Johannes Gutslaff (? \u2013 1657) oli saksa p\u00e4ritolu vaimulik, eesti keele uurija, piiblit\u00f5lkija ning rahvakommete koguja.<\/p>\n\n\n\n
Johannes Gutslaff oli p\u00e4rit Pommerist, Daberi maakonnast (praegu Dobra, \u0141obez County Poolas). \u00d5ppis Daberi ja Stettini koolides, 1632. aastast Greifswaldi \u00fclikoolis ning 1634. aastast Leipzigi \u00fclikoolis. 1639 tuli Eestisse ja astus Tartu \u00fclikooli usuteaduskonda, kus \u00f5ppis intensiivselt ka l\u00f5unaeesti keelt. 1641-1656 oli pastor Urvastes, kus valmisid ka k\u00f5ik tema kirjat\u00f6\u00f6d. 1656 p\u00f5genes Vene-Rootsi s\u00f5ja t\u00f5ttu perega Tallinnasse, kus suri j\u00e4rgmisel aastal katku.<\/p>\n\n\n\n
Gutslaffi kirja- ning t\u00f5lket\u00f6\u00f6 kulges Urvastes suhtelises isolatsioonis teistest eesti keelega tegelejatest Eesti- ja Liivimaal. Ta koostas esimese l\u00f5unaeesti keele grammatika \u201cObservationes grammaticae circa linguam esthonicam\u201d (Tartu, 1648), mis sisaldas ka 1700 s\u00f5naga s\u00f5nastikku. See oli p\u00f5hjaeestikeelse Heinrich Stahli<\/a> grammatika j\u00e4rel j\u00e4rel teine eesti keele grammatika. Gutslaff ei j\u00e4rginud oma grammatikas ega piiblit\u00f5lkes tollal autoriteetset Stahli grammatikat, vaid rajas oma v\u00f5rdlemisi loomingulise s\u00fcsteemi, mis oli k\u00f5nekeelele Stahlist palju l\u00e4hedasem.<\/p>\n\n\n\n Gutslaff seadis eesm\u00e4rgiks t\u00f5lkida \u00fcksip\u00e4ini esimesena eesti (t\u00e4psemalt l\u00f5unaeesti) keelde kogu piibel ning teha seda algkeeltest. Kui kaugele ta Vana Testamendi t\u00f5lkega t\u00e4pselt j\u00f5udis, pole teada. T\u00e4naseni on s\u00e4ilinud t\u00f5lkek\u00e4sikiri 1. Kuningate Raamatuni (mis moodustab umbes kolmandiku Vanast Testamendist). Kaudsetel andmetel ulatus t\u00f5lge Jeremija raamatuni. Alles 2006. aastal avastati Uue Testamendi l\u00f5unaeestikeelne t\u00f5lge, mille autoriks on esialgse keelelise ja t\u00f5lkelise anal\u00fc\u00fcsi kohaselt Gutslaff. Esimene t\u00e4ielik piiblit\u00f5lge (p\u00f5hjaeesti keeles) ilmus alles 1739 Anton Thor Helle<\/a> juhitud suure t\u00f5lkijate grupi t\u00f6\u00f6 tulemusel.<\/p>\n\n\n\n Raamatu \u201cKurtzer Bericht vnd Vnterricht Von der Falsch-heilig genandten B\u00e4che in Lieffland W\u00f6hhanda\u201d (\u201cL\u00fchike teade ja \u00f5petus Liivimaal v\u00e4\u00e4ralt p\u00fchaks peetavast V\u00f5handu j\u00f5est\u201d, 1644) kirjutas Gutslaff, tuginedes oma t\u00e4helepanekutele Urvaste pastorina. Vaatamata pealkirjale koondab see enam kui 400 lehek\u00fcljel ainulaadset infot tolleaegse L\u00f5una-Eesti ajaloo ning eriti rahvakommete kohta. \u201cKurtzer Bericht\u201d kirjeldab p\u00f5hjalikult V\u00f5handu j\u00f5ega seonduvaid eestlaste uskumisi. Tolleaegsed eestlased pidasid V\u00f5handu j\u00f5ge piksejumala asupaigaks ning ohverdasid talle Gutslaffi andmetel muu hulgas loomi ja ka lapsi. Gutslaff kirjeldab, kuidas talupojad p\u00f5letasid maha vesiveski, mille m\u00f5isnik j\u00f5e \u00e4\u00e4rde ehitada lasi. Kurtzer Bericht sisaldab \u201cpiksepapiks\u201d nimetatud Erastvere talupojalt Vihtla J\u00fcrgenilt kuuldud \u201cPikse palve\u201d eestikeelse teksti, mida lausuti h\u00e4rja ohverdamisel ning mis on vanim piksepalve \u00fcleskirjutus Eesti alalt. Vihtla J\u00fcrgeni palve p\u00f5hjal l\u00f5i eesti helilooja Veljo Tormis teose \u201cPikse litaania\u201d meeskoorile ja suurele trummile (1974), teksti kohandas Ain Kaalep<\/a>. Samuti on \u201cKurtzer Bericht\u201d v\u00e4\u00e4rtuslik dokumendina omaaegsete L\u00f5una-Eesti ilmaolude kohta.