{"id":11694,"date":"2024-04-03T23:42:32","date_gmt":"2024-04-03T20:42:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11694"},"modified":"2026-09-02T11:21:02","modified_gmt":"2026-09-02T08:21:02","slug":"hanilane","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/h\/hanilane\/","title":{"rendered":"H\u00e4nil\u00e4ne"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">H\u00e4nil\u00e4ne (kodanikunimega Mariina Paesalu, s\u00fcndinud 13. I 1953) on luuletaja.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ta s\u00fcndis V\u00f5rumaal Antsla l\u00e4hedal Ala-Siimani talus. Ta l\u00f5petas 1971. aastal Antsla Keskkooli. 1976. aastal l\u00f5petas ta Tartu Riikliku \u00dclikooli, kus \u00f5ppis eesti keelt ja kirjandust. Aastatel 1992\u20131995 \u00f5ppis Mariina Paesalu Tallinna Pedagoogika\u00fclikoolis soome keelt ja kultuuri. Aastatel 1976\u20132012 t\u00f6\u00f6tas ta eesti keele ja kirjanduse \u00f5petajana Varstus, Alatskivil, Sauel ja Lagedil. Mariina Paesalu p\u00e4lvis 1989. aasta \u00fcle-eestilisel murdeloominguv\u00f5istlusel esikoha. Ta on Kirjanike Liidu liige 2018. aastast.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">H\u00e4nil\u00e4se varasemat luulet on ilmunud Mariina Saaveli nime all v\u00e4ljaannetes Viruskundra ja Eesti Kirik. 2005. aastast alates on ta oma luulet avaldanud H\u00e4nil\u00e4se nime all V\u00f5ro-Seto t\u00e4htraamatus ja ajakirjas Looming. 2008. aastal v\u00f5itis H\u00e4nil\u00e4ne <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/a\/hendrik-adamson\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7060\">Hendrik Adamsoni<\/a> murdeluulev\u00f5istluse ts\u00fckliga \u201eIst\u00f5 inemine suurtii veeren\u201c ja 2009. aastal p\u00e4lvis ta ajakirja Looming aastaauhinna luulets\u00fckli eest \u201eT\u00f5s\u00f5 mu maailman\u201c. H\u00e4nil\u00e4se 2010. aastal ilmunud esikkogu \u201eMa p\u00fch\u00e4p\u00e4\u00e4v\u00e4p\u00f5ll\u00f5 m\u00f5si\u201c nomineeriti Betti Alveri deb\u00fc\u00fcdiauhinnale.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">H\u00e4nil\u00e4se teoseid iseloomustavad rikas murdes\u00f5navara, m\u00f5tteselgus, elamuste ehtsus ja pildilisus. Looduse k\u00f5rval hoiab kirjanik pilku poliitikal ja kirjutab igal aastal luuletuse, mis v\u00f5tab Eesti elu kokku iroonilises v\u00f5tmes. Et H\u00e4nil\u00e4se luule oleks ka p\u00f5hjaeestlastele m\u00f5istetav, leiduvad tema raamatutes s\u00f5nastik ning plaat autori loetud tekstidega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mariina Paesalu on olnud paljude raamatute, eriti luulekogude ja reisiraamatute toimetaja.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tema t\u00fctar on hispaaniakeelse kirjanduse t\u00f5lkija Maarja Paesalu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Luule<\/em><br>Ma p\u00fch\u00e4p\u00e4\u00e4v\u00e4p\u00f5ll\u00f5 m\u00f5si<\/strong>. Laul\u00f5 aastagist 1989, 2005-2009. V\u00f5ro: V\u00f5ro Instituut, 2010, 129 lk.<br><strong>Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistrist<\/strong>. Laul\u00f5 aastist 2010-2014. Lagedi: M. Paesalu, 2014, 192 lk + 1 CD.<br><strong>Viiulim\u00e4ng vanan vaksalin<\/strong>. Lagedi: M. Paesalu, 2016, 106 lk + 1 CD. [Jutud ja luuletused.]<br><strong>Kib\u00f5na \u00fctest r\u00e4nd\u00e4misest<\/strong>. Jutt\u00f5 ja luul\u00f5tuisi. Lagedi: M. Paesalu, 2018, 78 lk + 1 CD.<br><strong>T\u00f5s\u00f5 mu maailman<\/strong>. Lagedi: Motacilla, 2023, 144 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>H\u00e4nil\u00e4ne (kodanikunimega Mariina Paesalu, s\u00fcndinud 13. I 1953) on luuletaja. Ta s\u00fcndis V\u00f5rumaal Antsla l\u00e4hedal Ala-Siimani talus. Ta l\u00f5petas 1971. aastal Antsla Keskkooli. 1976. aastal l\u00f5petas ta Tartu Riikliku \u00dclikooli, kus \u00f5ppis eesti keelt ja kirjandust. Aastatel 1992\u20131995 \u00f5ppis Mariina &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11694","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11694","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11694"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11694\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11695,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11694\/revisions\/11695"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11694"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}