{"id":11723,"date":"2024-04-03T23:42:34","date_gmt":"2024-04-03T20:42:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11723"},"modified":"2026-09-02T14:18:10","modified_gmt":"2026-09-02T11:18:10","slug":"villem-gross","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/g\/villem-gross\/","title":{"rendered":"Villem Gross"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/villem_gross_armin_alla-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"745\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/villem_gross_armin_alla-745x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6109\" style=\"aspect-ratio:0.7275421664024017;width:210px;height:auto\" title=\"Foto: Armin Alla\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/villem_gross_armin_alla-745x1024.jpg 745w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/villem_gross_armin_alla-218x300.jpg 218w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/villem_gross_armin_alla-768x1055.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/villem_gross_armin_alla-1118x1536.jpg 1118w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/villem_gross_armin_alla-1491x2048.jpg 1491w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/villem_gross_armin_alla-1920x2638.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/villem_gross_armin_alla-scaled.jpg 1863w\" sizes=\"auto, (max-width: 745px) 100vw, 745px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Villem Gross (pseudon\u00fc\u00fcm Ott Varangu, 11. I 1922 \u2013 6. IV 2001) oli proosakirjanik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Villem Gross S\u00fcndis Tartus, seej\u00e4rel l\u00e4ks tema perekond elama Kohtla-J\u00e4rvele. Ta \u00f5ppis Kohtla-J\u00e4rvel, J\u00f5hvis ja Rakveres. Oli tegev komsomolis. Mobiliseeriti, oli Eesti Laskurkorpuses. S\u00f5ja j\u00e4rel tegutses ajakirjanikuna: Talurahvalehes, Rahva H\u00e4\u00e4les, Sirbis ja Vasaras ning Nooruses. Seej\u00e4rel kutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige 1950. Oli aastatel 1966-1971 Kirjanike Liidu ning 1971-1976 selle juhatuse sekret\u00e4r. NLKP liige 1946-1990. ENSV teeneline kirjanik 1975. <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/juhan-smuul\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8804\">Juhan Smuuli<\/a> nimeline preemia 1978 romaani \u201eVaikimise motiivid\u201c (1978) eest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ilukirjandusliku tr\u00fckideb\u00fc\u00fcdi tegi almanahhis \u201eV\u00f5itlev s\u00f5na\u201c ilmunud jutustusega \u201eNoored\u201c (1949). Grossi loometee algul on esiplaanil n\u00e4idendid, milledest laiemat t\u00e4helepanu \u00e4ratas tema esimese raamatuna ilmunud \u201eAnkeet\u201c (1955), mis vaeb inimesesse suhtumise temaatikat. Grossi esimene proosaraamat on noorsoojutustus \u201e\u00dche poisi suvi\u201c (1956), mis k\u00e4sitleb \u00fche noormehe t\u00e4iskasvanuks saamise lugu. 1940. aasta s\u00fcndmuste \u00fcmber keskendub \u201eTiivasirutus\u201c (1958). Noorte kujunemine ja 1940. aastatel tehtud valikud on \u00fcks teemaringe Grossi loomingus. Ilmekalt tuleb see v\u00e4lja romaanis \u201ePinginaabrid\u201c (1965), kus s\u00f5ja t\u00f5ttu lahknenud pinginaabrite elu kulgeb kaht erinevat rindejoont pidi. Romaan v\u00f5tab vaatluse alla ka 1950. aastate \u00fchiskonna ning inimeste v\u00f5imalused ja valikud usaldamatuse \u00f5hkkonnas. Grossi realistlikus proosas seotakse inimkujutus enamasti laiemale \u00fchiskondlik-olustikulisele taustale. Sageli kujutab Gross oma p\u00f5lvkonnakaaslasi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1960. aastad on Grossi loomingus ise\u00e4ranis produktiivsed. T\u00e4helepanu p\u00e4lvis romaan \u201eM\u00fc\u00fca pooleliolev individuaalelumaja\u201c (1962), mis grossilikult vaatleb kahe noore inimese kujunemise ja abielulugu s\u00f5jaj\u00e4rgses \u00fchiskonnas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Novellikogu \u201eKeskmised p\u00e4evad\u201c (1966) k\u00e4sitleb ps\u00fchholoogilise sisseelamisega ning aega ja olusid kujutades autori p\u00f5lvkonnakaaslasi. Kaevandusteemaline romaan \u201eKooliraha\u201c (1967) anal\u00fc\u00fcsib noort kaevurit kesksele kohale seades \u00fchiskonna ja inimese suhteid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00f5jaj\u00e4rgsete aastate \u00fchiskonnale ning inimsuhetele keskendub romaan \u201eTalvepuhkus\u201c (1975), millest valmis film pealkirjaga \u201eNaine k\u00fctab sauna\u201c (1978, re\u017e. Arvo Kruusement). Eetilisi probleeme k\u00e4sitleb ajaplaane vaheldav romaan \u201eVaikimise motiivid\u201c (1978).