{"id":11712,"date":"2024-04-03T23:40:36","date_gmt":"2024-04-03T20:40:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11712"},"modified":"2026-09-02T13:10:19","modified_gmt":"2026-09-02T10:10:19","slug":"ado-grenzstein","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/g\/ado-grenzstein\/","title":{"rendered":"Ado Grenzstein"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ado Grenzstein (pseudon\u00fc\u00fcm A. Piirikivi; 5. II \/ 24. I 1849 \u2013 20.\/7. IV 1916) oli ajakirjanik, literaat ja luuletaja, 19. sajandi l\u00f5pu Eesti \u00fcks olulisemaid ja vastuolulisemaid \u00fchiskonnategelasi.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Viljandimaal Tarvastu kihelkonnas K\u00f5ksi talus rentniku pojana. \u00d5ppis 1867-1869 Tarvastu kihelkonnakoolis ja 1871-1874 Valgas J\u0101nis Cimze \u00f5petajate ja k\u00f6strite seminaris. T\u00f6\u00f6tas k\u00f6strina ja kihelkonnakooli \u00f5petajana ning Tartu I \u00f5petajate seminari \u00f5petajana. 1878-1880 t\u00e4iendas end pedagoogika alal Viinis.<\/p>\n\n\n\n

1881 asutas ajalehe Olevik, mis toetas rahvuslikku liikumist ja millest sai kiiresti eesti k\u00f5ige m\u00f5jukam ja olulisem leht. Selle heaks t\u00f6\u00f6tasid mitmed kirjanikud, n\u00e4iteks Juhan Liiv<\/a>, Karl Eduard S\u00f6\u00f6t<\/a>, Andres Saal<\/a>, Georg Eduard Luiga<\/a> jt. 1880. aastate l\u00f5pus, s\u00fcveneva venestamise tingimustes leidis Grenzstein, et eesti rahvale on kasulikum uue poliitikaga leppida ning hakkas kritiseerima rahvuslikke p\u00fc\u00fcdlusi ja \u00fcritusi. Grenzstein ei olnud tol ajal vaadetelt mitte eesti rahvuslane, vaid kosmopoliitne humanist \u2013 tema \u00fclimaks eesm\u00e4rgiks ei olnud eesti rahvuse ja kultuuri s\u00e4ilitamine, vaid eesti maarahva harimine \u00fcle\u00fcldiselt. Neil p\u00f5hjustel ning tema \u00e4geda baltisaksa-vaenulikkuse t\u00f5ttu hakati Grenzsteini s\u00fc\u00fcdistama venemeelsuses ja tsaariv\u00f5imu truuduses. Nii sattus Grenzstein vastuollu Jaan T\u00f5nissoni juhitud rahvusliku poliitilise liiniga ning ajalehega Postimees, mida T\u00f5nisson 1896. aastast peale juhtis. Olevik kaotas oma endist m\u00f5jukust ja populaarsust, Grenzstein sattus konfliktidesse mitmel rindel. 1901 loobus ta lehe toimetamisest ja lahkus Eestist \u2013 algul Dresdenisse, siis j\u00e4\u00e4davalt Pariisi.<\/p>\n\n\n\n

Prantsusmaal elades muutusid Grenzsteini vaated \u2013 temast sai \u00fcks eesti esimesi antisemiite ning juutidega seostatud kosmopolitismi \u00e4ge eitaja. Oma vaateid v\u00e4ljendas ta arvukates kaast\u00f6\u00f6des eesti v\u00e4ljaannetele, peamiselt Olevikule, mis l\u00f5petas ilmumise 1906. aastal, taask\u00e4ivitati Grenzsteini initsieerimisel 1910 ning suleti l\u00f5plikult 1915. Grenzstein suri Prantsuse Rivieras. P\u00e4rast Eesti iseseisvuse saavutamist suhtuti eesti avalikkuses Grenzsteini valdavalt kui venestamise pooldajasse, rahvusliku liikumise saboteerijasse ning isiklikku kasu ihkavasse pealekaebajasse. Alates 1980. aastatest ent suhtumine enam nii \u00fcheselt negatiivne ei ole ning Grenzsteini v\u00e4ga aktiivset tegevust ning mahukat kirjanduslikku p\u00e4randit on n\u00e4htud mitmetahulisemalt.