/revisions\/11692"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11691"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}