{"id":11925,"date":"2024-04-03T23:41:32","date_gmt":"2024-04-03T20:41:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11925"},"modified":"2026-09-07T16:16:27","modified_gmt":"2026-09-07T13:16:27","slug":"aimee-beekman","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/b\/aimee-beekman\/","title":{"rendered":"Aim\u00e9e Beekman"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Aim\u00e9e Beekman (aastani 1953 Aim\u00e9e Malla, s. 20. IV 1933) on prosaist.<\/p>\n\n\n\n

Beekman s\u00fcndis Tallinnas, l\u00f5petas Tallinna 4. keskkooli ja Moskva \u00dcleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi filmioperaatorina. Aastatel 1956-1960 t\u00f6\u00f6tas operaatorina Tallinnfilmis, seej\u00e4rel keskendus ilukirjandusele. Deb\u00fcteeris 1959. aastal l\u00fchiproosaga ajakirjanduses. Oli \u00fcks enim reisinud N\u00f5ukogude Eesti kirjanikke, kelle loometee algusse j\u00e4\u00e4b Itaalia-reisikiri \u201ePlastmassist s\u00fcdamega Madonna\u201c (1963), mis esindab n\u00f5ukogulikku reisikirja. Eesti NSV teeneline kirjanik 1978. Aim\u00e9e Beekman oli abielus kirjaniku ja t\u00f5lkija Vladimir Beekmaniga (1929-2009).<\/p>\n\n\n\n

Beekmani loomingu v\u00f5ib jagada kaheks: eesk\u00e4tt loometee algusse j\u00e4\u00e4vad ps\u00fchholoogilis-realistlikud romaanid ning alates 1970. aastatest tooniandvad mudel- v\u00f5i hoiatusromaanidena k\u00e4sitletavad teosed. Esimest suunda esindavad n\u00e4iteks romaanid \u201eV\u00e4ikesed inimesed\u201c (1964), \u201eKaevupeegel\u201c (1966) ja \u201eVanad lapsed\u201c (1972), mis \u00fchenduvad \u201eMirjami triloogiaks\u201c (1976, ENSV riiklik preemia) \u00fchise tegevuspaiga ja osalt \u00fchiste tegelastega. Autori lapsep\u00f5lve ja s\u00f5ja-aastate kogemused leiavad kujutamist romaanides \u201eV\u00e4ikesed inimesed\u201c ja \u201eVanad lapsed\u201c, kus lapstegelase Mirjami silme l\u00e4bi avaneb 1930. aastate Tallinna agulimilj\u00f6\u00f6, v\u00e4ikekodanlik maailm ning s\u00f5ja-aastad. Romaanis \u201eKaevupeegel\u201c esineb Mirjam episooditi, peategelane on Eestisse tagasi tulnud revolutsion\u00e4\u00e4r, olevikuline tegevustik leiab aset 1940. aastate alguses. Filmimaailma heidab sissevaate \u201eValgete vareste parv\u201c (1967), milles autor on samuti saanud ainest isiklikest kogemustest.<\/p>\n\n\n\n

Triloogia moodustavad ka \u00fchte sugupuusse kuuluvate \u00fchiste tegelastega \u201eKuradilill\u201c (1977, E. Vilde<\/a> nimelise kolhoosi kirjandusauhind), \u201eSugupuu\u201c (1977) ja \u201eTihnik\u201c (1980), kus p\u00f5lvkondade pildistuses k\u00e4sitletakse ka p\u00f5liskodu problemaatikat, Vasek\u00fcla lugudesse ja p\u00e4rimusse s\u00fc\u00fcvimine loob m\u00fc\u00fctilis-maagilise \u00f5hustiku.<\/p>\n\n\n\n