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Luuletajana avaldas Grenzstein Ado Piirikivi pseudon\u00fc\u00fcmi all rahvaluule-m\u00f5julise kogu \u201cA. Piirikivi esimesed luuletused\u201d (1877) ning \u201cLaulud ja salmid\u201d (1888), mis on kantud koidulalikust isamaa-paatosest. Grenzsteini ilmselt tuntumaks luuleteoseks on t\u00e4naseni populaarne lastelaul \u201cViisk, p\u00f5is ja \u00f5lek\u00f5rs\u201d, mille s\u00f5nad parodeerivad omaaegseid avaliku elu tegelasi. Grenzsteini hilisemas luules \u2013 n\u00e4iteks kogus \u201cM\u00f5ttesalmid\u201d (1899) \u2013 annavad tooni v\u00e4rsistatud aforismid. Samuti loobus ta hiljem pseudon\u00fc\u00fcmi kasutamisest. Ka t\u00e4naseni tuntud v\u00e4rss \u201cVara \u00fcles, hilja voodi, \/ n\u00f5nda rikkus majja toodi\u201d p\u00e4rineb Grenzsteini sulest. Suur hulk Grenszteini luulet\u00f6id on j\u00e4\u00e4nud k\u00e4sikirja \u2013 50 000 v\u00e4rsirida eesti keeles, umbes sama palju saksa keeles. Grenzstein kirjutas p\u00e4rast m\u00f5ningast Prantsusmaal elamist v\u00e4rsse ka prantsuse keeles.<\/p>\n\n\n\n

Oma tegevuse varasemal perioodil pani Grenzstein suurt r\u00f5hku rahvaharidusele, avaldades tarbekirjandust, eesti, saksa ja vene keele \u00f5pikuid, laulikuid jne, samuti esimese eestikeelse \u201cMale\u00f5petuse\u201d (1883). Eestikeelse maleterminoloogia \u2013 sh s\u00f5nad \u201cmale\u201d, \u201clipp\u201d, \u201ckuningas\u201d \u2013 m\u00f5tles v\u00e4lja Grenzstein. Ta tegeles v\u00e4ga palju ka eesti keele ilu ja puhtuse k\u00fcsimustega; oma sellealased seisukohad avaldas ta n\u00e4iteks oma bro\u0161\u00fc\u00fcris \u201cKauni keele kaitsemiseks\u201d (1899).<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rvuti Oleviku artiklitega avaldas Grenzstein oma publitsistikat ka raamatutena nii eesti, saksa kui vene keeles. Oma kultuurilisi ja rahvuspoliitilisi vaateid avaldas ta n\u00e4iteks bro\u0161\u00fc\u00fcrides \u201cEesti k\u00fcsimus: Sada juhtm\u00f5tet rahwuse ja politika elust\u201d (1894), \u201cRahwa poeg: k\u00f5rgema seisuse kasvatamisest\u201d (1897), \u201cPolitika Aabits\u201d (1898) ja \u201cL\u00f5pueksam nooreestlaste ja wanasakslaste keskes\u201d (1898). \u00dcks tema olulisemaid t\u00f6id on saksakeelne ning teravalt baltisaksa aadelkonda kritiseeriv \u201cHerrenkirche oder Volkskirche?\u201d (\u201cH\u00e4rraskirik v\u00f5i rahvakirik?\u201d), mida tsensuuri t\u00f5ttu ei \u00f5nnestunud eestikeelsena v\u00e4lja anda.<\/p>\n\n\n\n

Grenzsteini hilisem, Prantsusmaal kirjutatud ja antisemitismist kantud publitsistika \u2013 n\u00e4iteks raamatud \u201cPankrott tulemas\u201d (1910) ja \u201cKodumaa korraldus\u201d (1910) \u2013 Eestis m\u00f5istmist ja t\u00e4helepanu eriti ei leidnud. Paguluses oli Grenzsteinil aega rohkem keskenduda filosoofiale. Tema viimaseks teoseks j\u00e4i s\u00fcstemaatiline natuurfilosoofiline uurimus \u201cDie Organisation der Natur. Naturphilosophische Betrachtungen mit neuen Ein- und Ausblicken\u201d (1913). Selle j\u00e4rg \u201cGestalten des Geistes\u201d (1914) on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4naseni k\u00e4sikirja.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Eesti- ja saksakeelne valikbibliograafia<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
A. Piirikivi Esimesed luuletused<\/strong>. Tartu: Schnakenburg, 1877, 42 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:36620<\/a>.]