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Romaanis \u201eEnne suurt ilmamuutust\u201c (1990) kasutab Gross autobiograafilist ainest, paigutades muusikust noormehe 1930. aastate l\u00f5pu Kirde-Eesti kaevandusasulasse. Isiklikku ja m\u00e4lestuslikku materjali koondab \u201e\u00d5htuoode\u201c (1996).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a><\/a> Gross j\u00f5udis oma loomingus kaasaja, 1980. aastate l\u00f5pu-1990. aastate alguse k\u00e4sitlemiseni, n\u00e4iteks romaanides \u201ePresident ja ta koerake\u201c (1992) ning \u201eLasnam\u00e4elt alla\u201c (1999).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Romaanid<\/strong><\/em><br><strong>M\u00fc\u00fca pooleliolev individuaalelumaja<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 341 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1974, 1987.]<br><strong>Kooliraha<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 211 lk. [2. tr: 1988.]<br><strong>Talvepuhkus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 160 lk. [2. tr: 1988.]<br><strong>Vaikimise motiivid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 192 lk.<br><strong>\u00dclekoormatud paadis<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 143 lk.<br><strong>Enne suurt ilmamuutust<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 190 lk.<br><strong>President ja ta koerake<\/strong>. Tallinn: Koolibri, 1992, 147 lk.<br>Ott Varangu, <strong>Abielumehe pihtimus<\/strong>. Tallinn: Kuldsulg, 1995, 191 lk.<br><strong>Lasnam\u00e4elt alla<\/strong>. Tallinn: Kuldsulg, 1999, 190 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>L\u00fchiproosa<\/strong><\/em><br><strong>\u00dche poisi suvi<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 78 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1959, 1972, 1984.]<br><strong>Tiivasirutus<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 240 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1959, 1967, 1982, 1987.]<br><strong>Keskmised p\u00e4evad<\/strong>: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 176 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>N\u00e4idendid<\/strong><\/em><br><strong>Ankeet<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 68 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Publitsistika, m\u00e4lestused<\/strong><\/em><br><strong>Kas ainult t\u00e4na on t\u00e4nap\u00e4ev?<\/strong>. Publitsistikakogumik. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 223 lk.<br><strong>\u00d5htuoode. M\u00e4lestused ja romaan noorusajast<\/strong>. Tallinn: Faatum, 1996, 268 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Valitud teosed<\/strong><\/em><br><strong>Valitud teosed 1. Tiivasirutus. M\u00fc\u00fca pooleliolev individuaalelumaja<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 461 lk.<br><strong>Valitud teosed 2. Pinginaabrid. Kooliraha. Kiiktool. S\u00fcndmus ratastel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 429 lk.<br><strong>Valitud teosed 3. Talvepuhkus. Vaikimise motiivid. \u00dclekoormatud paadis. Mardikarneval<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 494 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Villem Gross (pseudon\u00fc\u00fcm Ott Varangu, 11. I 1922 \u2013 6. IV 2001) oli proosakirjanik. Villem Gross S\u00fcndis Tartus, seej\u00e4rel l\u00e4ks tema perekond elama Kohtla-J\u00e4rvele. Ta \u00f5ppis Kohtla-J\u00e4rvel, J\u00f5hvis ja Rakveres. Oli tegev komsomolis. Mobiliseeriti, oli Eesti Laskurkorpuses. S\u00f5ja j\u00e4rel tegutses &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6476,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11723","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11723","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11723"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11723\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11724,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11723\/revisions\/11724"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6476"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11723"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}