{"id":11726,"date":"2024-04-03T23:39:45","date_gmt":"2024-04-03T20:39:45","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11726"},"modified":"2026-09-02T14:29:02","modified_gmt":"2026-09-02T11:29:02","slug":"ivar-grunthal","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/g\/ivar-grunthal\/","title":{"rendered":"Ivar Gr\u00fcnthal"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ivar Gr\u00fcnthal (8. VI 1924 \u2013 14. II 1996) on pagulaseesti luuletaja, kriitik, toimetaja ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

Ta on riigimees Jaan Poska lapselaps, s\u00fcndis Tartu juris\u00adtide Vera Poska-Gr\u00fcnthali ja Timotheus Gr\u00fcnthali pojana. Lapsep\u00f5lve suved veetis Muhumaal. Ta \u00f5ppis 1932\u201341 Tartus Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumis, 1942. aastal asus \u00f5ppima arstiteadust Tartu \u00dclikoolis. 1943. aastal l\u00e4ks \u00fcle Helsingi \u00dclikooli arstiteaduskonda, v\u00f5ttis 1944. aastal lipni\u00adkuna osa Soome J\u00e4tku\u00ads\u00f5jast eesti vabatahtlike jalav\u00e4er\u00fcgemendis nr 200, st oli soomepoiss. Augustis 1944 tuli tagasi Eestisse, kuid p\u00f5genes septembris Rootsi, kus viibis mitmetes p\u00f5genike\u00adlaagrites. 1945 asus Lundi ja l\u00f5petas 1951. aastal Lundi \u00dclikooli med.lic.<\/em> kraadiga. 1952\u201358 t\u00f6\u00f6tas arstina Visbys, 1959. aastast alates sotsiaalarstina G\u00f6teborgis. Ta oli pagulaste noorema p\u00f5lvkonna kirjandusalmanahhi Mana asutaja ning peatoimetaja 1957\u20131965. Mana hakkas julgelt k\u00e4sitlema ka N\u00f5ukogude Eestis ilmunud v\u00e4\u00e4rtkirjandust. Gr\u00fcnthal oli V\u00e4liseesti Kirjanike Liidu, Rootsi Kirjanike Liidu, Eesti PEN-klubi ja Rootsi PEN- klubi liige. 1959. aastal sai ta Henrik Visnapuu<\/a> fondi kirjandusauhinna. Ta kuulus Rootsi sotsiaaldemokraatlikusse t\u00f6\u00f6lis\u00adparteisse, oli Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis portfellita minister ja sotsiaalministri kohuset\u00e4itja.<\/p>\n\n\n\n

Ivar Gr\u00fcnthal deb\u00fcteeris v\u00e4rs\u00adsidega 1939. aastal kooliajakirjas Miilang, v\u00f5itis Tartu koolidevahelise kirjandiv\u00f5istluse. Rootsis hakkas ta luulet avaldama almanahhis \u201cEesti Looming\u201d IV. Ta on avaldanud kuus luuletuskogu: \u201cUni lahtiste silmadega\u201d (1951), \u201cM\u00fc\u00fcdid m\u00fclka p\u00f5hja kadund maast\u201d (1953), \u201cMust p\u00fcha\u00adp\u00e4ev\u201d (1954), \u201cMeri\u201d (1958), \u201cLumi ja lubi\u201d (1960) ja \u201cM\u00f5\u00f5t on t\u00e4is\u201d (1964). \u00dchena v\u00e4hestest oli ta v\u00f5imeline ka eepiliseks v\u00e4rssromaaniks: \u201cPeetri kiriku kellad\u201d (1962) ja \u201cLaulu v\u00f5im\u201d (1966\u201386). Gr\u00fcnthal on t\u00f5lkinud eesti luulet rootsi keelde. Valimik \u201cPo\u00e8mes\u2013Gedichte\u2013Dikter\u201d (1964, eess\u00f5na Ivar Ivaskilt<\/a>) sisaldab omakorda I. Gr\u00fcnthali ja s\u00fcrrealist Ilmar Laabani<\/a> luuletuste t\u00f5lkeid prantsuse, saksa ja rootsi keelde. Kodumaal tutvustab Gr\u00fcnthali luulet mahukas koondkogu \u201cNeitsirike\u201d (1995), v\u00e4rsivihik \u201c\u00d6ine piilkond\u201d (2002) ja raamatuna ilmunud v\u00e4rssromaan \u201cLaulu v\u00f5im\u201d (2008). Tema kirjanduskriitika paremiku v\u00f5tab kokku esseekogu \u201cM\u00fc\u00fctide maagia\u201d (2001).<\/p>\n\n\n\n

