{"id":11837,"date":"2024-04-03T23:40:57","date_gmt":"2024-04-03T20:40:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11837"},"modified":"2026-09-04T15:11:07","modified_gmt":"2026-09-04T12:11:07","slug":"salme-ekbaum","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/e\/salme-ekbaum\/","title":{"rendered":"Salme Ekbaum"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/salme_ekbaum-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"725\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/salme_ekbaum-725x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6106\" style=\"aspect-ratio:0.7080110021729219;width:220px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/salme_ekbaum-725x1024.jpg 725w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/salme_ekbaum-212x300.jpg 212w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/salme_ekbaum-768x1085.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/salme_ekbaum-1087x1536.jpg 1087w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/salme_ekbaum-1450x2048.jpg 1450w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/salme_ekbaum-1920x2713.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/salme_ekbaum-scaled.jpg 1812w\" sizes=\"auto, (max-width: 725px) 100vw, 725px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Salme Ekbaum (1941. aastani Neumann, 21.\/8. X 1912 \u2013 10. IX 1995) oli v\u00e4liseesti prosaist ja luuletaja.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00fcndis Viljandimaal, \u00f5ppis Takil ja K\u00f5pus ning Viljandis Eesti Haridusseltsi t\u00fctarlaste g\u00fcmnaasiumis, l\u00f5petas Tartu \u00fclikooli arstiteaduskonna farmatseudina. T\u00f6\u00f6tas mitmel pool farmatseudina. 1944. aastal p\u00f5genes Rootsi, 1949 siirdus Kanadasse, kus tegutses Torontos kutselise kirjanikuna. V\u00e4lismaise Eesti Kirjanike Liidu (1950) ja Pen-klubi liige. Romaani \u201eKohtumine lennujaamas\u201c (1979) eest p\u00e4lvis <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/henrik-visnapuu\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6849\">H. Visnapuu<\/a> fondi auhinna (1980). Suri Torontos, maetud Paistu kalmistule. Kirjanik <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/n\/minni-nurme\/\" data-type=\"page\" data-id=\"10087\">Minni Nurme<\/a> (1917-1994) oli tema \u00f5de.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Deb\u00fcteeris Eestis kirjutatud, ent Rootsis ilmunud haiglaainestikulise romaaniga \u201eValge maja\u201c (1946). Romaanilooming liigitatav kaheks: taluelu teemalised ning pagulaselu kujutavad teosed. Suuremat t\u00e4helepanu p\u00e4lvis romaanitriloogia \u201eIlmap\u00f5llu inimesed\u201c (1948), \u201eLindprii talu\u201c (1951) ja \u201eK\u00fclaliseks on ootus\u201c (1952), mis kujutab 1930. aastate l\u00f5pus ja 1940. aastatel Viljandimaa Ilmap\u00f5llu-nimelise talu ja selle elanike saatust. Triloogia kolmas romaan j\u00f5uab pagulastemaatikani, kujutades peret\u00fctarde k\u00e4ek\u00e4iku v\u00f5\u00f5rsil. Viljandimaa-ainelised on ka armastuslugu keskmesse seadev romaan \u201eS\u00fcteoja\u201c (1957) ning popsi ja peremehe omavahelisi heitlusi kujutav \u201e\u00d5igusen\u00f5udja\u201c (1962).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti talu- ja k\u00fclaelu temaatika k\u00f5rvale t\u00f5usevad pagulasteemalised romaanid: \u201eK\u00e4restik\u201c (1955), \u201eKontv\u00f5\u00f5ras\u201c (1966), \u201eVang, kes p\u00f5genes\u201c (1975), \u201eKohtumine lennujaamas\u201c (1979), \u201eArm ja ahnus\u201c (1972). V\u00f5\u00f5rsilolu kujutus teiseneb ajaga, muutudes mitmekihilisemaks, esile t\u00f5useb vastuolu l\u00e4\u00e4nemaise pragmatismi ja vaimsete v\u00e4\u00e4rtuste vahel, tegelasel on sageli raskusi v\u00f5\u00f5ra eluviisi ja mentaliteediga kohanemisel, millega seltsib kodumaatuse tunne. Kodumaa ning looduspildiline aines domineerib ka luules, millest annab \u00fclevaate valikkogu \u201eKivi kiljatas aknasse\u201c (2005).