Heinrich G\u00f6seken (13.\/3. IV 1612 \u2013 4. XII \/ 24. XI 1681) oli p\u00f5hjaeesti grammatika autor, eestikeelne juhuluuletaja ning luule- ja piiblit\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n
G\u00f6seken s\u00fcndis Hannoveris kaupmeeste gildi oldermanni pojana. 1624 astus Alfeldi kooli Hildesheimi Landkreisis Alam-Saksimaal, kolm aastat hiljem j\u00e4tkas \u00f5pinguid Lemgo, seej\u00e4rel Lippstadti g\u00fcmnaasiumis (m\u00f5lemad Nord-Rhein Westfaleni liidumaal). \u00d5ppis teoloogiat Rostocki \u00fclikoolis 1631-1634. 1634-1636 t\u00f6\u00f6tas Rootsi \u00f5ukonnajutlustaja Johann Rothl\u00f6beni abina ning tema laste kodu\u00f5petajana. 1636-1637 \u00f5ppis K\u00f6nigsbergi \u00fclikoolis selle rektori, poola teoloogi Celestyn My\u015blenta juures jutlustamist ja v\u00e4itlemist. 1637 tuli Tallinna, kuna oli Rootsis elades kihlunud Tallinnast p\u00e4rit Dorothea Siegeliga. \u00d5ppinud selgeks eesti keele, t\u00f6\u00f6tas L\u00e4\u00e4ne-Eestis Kirbla (1638), Risti ja Harju-Madise (1639-1641) ning Kullamaa pastorina (1641\u20131681). Sai 1647 Maa-L\u00e4\u00e4ne praostiks ning 1659 Tallinna konsistooriumi assessoriks. Tal oli kolmest abielust kokku k\u00fcmme last, kellest kaheksa surid veel G\u00f6sekeni eluajal. P\u00e4rast surma maeti Kullamaa kirikusse, kus tema m\u00e4lestuseks valmistasid puunikerdaja Christian Ackermann ja maalija Lorenz Buchaw ristpalgile seatud triumfikrutsifiksi ja perepildiga epitaafi. G\u00f6sekeni 400. s\u00fcnniaastap\u00e4eval 2012. aastal paigaldati talle Kullamaa kiriku ette ka m\u00e4lestuskivi.<\/p>\n\n\n\n
Kui G\u00f6seken 1637. aastal Tallinna tuli, sattus ta \u00e4rksasse ja kirjandushuvilisse keskkonda. Paar aastat varem oli Tallinnas elanud silmapaistev saksa luuletaja Paul Fleming, kelle eestvedamisel kujunes v\u00e4lja luuleharrastajatest vaimuinimeste s\u00f5pruskond nimega lamburiselts. Sellesse kuulusid enamasti Tallinna g\u00fcmnaasiumi \u00f5ppej\u00f5ud, teiste hulgas ka Reiner Brockmann. S\u00f5pruskonna m\u00f5jul hakkas juhuluulet kirjutama ka G\u00f6seken, kes kirjutas lisaks saksa- ka ladinakeelsetele luuletustele 1641. aastal ka \u00fche eestikeelse pulmalaulu \u201cHeh sel ke Jumlakartus\u2019 sees\u2026\u201d, mis on \u00fcks esimesi eesti keeles kirjutatud luuletusi (k\u00f5ige esimese kirjutas R. Brockmann neli aastat varem).<\/p>\n\n\n\n
G\u00f6seken tegeles ka kirikulaulude t\u00f5lkimisega eesti keelde. 1632-1638 ilmunud Heinrich Stahli<\/a> mahukas k\u00e4siraamat eesti vaimulikkonnale sisaldas ka kirikulaulude t\u00f5lkeid, ent need olid proosat\u00f5lked ja jumalateenistusel raskesti lauldavad. Piiskop Joachim Jhering algatas kirikulaulude uue t\u00f5lkimise, milles osales ka G\u00f6seken, kes t\u00f5lkis kokku 127 laulu. Uku Masing<\/a> on kirjutanud, et paljusid neist ei tule pidada mitte t\u00f5lgeteks, vaid luuletusteks etteantud teemal. T\u00f5lkijate t\u00f6\u00f6 tulemusel ilmus \u201cNeu Ehstnisches Gesangbuch\u201d (\u201cUus eestikeelne lauluraamat\u201d) 1656. aastal.<\/p>\n\n\n\n Heinrich G\u00f6seken tegeles ka Piibli t\u00f5lkimisega p\u00f5hjaeesti keelde t\u00f5en\u00e4oliselt millalgi 1660. aastatel. M\u00f5nedel andmetel t\u00f5lkis ta kogu Piibli, teistel andmetel v\u00e4hem. Uue Testamendi t\u00f5lke k\u00e4sikiri on s\u00e4ilinud t\u00e4naseni, ehkki tr\u00fckki ei j\u00f5udnud. Uus Testament ilmus p\u00f5hjaeesti keeles esimest korda alles 1715. aastal Eberhard Gutsleffi t\u00f5lkes.<\/p>\n\n\n\n Eesti kultuurioo seisukohalt k\u00f5ige t\u00e4htsamaks G\u00f6sekeni teoseks peetakse eesti keele grammatikat \u201cManuductio ad Linguam Oesthonicam \/ Anf\u00fchrung zur \u00d6hstnischen Sprache\u201d (\u201cJuhatus eesti keele juurde\u201d, 1660). See on teine p\u00f5hjaeesti keele grammatika \u00fcldse, p\u00f5hinedes 1637 ilmunud Heinrich Stahli grammatikal, ent olles viimasest siiski k\u00f5nekeelele l\u00e4hedasem. Omaette v\u00e4\u00e4rtuseks on grammatikale lisatud s\u00f5nastik, mis on k\u00f5ige mahukam 17. sajandist p\u00e4rit eestikeelne leksikon, sisaldades \u00fcle 12 000 eestikeelse s\u00f5na. S\u00f5nastiku s\u00f5nade, vanas\u00f5nade ja k\u00f5nek\u00e4\u00e4ndude juures on tuntav L\u00e4\u00e4nemaa murde m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n