A. Piirikivi, Laulud ja salmid<\/strong>. Tartu: A. Grenzstein, 1888, 256 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:36808<\/a>.]
M\u00f5ttesalmid<\/strong>. Jurjev: A. Grenzstein, 1899, 28 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/krzwlive.kirmus.ee\/et\/lisamaterjalid\/<\/a>.]
Priidus<\/strong>. 1-3: Kuningate koosolek; Kihlused; Koit ja \u00c4marik. Tartu: A. Grenzstein, 1911, 110 lk. [V\u00e4rssn\u00e4idendid. K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:36463<\/a>.]<\/p>\n\n\n\n

Varia<\/em><\/strong>
Looduse n\u00f5uud ja j\u00f5uud. 1. raamat<\/strong>. Kodule ja koolile [Aaron Bernsteini j\u00e4rgi] kirjutanud A. Grenzstein. Tartu: Schnakenburg, 1879-1880, 200 lk (1.-3. anne).
Male-\u00f5petus<\/strong>. Tartu: A. Grenzstein, 1883, 40 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:100076. 2. tr\u00fckk: 1904<\/a>.]
Eesti S\u00f5naraamat: 1600 uut ja w\u00f5erast s\u00f5na<\/strong>. Korjanud ja (Saksa s\u00f5na lisandusega) Eesti keeles selgitanud A. Grenzstein. Tartu: A. Grenzstein, 1884, 180 veergu. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:101413<\/a>.]
Eesti Lugemise-raamat. 1. jagu<\/strong>. Tartu: A. Grenzstein, 1887, 84 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1888, 1890.]
Eesti Lugemise-raamat. 2. jagu<\/strong>. Tartu: A. Grenzstein, 1888, 94 lk. [2. tr\u00fckk: 1890.]
Eesti k\u00fcsimus: Sada juhtm\u00f5tet rahwuse ja politika elust<\/strong>. \u00dclesse seadinud ja arutamiseks awaldanud A. Grenzstein, Olewiku toimetaja. Jurjev: Olevik, 1894, 35 lk.
Elumaja ehe<\/strong>. Tartu: A. Grenzstein, 1891, 126 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:101414<\/a>.]
Kirjat\u00f6\u00f6de kogu<\/strong>. Walga: F. Karlsoni raamatukauplus, 1885-1901, 519 lk. [Sisu: \u2018Politika aabits\u2019, \u2018M\u00f6isnikkude m\u00f6tted\u2019, \u2018Balti haridus\u2019, \u2018Kirjakogu\u2019, \u2018L\u00f5pueksam nooreestlaste ja wanasakslaste keskes\u2019, \u2018Seltsi juhatus\u2019, \u2018Rahwa t\u00f6\u00f6 rakendus\u2019, \u2018Meie waimuwalla tegelased\u2019, \u2018Kauni keele kaitsemiseks\u2019, \u2018M\u00f5ttesalmid\u2019, \u2018Eesti k\u00fcsimus\u2019, P. N. Bulatow, \u2018Kuda w\u00f5ib ennast kolera eest hoida?\u2019 \u2018Seltsi \u00e4riraamatute sissesead\u2019, \u2018Maa tundmine\u2019, \u2018Talu wiljapuu aed\u2019, \u2018Linna puud ja puiestikud\u2019, \u2018Raadi waldkonna majanduse geografia\u2019, Wilhelm Busch, \u2018Naljapildid\u2019, \u2018Eesti s\u00f5naraamat\u2019.]