<\/p>\n\n\n\n Gutslaff oli \u00fcks esimesi eestikeelseid juhuluuletajaid. 1652 ilmusid temalt kolm leinaluuletust Vaabina m\u00f5isniku Johann Eberhard von Bellinghauseni naise ja t\u00fctre matmise puhul \u2013 \u00fcks saksa, \u00fcks ladina ja \u00fcks eesti keeles.<\/p>\n\n\n\n Mitu Gutslaffi j\u00e4reltulijat on eesti kultuuriloo seisukohalt olulise t\u00e4htsusega: poeg Eberhard Gutsleff (1652-1724) oli esimese p\u00f5hjaeestikeelse Uue Testamendi (1715) peamiseks t\u00f5lkijaks; Eberhardi \u00fcks poeg Heinrich Gutsleff (1680-1747) toimetas isa t\u00f5lget Uue Testamendi teise tr\u00fcki jaoks (1729) ning oli esimese eestikeelse piibli (1739) t\u00f5lkijate grupis Anton Thor Helle peamiseks abiliseks. Eberhardi teine poeg Eberhard juunior (snd 1691 v\u00f5i 1700 \u2013 srn 1749) oli Thor Helle alustatud eesti keele grammatika \u201cKurtzgefa\u00dfte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache\u201d (1732) toimetajaks ja kaasautoriks.<\/p>\n\n\n\n S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n Observationes grammaticae circa linguam esthonicam = Grammatilisi vaatlusi eesti keelest<\/strong>. T\u00f5lkinud ja v\u00e4ljaande koostanud Marju Lepaj\u00f5e; toimetanud Jaak Peebo. Tartu \u00dclikooli eesti keele \u00f5ppetooli toimetised, nr 10, 1998, 340 lk.<\/p>\n\n\n\n Johannes Gutslaffi kohta<\/em><\/strong> Johannes Gutslaff (? \u2013 1657) oli saksa p\u00e4ritolu vaimulik, eesti keele uurija, piiblit\u00f5lkija ning rahvakommete koguja. Johannes Gutslaff oli p\u00e4rit Pommerist, Daberi maakonnast (praegu Dobra, \u0141obez County Poolas). \u00d5ppis Daberi ja Stettini koolides, 1632. aastast Greifswaldi \u00fclikoolis ning 1634. aastast …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6476,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11732","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11732","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11732"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11732\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11737,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11732\/revisions\/11737"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6476"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11732"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Szil\u00e1rd Tibor T\u00f3th. Tartu kirjakeele raamid Johannes Gutslaffi grammatikast (1648) \u201eKodolaste raamatuni\u201d (1913)<\/strong>. Juhendajad Reili Argus, Helle Metslang. Tallinn: Tallinna \u00dclikool, 2019, 255 lk. [K\u00e4ttesaadav: https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:406576<\/a>]
Marju Lepaj\u00f5e, Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel<\/strong>. Doktorit\u00f6\u00f6. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2018, 329 lk.
Johannes Gutslaffi piiblit\u00f5lge 1647\u20131657<\/strong>. Koostanud Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, Kai Tafenau, kaaspanustanud Lea K\u00f5iv. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013, 499 lk.
Lea K\u00f5iv, Johannes Gutslaff ja tema \u201cL\u00fchike teade ja \u00f5petus\u201d<\/strong>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu: Tartu \u00dclikool, 2005, 139 l. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/902<\/a>.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"