Bengt Gottfried Forselius (umbes 1660 \u2013 s\u00fcgis 1688) oli rootsi-p\u00e4ritolu pedagoog, kellel on suured teened rahvahariduse ja lugemisoskuse edendamisel Eestis Rootsi aja l\u00f5pus. Ta uuendas eesti kirjakeelt, muutes selle lugemise eestlastele lihtsamaks ning koolitas kahe aastaga oma koolis v\u00e4lja hulga rahvakoolide \u00f5petajaid.<\/p>\n\n\n\n
Forselius s\u00fcndis l\u00e4\u00e4ne-Harjumaal Madise k\u00fclas p\u00f5hja-Rootsist Ume\u00e5st p\u00e4rit pastori pojana. \u00d5ppis Tallinna g\u00fcmnaasiumis ja Wittenbergi \u00fclikoolis juurat. Aastatel 1683-1684 \u00f5petas L\u00e4\u00e4nemaal Ristis oma \u00f5emehe Gabriel Herlini asutatud talurahvakoolis 50 rootsi ja eesti poissi. Talurahvahariduse arendamise oli seadnud Rootsi kuningriigis prioriteediks kuningas Karl XI. 1684 asutas Liivimaa superintendent Johann Fischer Tartu l\u00e4hedal Piiskopim\u00f5isas talurahvakooli, mida eesti kultuuriloos tuntakse Forseliuse seminarina. 1685 oli kool sunnitud kolima Tartusse. Koolis \u00f5petasid Forselius ning kaks tema kodukandist p\u00e4rit eesti \u00f5petajat. J\u00e4rgneva kahe aasta jooksul said selles koolis hariduse 160 eesti poissi. Paljud neist t\u00f6\u00f6tasid hiljem talurahvakoolides \u00f5petajate v\u00f5i k\u00f6stritena. Eesti kultuuris on tuntud lugu sellest, kuidas 1686. aastal k\u00e4is Forselius koos kahe oma eestlasest koolipoisiga Rootsis kuninga juures, kellele demonstreeris poiste lugemisoskust. 1686 sulges Forseliuse kool t\u00f5en\u00e4oliselt uksed, ent tema tegevust j\u00e4tkasid uued talurahvakoolid, mille rajamist kohustas kuninga korraldus samast aastast: avada Liivimaal iga kiriku juurde talurahvakool. Septembris 1688 reisis Forselius taas Stockholmi kuninga juurde, kes m\u00e4\u00e4ras ta Johann Fischeri soovitusel eesti maakoolide inspektoriks. Paraku uppus laev, millega Forselius Stockholmist koju s\u00f5itis, L\u00e4\u00e4nemerel koos k\u00f5igi reisijatega.<\/p>\n\n\n\n
Forselius kasutas \u00f5ppet\u00f6\u00f6s uudseid pedagoogilisi meetodeid, mis v\u00f5imaldasid lugema \u00f5petada senisest kiiremini. Ilmselt aastal 1686 ilmus Riias aabits, mille Forselius koostas Ristil ja Tartus omandatud kogemuse toel ning mis kasutas senisest Heinrich Stahli<\/a> grammatikast m\u00f5nev\u00f5rra erinevat ortograafiat. Stahli saksa keele p\u00e4rane ortograafia oli m\u00f5eldud saksa pastoritele eesti keele omandamiseks. Ehkki ka Forseliuse ortograafia l\u00e4htus valdavalt \u00fclemsaksa keelest, taotles see l\u00e4hedust keele tegelikule h\u00e4\u00e4ldusele rahva seas (nt puudusid saksa v\u00f5\u00f5rt\u00e4hed) ning oli suunatud emakeelt \u00f5ppivale eesti talulapsele. 1686. aasta aabits ei ole s\u00e4ilinud, kuid see ilmus hiljem v\u00e4hemalt viies v\u00e4ljaandes, millest varasem s\u00e4ilinu on 1694. aasta oma. \u00d5ppematerjalina efektiivseks osutunud Forseliuse aabitsa mugandas l\u00f5unaeestikeelseks ilmselt Adrian Virginius<\/a>. K\u00f5ige varasem s\u00e4ilinud Forseliuse tartukeelne aabits ilmus 1698. Kirikuv\u00f5imud olid Forseliuse ortograafiliste uuenduste vastu, pidades neid koledateks ja veidrateks, ning esialgu keelasid tema aabitsa. Forseliuse kirjaviisi p\u00f5hjal ent koostati 1693 uus \u201cGrammatica Esthonica\u201d (Johann Hornungi<\/a> nime all), mis vahetas v\u00e4lja seni domineerinud eesti esimese, Stahli grammatika. Forseliuse \u201cvana kirjaviisi\u201d peetakse eesti esimeseks s\u00fcstemaatiliseks ortograafiaks. See kehtis kuni 19. sajandi keskpaigani, mil v\u00f5eti kasutusele soome ortograafiat aluseks v\u00f5ttev \u201cuus kirjaviis\u201d.<\/p>\n\n\n\n Forseliuse intensiivsel tegevusel paari aasta jooksul oli eesti rahvaharidusele ja kirjakeele arengule v\u00e4ga suur m\u00f5ju. Kui 17. sajandi keskel tegutses praeguse Eesti aladel vaid \u00fcksikuid talurahvakoole ning eesti keelt oskavaid \u00f5petajaid praktiliselt polnud, siis kuningav\u00f5imu toel ja kohaliku saksa maa-aadli vastuseisu kiuste tegutses aastatel 1687-1688 Eestimaal juba 11 talurahvakooli umbes 176 \u00f5pilasega ning Liivimaal 38 kooli rohkem kui 884 \u00f5pilasega, kus \u00f5petasid suures osas just Forseliuse kooli l\u00f5petanud \u00f5petajad. Forseliuse kasvandikest v\u00f5ib tinglikult r\u00e4\u00e4kida kui esimestest eesti haritlastest. Forselius julges juba unistada rahva \u00fcldisest lugemisoskusest. 17. sajandi l\u00f5pus oli eestlaste lugemisoskus umbes 5-8% rahvast. Sagenes eestikeelsete raamatute tr\u00fckkimine: kui 1525-1625 ilmus 12-15 eestikeelset teost, siis 1631-1710 ilmus neid v\u00e4hemalt 40-45.<\/p>\n\n\n\n S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n AEHIK\u2026<\/strong>. Riga: 1694, [24] lk. [3. tr\u00fckk. 1. (1686) ja 2. tr\u00fckk (1687) pole teadaolevalt s\u00e4ilinud. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1698, 1700?. K\u00e4ttesaadavad: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:208783<\/a> ja http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:208789<\/a>.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Bengt Gottfried Forselius (umbes 1660 \u2013 s\u00fcgis 1688) oli rootsi-p\u00e4ritolu pedagoog, kellel on suured teened rahvahariduse ja lugemisoskuse edendamisel Eestis Rootsi aja l\u00f5pus. Ta uuendas eesti kirjakeelt, muutes selle lugemise eestlastele lihtsamaks ning koolitas kahe aastaga oma koolis v\u00e4lja hulga …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6474,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11766","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11766","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11766"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11766\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11767,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11766\/revisions\/11767"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6474"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11766"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Forseliuse eesti keele aabits<\/h4>\n\n\n\n