{"id":11741,"date":"2024-04-03T23:40:59","date_gmt":"2024-04-03T20:40:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11741"},"modified":"2026-09-02T15:08:46","modified_gmt":"2026-09-02T12:08:46","slug":"friedrich-robert-faehlmann","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/f\/friedrich-robert-faehlmann\/","title":{"rendered":"Friedrich Robert Faehlmann"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Friedrich Robert Faehlmann (31.\/20.12.1798 \u2013 22.\/10.4.1850) oli eesti keele, kultuuri ja ajaloo uurija, \u00fcks eesti rahvusliku \u00e4rkamise algatajaid ja suurkujusid. Ta panustas eesti rahvuskultuuri v\u00e4\u00e4rtustamisesse nii selle teadusliku uurimise kui ka algup\u00e4rase ilukirjandusliku loominguga.<\/p>\n\n\n\n

Faehlmann oli rahvuselt eestlane. Ta s\u00fcndis J\u00e4rvamaal Koerus Ao m\u00f5isa valitseja pojana. \u00dcldhariduse omandas ta Rakvere kreiskoolis 1810-1814 ja Tartu G\u00fcmnaasiumis 1814-1817. Aastatel 1817-1827 \u00f5ppis Faehlmann Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonnas, l\u00f5petas selle meditsiinidoktori kraadiga ja tegutses alates 1824. aastast Tartus ja selle \u00fcmbruses arstina kuni elu l\u00f5puni.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclikooli\u00f5pingute ajal tekkis Faehlmannil huvi eesti keele vastu ning 1842. aastast kuni surmani t\u00f6\u00f6tas ta Tartu \u00dclikoolis eesti keele lektorina. Faehlmannil oli oluline roll vanima eesti teadusseltsi, \u00d5petatud Eesti Seltsi (sks Gelehrte Estnische Gesellschaft) asutamisel ja juhtimisel. Aastatel 1843-50 oli ta seltsi esimees. Keeleteadlasena uuris Faehlmann eesti keele ortograafiat, s\u00f5nade muutmise ja tuletamise k\u00fcsimusi. L\u00e4htudes eesti keele prosoodiast, pidas Faehlmann algup\u00e4rase eesti luule k\u00f5ige sobivamaks vormiks regiv\u00e4rssi.<\/p>\n\n\n\n

Vahest \u00fcks k\u00f5ige olulisimaid Faehlmanni ettev\u00f5tmisi oli eesti rahvaluule uurimine ja terve kohaliku m\u00fctoloogia v\u00e4ljam\u00f5tlemine, mille eeskujuks kasutas ta eelk\u00f5ige antiikm\u00fctoloogiat, soome eepost \u201eKalevala\u201c ning Kristfid Gananderi ja Kristian Jaak Petersoni<\/a> \u201eFinnische Mythologie\u2019d\u201c. Need Faehlmanni loodud m\u00fc\u00fctilised muistendid ilmusid saksakeelsetena 1840-52 \u00d5ES toimetistes ja esimesed rootsikeelsed t\u00f5lked juba 1842. aastal. Need v\u00f5itsid kiiresti rahvusvahelist t\u00e4helepanu (esimesed eestikeelsed t\u00f5lked ilmusid k\u00fcll alles 1866. aastal). Faehlmann esitles m\u00fc\u00fctilisi muistendeid eesti rahvaluulesse kuuluva loominguna, r\u00f5hutamata oma autorlust.<\/p>\n\n\n\n

Juba aastal 1839 \u00d5petatud Eesti Seltsis peetud ettekandel \u201eMuinaslood\u201c esitles Faehlmann eesti kohamuistendite \u00fcht loodushiidu Kalevipoega kui eesti rahvuskangelast. Suuresti Faehlmanni tehtud eelt\u00f6\u00f6l ja kavanditel p\u00f5hinebki hilisem F. R. Kreutzwaldi<\/a> kirjutatud eesti rahvuseepos \u201eKalevipoeg\u201c.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nu oma aktiivsele teaduslikule tegevusele \u00d5petatud Eesti Seltsis, originaalsele omaloomingule ja eestikeelse kultuuri aktiivsele tutvustamisele euroopa haritlaskonnas peetakse Friedrich Robert Faehlmanni p\u00f5hjusega \u00fcheks nn eel\u00e4rkamisaja perioodi olulisimaks eesti pinnal tegutsenud kultuuritegelaseks\/kirjameheks.<\/p>\n\n\n\n

I. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Valikbibliograafia<\/h4>\n\n\n\n

Dr. F\u00e4hlmann\u2019i kirjad<\/strong>. Koostanud M. J. Eisen. Tartu: Schnakenburg, 1883, 83 lk. [2., t\u00e4iendatud tr\u00fckk: \u2018Dr. F\u00e4hlmann\u2019i kirjat\u00f6\u00f6d\u2019, koostanud ja eess\u00f5na: M. J. Eisen, Tallinn: Kool, 1921, 135 lk.]
Friedrich Robert F\u00e4hlmann, Kirjat\u00f6\u00f6de kogu. 1<\/strong>. Toimetanud J. J\u00f5gever. Jurjev: Eesti Kirjandus, 1915, 80 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:107443<\/a>. 2. tr\u00fckk: Tartu: Eesti Kirjandus, 1922, 80 lk.]
Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus<\/strong>. Toimetanud M. Lepik. Tartu: \u00d5petatud Eesti Selts, 1936, XIII+217 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.etera.ee\/s\/O42eOZpPt8<\/a>.]
Kogutud luuletused<\/strong>. Kommentaarid: M. Lepik. Tartu: P. Arumaa, 1938, 32 lk.
M\u00fc\u00fcdilised muistendid<\/strong>. Toimetanud ja saates\u00f5na: K. Taev; t\u00f5lkinud ja j\u00e4rels\u00f5na: J. Aavik. Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus, 1941, 48 lk.
M\u00fc\u00fctilised muistendid<\/strong>. Saksa keelest t\u00f5lkinud Mart Lepik. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 32 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 29 lk.]
Muistendid<\/strong>. Koostanud Kristi Metste. Tallinn: Varrak, 2003, 37 lk. [2. tr\u00fckk: Friedrich Robert Faehlmann, \u2018Muistendid\u2019; Friedrich Reinhold Kreutzwald, \u2018Paiklikud ennemuistsed jutud\u2019, Tallinn: Varrak, 2014, 99 lk.]<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed<\/em><\/strong>
Teosed. I<\/strong>. Koostanud Mart Lepik, Eva Aaver, Heli Laanekask, Kristi Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999, 269 lk. [Tekst saksa ja eesti keeles. Sisu: rahvavalgustuslik ja ilukirjanduslik looming (sh muistendid); t\u00f6\u00f6d, mis puudutavad eesti rahvaluulet ja kirjandust, \u00d5petatud Eesti Seltsi tegevust ning muid ajastu aktuaalseid k\u00fcsimusi.]
Teosed. II<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na: Kristi Metste; t\u00f5lkinud Siret Rutiku, Marju Lepaj\u00f5e, Kristi Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002, 363 lk. [Tekst saksa keeles, t\u00f5lge eesti keelde. Sisu: kaheksa keeleteaduslikku ja kolm meditsiinialast teksti, Faehlmanni doktoriv\u00e4itekirja sissejuhatus.]
Teosed. III<\/strong>. Koostanud: Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepaj\u00f5e, t\u00f5lkinud: Kaarina Rein jt, toimetanud: Kristi Metste, Marju Lepaj\u00f5e. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2011, 453 lk. [Tekst ladina ja saksa keeles, t\u00f5lge eesti keelde. Sisu: \u2018Observationes inflammationum occultiorum\u2019 (esmatr\u00fckk: Dorpat, 1827), \u2018Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846\u2019 (esmatr\u00fckk: Dorpat: E. J. Karow, 1848), \u2018Versuch die estnischen Verba in Conjugationen zu ordnen\u2019 (esmatr\u00fckk: Dorpat, 1842).]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Friedrich Robert Faehlmann (31.\/20.12.1798 \u2013 22.\/10.4.1850) oli eesti keele, kultuuri ja ajaloo uurija, \u00fcks eesti rahvusliku \u00e4rkamise algatajaid ja suurkujusid. Ta panustas eesti rahvuskultuuri v\u00e4\u00e4rtustamisesse nii selle teadusliku uurimise kui ka algup\u00e4rase ilukirjandusliku loominguga. Faehlmann oli rahvuselt eestlane. Ta s\u00fcndis …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6474,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11741","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11741","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11741"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11741\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11743,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11741\/revisions\/11743"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6474"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11741"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}