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Memuaarset ainest esitavad haiglateemaline \u201eVarjude maja\u201c (1959), mida omal ajal peeti Ekbaumi \u00fcheks paremaks teoseks, ning noorusaega kujutav p\u00f5hiosas Viljandimaa-aineline \u201eVeimevakk\u201c (1964). Dokumentaalromaan \u201eRistitants\u201c (1970) kujutab pagulas\u00fchiskonna sisevastuolusid, mis teravalt ilmnesid N\u00f5ukogude Eestist tulnud kirjaniku <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/rudolf-sirge\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8843\">Rudolf Sirge<\/a> k\u00fclastuse j\u00e4rel 1964. aastal.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Romaanid<\/strong><\/em><br><strong>Valge maja<\/strong>. Vadstena: Orto, 1946, 335 lk.<br><strong>Ilmap\u00f5llu inimesed<\/strong>. Vadstena: Orto, 1948, 261 lk.<br><strong>Lindprii talu<\/strong>: teine raamat Ilmap\u00f5llu inimestest. G\u00f6teborg: Orto, 1951, 230 lk.<br><strong>K\u00fclaliseks on ootus<\/strong>: kolmas raamat Ilmap\u00f5llu inimestest. Toronto: Orto, 1952, 261 lk.<br><strong>K\u00e4restik<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 259 lk.<br><strong>S\u00fcteoja<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 286 lk.<br><strong>Varjude maja<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959, 294 lk.<br><strong>\u00d5igusen\u00f5udja<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 302 lk. [2. tr\u00fckk: 1993.]<br><strong>Kontv\u00f5\u00f5ras<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, 287 lk.<br><strong>Ristitants<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 240 lk.<br><strong>Arm ja ahnus<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 232 lk.<br><strong>Vang, kes p\u00f5genes<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975, 218 lk.<br><strong>Kohtumine lennujaamas<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1979, 192 lk.<br><strong>Inimene ingel<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983, 205 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>L\u00fchiproosa<\/strong><\/em><br><strong>J\u00e4lgkiri tormiuksel<\/strong>: jutte, juhtumisi, legende. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 203 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Luule<\/strong><\/em><br><strong>Indiaani suvel<\/strong>. Toronto: Orto, 1951, 73 lk.<br><strong>Kivi kiljatas aknasse<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1967, 91 lk.<br><strong>Ajatar<\/strong>. Toronto: S. Ekbaum, 1974, 74 lk.<br><strong>Lupiinid, lupiinid<\/strong>. Toronto, 1979, 104 lk.<br><strong>\u00d5hum\u00e4rgi all<\/strong>. Toronto: S. Ekbaum, 1983, 64 lk.<br><strong>Talioras<\/strong>. Toronto, 1988, 80 lk.<br><strong>\u00d5htu tiiva all<\/strong>. Toronto: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1992, 112 lk.<br><strong>Kivi kiljatas aknasse<\/strong>: luuletusi seitsmest kogust. Tallinn: Varrak, 2005, 312 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>M\u00e4lestused<\/strong><\/em><br><strong>Veimevakk<\/strong>: p\u00fchap\u00e4evakarjuse m\u00e4lestusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 295 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Salme Ekbaum (1941. aastani Neumann, 21.\/8. X 1912 \u2013 10. IX 1995) oli v\u00e4liseesti prosaist ja luuletaja. S\u00fcndis Viljandimaal, \u00f5ppis Takil ja K\u00f5pus ning Viljandis Eesti Haridusseltsi t\u00fctarlaste g\u00fcmnaasiumis, l\u00f5petas Tartu \u00fclikooli arstiteaduskonna farmatseudina. T\u00f6\u00f6tas mitmel pool farmatseudina. 1944. aastal &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6470,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11837","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11837","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11837"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11837\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11838,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11837\/revisions\/11838"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6470"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11837"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}