{"id":11882,"date":"2024-04-03T23:39:36","date_gmt":"2024-04-03T20:39:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11882"},"modified":"2026-09-05T12:35:42","modified_gmt":"2026-09-05T09:35:42","slug":"hilda-dresen","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/d\/hilda-dresen\/","title":{"rendered":"Hilda Dresen"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Hilda Dresen (11. V 1896 \u2013 5. II 1981) oli esperanto keelde t\u00f5lkija ja esperanto luuletaja.<\/p>\n\n\n\n

Ta t\u00f6\u00f6tas raadiotelegrafistina. Dresen \u00f5ppis esperanto keele \u00e4ra 1913. aastal. Ta tegi kaast\u00f6\u00f6d esperantokeelsetele ajakirjadele ja ajalehtedele Literatura Mondo, La Nica Literatura Revuo, Norda Prismo, Monda Kulturo, Heroldo de Esperanto, La Praktiko, La Nova Epoko, La Suda Stelo, Fonto jt. Mitmed t\u00f5lked esperantokeelsele eesti luule antoloogiale Estona Antologio I (1932) on tehtud tema \u00f5e Helmi poolt (1892-1941), kelle natsid m\u00f5rvasid.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi Hilda Dresen p\u00fchendus peamiselt t\u00f5lkimisele, valiti \u00fcksteist tema originaalluuletust v\u00e4lja kogumikku \u201eDekdu Poetoj\u201d (\u201e\u00dcksteist luuletajat\u201d, 1934). Tema enda luulekogu \u201eNorda Naturo\u201d (\u201eP\u00f5hja loodus\u201d) ilmus 1967. aastal. Dresen on ennek\u00f5ike loodusluuletaja, kes vaatleb \u201elapse s\u00fc\u00fctute silmade l\u00e4bi\u201d. Georgi Mihhalkov kommenteerib, et tema luuletused justkui kiirgavad p\u00f5hjamaa vaikust ja rahu. \u201eDresen maalib p\u00f5hjamaa loodust iseloomustavaid konkreetseid detaile \u00f5rnuse ja emotsioonidega. \u2026 h\u00f5bekask, toomingas, p\u00f5hjamaa j\u00e4rved.\u201d Mihhalkov peab Dresenit ka esimeseks esperanto luuletajaks, kes rikastas kirjandust \u201et\u00fc\u00fcpiliselt naiselike toonide, motiivide ja emotsioonidega\u201d. Ta m\u00e4rgib, et kuigi Dreseni teemad pole v\u00e4ga mitmekesised ega tema \u201emeelte spekter\u201d kuigi lai, \u00f5nnestub tal siiski n\u00e4idata naiseliku vaimu l\u00fc\u00fcrilisust ja \u00f5rna emotsiooni. Teisest k\u00fcljest valitsevad Dreseni luulet harmoonia ja v\u00e4line maailm. Ta \u201ev\u00e4ldib meditatsiooni naiseliku hinge m\u00f5tete ja tunnete \u00fcle\u201d. Tazio Carlevaro liigitab Dreseni loomingu Budapesti kirjanikekoolkonna m\u00f5jutuste \u00e4\u00e4realadele j\u00e4\u00e4vaks (vrd Kalocsay, Baghy). Ta peab teda esimeseks silmapaistvaks naisluuletajaks esperanto keeles. Dreseni teemad puudutavad peamiselt loodust ja emotsioone, mida ta arendab m\u00f5nev\u00f5rra melanhoolse, kuid mitte kunagi sentimentaalse tooniga. K\u00e1lm\u00e1n Kalocsay kommenteeris samuti Dreseni luule melanhooliat, nagu ka Lajos T\u00e1rkony, kuigi William Auld ei jaga sama arvamust, leides, et Dresen on \u201epositiivne, julge ja usin\u201c. Auld toob esile tema luuletuse \u201eVento\u201c (\u201eTuul\u201d) kui tema elufilosoofia n\u00e4ite. \u201e\u2026kui ebatraditsiooniline oli Hilda meel l\u00f5puni,\u201c kirjutas ta.<\/p>\n\n\n\n

Dresen on t\u00f5lkinud esperanto keelde umbes 122 luuletust eesti keelest \u2013 teiste hulgas osasid \u201eKalevipojast\u201c, Marie Underit, Juhan Liivi, Johannes Barbarust, Juhan Smuuli, Vladimir Beekmanit, Henrik Visnapuud, Debora Vaarandit, Enn Uibot jt. Dresen t\u00f5lkis luulet esperanto keelde ka vene, ukraina ja saksa keelest.<\/p>\n\n\n\n

Allikas: Geoffrey Sutton. The Third Period 1931-1951<\/em>. \u2013 Concise Encyclopedia of the Original Literature of Esperanto, 1887-2007. New York: Mondial, 2008, lk 193-195.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hilda Dresen (11. V 1896 \u2013 5. II 1981) oli esperanto keelde t\u00f5lkija ja esperanto luuletaja. Ta t\u00f6\u00f6tas raadiotelegrafistina. Dresen \u00f5ppis esperanto keele \u00e4ra 1913. aastal. Ta tegi kaast\u00f6\u00f6d esperantokeelsetele ajakirjadele ja ajalehtedele Literatura Mondo, La Nica Literatura Revuo, Norda …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6468,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11882","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11882","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11882"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11882\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11883,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11882\/revisions\/11883"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6468"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11882"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}