{"id":11772,"date":"2024-04-03T23:41:40","date_gmt":"2024-04-03T20:41:40","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11772"},"modified":"2026-09-03T14:29:23","modified_gmt":"2026-09-03T11:29:23","slug":"meelis-friedenthal","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/f\/meelis-friedenthal\/","title":{"rendered":"Meelis Friedenthal"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Meelis Friedenthal (s 24. X 1973) on eesti kirjanik ja teoloog. Ta kirjutab ajalooainelist proosat, millel on maagilis-realistlik v\u00f5i fantastiline komponent.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5ppis Tartus Miina H\u00e4rma G\u00fcmnaasiumis, 1992 astus Tartu \u00dclikooli usuteaduskonda, kus sai bakalaureuse- (1996) ja magistrikraadi (2001). 2008 kaitses samas doktorit\u00f6\u00f6, mis k\u00e4sitles 13. sajandi teoloogi Petruse Limoges\u2019ist k\u00e4sikirja \u201cTractatus moralis de oculo\u201d. 2002-2008 t\u00f6\u00f6tas T\u00dc usuteaduskonnas lektori ja teadurina, 2008-2020 Tartu \u00dclikooli Raamatukogu L\u00e4\u00e4nemere regiooni intellektuaalse ajaloo vanemteadurina ning 2014-2015 G\u00f6ttingeni \u00fclikoolis Lichtenberg-Kollegis religioosse tolerantsi uurimisgrupis. Alates 2021. aastast t\u00f6\u00f6tab Tartu \u00dclikooli m\u00f5tteloo kaasprofessorina. Ta on internetis ilmuva ulmeajakirja Algernon toimetuse liige. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2012.<\/p>\n\n\n\n

Friedenthal avaldas oma esimese teadusulmejutu \u201cL\u00e4\u00e4nerindel muutusteta\u201d Algernonis 1999. aastal. Peagi j\u00e4rgnesid uued publikatsioonid Algernonis, mis teenisid eesti ulmekogukonna poolehoiu. Jutt \u201c\u201d\u00dcht teistsugust algust\u201d\u201d v\u00f5itis 2002. aastal Eesti ulmeauhinna Stalker parima algup\u00e4rase jutustuse kategoorias ning ilmus antoloogias \u201cStalker 2002: Eesti ulmeauhinna Stalker laureaadid ja nominendid\u201d. Hiljem on Friedenthal v\u00f5itnud Stalkeri veel mitmel korral. Friedenthali jutuloomingut alates 2001. aastast koondab jutukogumik \u201cK\u00f5ik \u00e4ratatakse ellu\u201d (2020). Samuti on tema jutte ilmunud mitmetes antoloogiates. Kogumikus \u201cEesti n\u00f5id\u201d ilmunud Friedenthali novell \u201cAbracadabra\u201d v\u00f5itis 2023. aastal Tuglase<\/a> novellipreemia.<\/p>\n\n\n\n

Friedenthali deb\u00fc\u00fctromaan \u201cKuldne aeg\u201d (2005) jutustab loo v\u00e4ljasurnud inimrassist, kelle robotid ellu \u00e4ratavad. Uued inimesed peavad kroonilise amneesia tingimustes seisma silmitsi varasema inimkonna arusaamatu ja vastuolulise ajalooga. \u201cKuldse aja\u201d maailmas toimub ka paari Friedenthali l\u00fchijutu tegevus. Romaan p\u00e4lvis kriitikutelt sooja vastuv\u00f5tu v\u00f5itis lisaks Stalkerile ka romaaniv\u00f5istluse III preemia.<\/p>\n\n\n\n