Gr\u00fcnthali luule on anal\u00fc\u00fctiline ja maskuliinne: r\u00fcndav, poliitiline, erootiline, tugeva kontrastiprintsiibiga. Ta v\u00f5ib olla \u00fcheaegselt nii ropp kui ka harras, \u00fclev ja madal, vaimne ja f\u00fcsioloogiline, ekspressionistlik ja sentimentaalne. Pagulasluulele tunnuslik eufooria ja skepsise, agressiooni ja depressiooni bipolaarne p\u00f5imumine on Gr\u00fcnthalil puhul eriti akuutne. V\u00e4rsitehniliselt on ta ladus ja kultiveeritud, riimimisel s\u00f5naosav. Tugev on kirjeldav ja jutustav kallak, l\u00fc\u00fcrika l\u00e4henemine proosak\u00f5nele. Esmakogude teemaks on s\u00f5da ja armastus, kadunud p\u00f5lvkonna ja kaotatud kodumaa valu; hiljem lisanduvad eksistentsiaalsed kahtlused ja pagulas\u00fchiskonna vastuolud. Varasem poeetiline veenvus v\u00f5ib viimaks \u00fcle minna kriitiliseks tour de force<\/em>\u2019iks. V\u00e4rssromaanide diloogia esimene osa kujutab lauluandelise nooruki vaimset ja seksuaalset k\u00fcpsemist s\u00f5jaeelses Tartus, olles seega Bildungsroman<\/em>;teine osa reflekteerib hektiliselt stalinistliku okupatsiooni tekitatud hingelist segadust ja posttraumaatilist stressi. Gr\u00fcnthal tundis, et kunst aitab leevendada rahvuslikku katastroofi.<\/p>\n\n\n\n

A. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Uni lahtiste silmadega: luuleproosat<\/strong>. G\u00f6teborg, Toronto: Orto, 1951, 87 lk.
M\u00fc\u00fcdid m\u00fclka p\u00f5hja kadund maast: teine kogu luuletusi<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1953, 63 lk. [2. tr\u00fckk: 1960.]
Must p\u00fchap\u00e4ev: kolmas kogu luuletusi<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1954, 64 lk.
Meri: neljas kogu luuletusi<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1958, 76 lk.
Lumi ja lubi: V kogu luulet<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1960, 131 lk.
M\u00f5\u00f5t on t\u00e4is: VI kogu luuletusi<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1964, 207 lk.
Neitsirike<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na: Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 1995, 350 lk.
\u00d6ine piilkond<\/strong>. Parimat Ivar Gr\u00fcnthalilt. Tallinn: Eesti Luuleliit, 2002, 43 lk. [Sari \u2018Luuleliidu luulevihik\u2019.]

V\u00e4rssromaanid<\/em><\/strong>
Peetri kiriku kellad<\/strong>. G\u00f6teborg: Mana, 1962, 162 lk.
Laulu v\u00f5im<\/strong>. Mana, 1966\u20131986. [2. tr\u00fckk: Tartu: Ilmamaa, 2008, 349 lk.]

Esseed ja kriitika<\/em><\/strong>
M\u00fc\u00fctide maagia<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Mall J\u00f5gi. Tartu: Ilmamaa, 2001, 526 lk. [Eesti m\u00f5ttelugu, 40.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ivar Gr\u00fcnthal (8. VI 1924 \u2013 14. II 1996) on pagulaseesti luuletaja, kriitik, toimetaja ja t\u00f5lkija. Ta on riigimees Jaan Poska lapselaps, s\u00fcndis Tartu juris\u00adtide Vera Poska-Gr\u00fcnthali ja Timotheus Gr\u00fcnthali pojana. Lapsep\u00f5lve suved veetis Muhumaal. Ta \u00f5ppis 1932\u201341 Tartus Hugo …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6476,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11726","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11726","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11726"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11726\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11727,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11726\/revisions\/11727"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6476"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11726"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}