Elutarkus ja Ilmakunst<\/strong>. Jurjev: A. Grenzstein, 1896, 196 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:101417<\/a>.]
Laste lugemiseraamat. 1. jagu<\/strong>. Jurjev: A. Grenzstein, 1896, 80 lk.
L\u00f5pueksam nooreestlaste ja wanasakslaste keskes<\/strong>. Jurjev: A. Grenzstein, 1898, 103 lk.
Herrenkirche oder Volkskirche? Eine estnische Stimme im baltischen Chor<\/strong>. Jurjew: A. Grenzstein, 1899, 150 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/16951<\/a>.]
Kauni keele kaitsemiseks<\/strong>. Jurjew: A. Grenzstein, 1899, 36 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1996, 55 lk. K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:100501<\/a>.]
Ajaloo album<\/strong>. Tartu: s.n., 1910, 377 lk. [Grenzsteini p\u00e4evaraamat 1891\u20141900.]
Kodumaa Korraldus<\/strong>. Tartu: G. Zirk, 1910, 246 lk.
Pankrott tulemas<\/strong>. Tartu: A. K. Naariz, 1910, 94 lk.
Juudik\u00fcsimus<\/strong>. Tartu: [s. n.], 1912, 113 lk.
Die Organisation der Natur: Naturphilosophische Betrachtungen mit neuen Ein- und Ausblicken<\/strong>. Paris und Leipzig: Kommissionsverlag Buchhandlung H. Le Soudier, 1913, 137 lk.
Eesti haridus<\/strong>. Koostaja Simo Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2012, 543 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]
Tunne ja tarkus<\/strong>. T\u00f5lkinud ja saates\u00f5na: Simo Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2016, 360 lk. [T\u00f5lgitud teostest \u2018Herrenkirche oder Volkskirche?\u2019 ja \u2018Die Organisation der Natur\u2019. Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Ado Grenzsteini kohta<\/em><\/strong>
Aadu Grenzsteini v\u00f5itlus Jaan T\u00f5nissoniga<\/strong>. Korraldanud A. Kruusberg. Tartu: Odamees, 1921, 79 lk. [Sisu: Sisu: A. Kruusberg, \u2018A. Grenzsteini m\u00fc\u00fcdavus\u2019, A. Grenzsteini kaebused J. T\u00f5nissoni ja tsensori peale, katkeid Grenzsteini \u00e4rilise sisuga kirjadest, kirjutused Grenzsteini surma puhul, rahuleping. K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:216481<\/a>.]
Friedebert Tuglas, Ado Grenzsteini lahkumine<\/strong>. P\u00e4\u00e4t\u00fckid meie ajakirjanduse ja tsensuuri ajaloost. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 229 lk. [2. tr\u00fckk: 2018, 371 lk.]
Mart Laar, Tuglas, ajalugu ja \u201cAdo Grenzsteini lahkumine\u201d<\/strong>. \u2013 Looming, nr 12, 1986, lk 1676-1683.
Jaan Undusk, Esimene eesti juudi\u00f5gija. Ado Grenzsteini endatapp antisemitismis<\/strong>. I\u2013II. \u2013 Vikerkaar, nr 2\u20133, 1991, lk 66\u201374, 57\u201368.
Jaanus Arukaevu. Ado Grenzsteini tagasitulek<\/strong>. \u2013 Akadeemia nr 12, 1997, lk 2467\u20132514.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ado Grenzstein (pseudon\u00fc\u00fcm A. Piirikivi; 5. II \/ 24. I 1849 \u2013 20.\/7. IV 1916) oli ajakirjanik, literaat ja luuletaja, 19. sajandi l\u00f5pu Eesti \u00fcks olulisemaid ja vastuolulisemaid \u00fchiskonnategelasi. S\u00fcndis Viljandimaal Tarvastu kihelkonnas K\u00f5ksi talus rentniku pojana. \u00d5ppis 1867-1869 Tarvastu …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6476,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11712","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11712","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11712"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11712\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11713,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11712\/revisions\/11713"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6476"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11712"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}