Kui \u201cKuldne aeg\u201d ja sellele eelnenud jutud kuuluvad teadusulme valda, siis Friedenthali teise romaani \u201cMesilased\u201d (2012) ainestik on puhtalt ajalooline. \u201cMesilaste\u201d toimumuspaik on 17. sajandi l\u00f5pu Tartu, mis vaevleb viletsa ilma, ikalduste, n\u00e4ljah\u00e4da ja poliitiliste vastasseisude k\u00e4es, mille otseseks v\u00f5i kaudseks p\u00f5hjustajaks oli tol ajal P\u00f5hja-Euroopat tabanud nn v\u00e4ike j\u00e4\u00e4aeg. Tol ajal ent oli Tartu \u00dclikool moodsatele valgustuslikele teaduslikele ideedele soodsamaks kasvupinnaks kui L\u00e4\u00e4ne-Euroopa vanad \u00fclikoolid, mis olid m\u00e4rksa konservatiivsemad. Romaan v\u00f5eti kriitika ja lugejate poolt v\u00e4ga h\u00e4sti vastu, see v\u00f5itis Euroopa Liidu kirjandusauhinna ning on praeguseks t\u00f5lgitud paljudesse keeltesse.<\/p>\n\n\n\n

Friedenthali kolmas romaan \u201cInglite keel\u201d (2016) toimub paralleelselt t\u00e4nap\u00e4eva ning 17. sajandi Tartus ning keerleb \u00fcmber maagilise m\u00f5juga k\u00e4sikirja ning erinevatel aegadel ja kohtades ilmuva tr\u00fckiveadeemoni Titivilluse. Romaanis uuritakse l\u00e4hemalt tr\u00fckitehnika ja paberivalmistamise ajalugu Tartus ja maailmas.<\/p>\n\n\n\n

Neljas romaan \u201cPunkti \u00fcmber\u201d (2023) r\u00e4\u00e4gib kaudselt eesti p\u00e4ritolu Friedrich J\u00fcrgensonist, kes hilisemas elus sai Rootsis elades tuntuks surnute h\u00e4\u00e4lte salvestamisega makilindile. Romaan vaatleb andeka kunstniku J\u00fcrgensoni noorust ja kujunemist 20. sajandi alguse Odessas ning Vene revolutsiooni j\u00e4rgseid kokkupuuteid tollase Euroopa spiritistide, arheoloogide ja poliitiliste aktivistidega. Romaani v\u00f5ib vaadelda panoraamse \u00fclevaatena revolutsioonilistest muutustest nii inimeste m\u00f5ttemaailmas ja kunstis kui ka poliitikas ja teaduses. Romaani pealkiri viitab t\u0161ehhi kunstniku Franti\u0161ek Kupka (1871-1957) samanimelisele maalile. Romaan v\u00f5itis Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ning ulmeauhinna Stalker.<\/p>\n\n\n\n

Friedenhal on kirjutanud ka n\u00e4idendi \u201cVaim masinas\u201d (2017) f\u00fc\u00fcsikust ja Tartu \u00dclikooli rektorist Georg Friedrich Parrotist (1767-1852), samuti koos Kurmo Konsaga monograafia \u201cAlkeemia ajaloost\u201d (2023), mis p\u00f5hineb autorite peetud alkeemia-alastel loengutel Tartu \u00dclikoolis.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Kuldne aeg<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2005, 190 lk.
Mesilased<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2012, 211 lk. [Juurdetr\u00fckk: 2015.]
Inglite keel<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2016, 207 lk.
Punkti \u00fcmber<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2023, 309 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
K\u00f5ik \u00e4ratatakse ellu<\/strong>. Tartu: Kirikiri, 2020, 255 lk.<\/p>\n\n\n\n

Monograafia<\/strong><\/em>
Kurmo Konsa, Meelis Friedenthal, Alkeemia ajaloost<\/strong>. Tallinn: Sinisukk, 2023, 271 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Meelis Friedenthal (s 24. X 1973) on eesti kirjanik ja teoloog. Ta kirjutab ajalooainelist proosat, millel on maagilis-realistlik v\u00f5i fantastiline komponent. \u00d5ppis Tartus Miina H\u00e4rma G\u00fcmnaasiumis, 1992 astus Tartu \u00dclikooli usuteaduskonda, kus sai bakalaureuse- (1996) ja magistrikraadi (2001). 2008 kaitses …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6474,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11772","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11772","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11772"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11772\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11775,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11772\/revisions\/11775"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6474"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11772"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}