Komplitseerituma struktuuriga paistab silma romaan \u201eKartulikuljused\u201c (1968), milles groteskses v\u00f5tmes vaadeldakse 1944. aasta s\u00fcndmusi Eesti rannak\u00fclas, kus otsitakse \u00fcle mere p\u00f5genemisv\u00f5imalusi. Groteskist saab \u00fcks Beekmanile iseloomulikke tunnuseid, mille k\u00f5rval j\u00e4rjest kesksemale kohale t\u00f5useb tegelikkuse kummastamine mudelsituatsioonides. Romaan \u201eV\u00e4ntorel\u201c (1970, Smuuli<\/a> kirjanduspreemia) esindabki Beekmani kui hoiatusromaanide autorit, esitades l\u00e4bi k\u00f5verpeegli kaasaja linnaelu, kus kesksel kohal on asjadekultus ja \u00fcha enam v\u00f5imust v\u00f5ttev b\u00fcrokratiseerumine. Sama probleemistik on vaatluse all ka romaanis \u201eViinakuu\u201c (1975, ENSV riiklik preemia). Antiutoopiana on k\u00e4sitletud romaani \u201eVabajooks\u201c (1982), kus vastastuvad tehniline areng ja inimene.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige tuntum ja enimk\u00e4sitletud ning k\u00f5neainet pakkunud on hoiatus- v\u00f5i mudelromaanina m\u00e4\u00e4ratletav \u201eValikuv\u00f5imalus\u201c (1978), mis vaeb naise emantsipatsiooni. Peategelane on pealinnast alevisse kolinud haritud ja iseseisev, kolmek\u00fcmnendale eluaastale l\u00e4henev Regina, kes parema puudusel abiellub kohaliku kuldsete k\u00e4tega joodikuga, ent soetab lapsed hoolikalt valitud ja tervise seisukohast kontrollitud meestega. Romaani p\u00f5hjal on valminud m\u00e4ngufilm \u201eRegina\u201c (1989, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kaljo Kiisk).<\/p>\n\n\n\n

Viimastes romaanides (\u201eProovielu\u201c (2008) ja \u201eUlavere\u201c (2009)) kaardistab autor t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonda ja inimsuhteid.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
V\u00e4ikesed inimesed<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 192 lk. [2. tr\u00fckk: 1976.]
Kaevupeegel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 252 lk. [2. tr\u00fckk: 1976.]
Valgete vareste parv<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 272 lk. [2. tr\u00fckk: 1983.]
Kartulikuljused<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 296 lk. [2. tr\u00fckk: 1983.]
V\u00e4ntorel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 200 lk. [2. tr\u00fckk: 1983.]
Keeluala<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 247 lk.
Vanad lapsed<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 200 lk. [2. tr\u00fckk: 1976.]
Kuradilill<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 223 lk [2. tr\u00fckk: 1984.]
Viinakuu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 183 lk. [2. tr\u00fckk: 1983.]
Sugupuu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 340 lk.
Valikuv\u00f5imalus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 207 lk. [J\u00e4rgnevad t\u00fckid: 1983, 2010, 2016.]
Tihnik<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 308 lk.
Vabajooks<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 223 lk.
Loobumisv\u00f5imalus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 144 lk.
Peavari<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 332 lk.
Hundimurdja<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 100 lk.
Proovielu<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2008, 199 lk.
Ulavere<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2009, 198 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lastekirjandus<\/em><\/strong>
S\u00f5nni Siim<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 92 lk. [2. tr\u00fckk: 1987.]
Kurb hobune<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 17 lk. [2. tr\u00fckk: 2008.]
Tondinahad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 144 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1983, 2023.]
P\u00e4\u00e4stekoer Walter<\/strong>. Tallinn: Tea Kirjastus, 2009, 36 lk.
Unen\u00e4gude l\u00f5vi<\/strong>. Tallinn: Tea Kirjastus, 2010, 39 lk.
Metsasigudik ja printsessi koer<\/strong>. Tallinn: Tea Kirjastus, 2011, 36 lk.
Harakate talvepralle<\/strong>. Tallinn: Tea Kirjastus, 2012, 52 lk.<\/p>\n\n\n\n

Reisikirjad<\/em><\/strong>
Plastmassist s\u00fcdamega madonna<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 64 lk.
Vladimir Beekman, Aim\u00e9e Beekman, Euroopa ristteedel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965 200 lk.<\/p>\n\n\n\n

Valitud<\/em><\/strong> teosed<\/strong><\/em>
Mirjami triloogia<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 512 lk. [Sisu: \u2018V\u00e4ikesed inimesed\u2019, \u2018Kaevupeegel\u2019, \u2018Vanad lapsed\u2019.]
Valitud romaanid I. Kartulikuljused. Valgete vareste parv<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 464 lk.
Valitud romaanid II. V\u00e4ntorel. Viinakuu. Valikuv\u00f5imalus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 495 lk.
Valitud romaanid III. Kuradilill. Sugupuu. Tihnik<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 702 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aim\u00e9e Beekman (aastani 1953 Aim\u00e9e Malla, s. 20. IV 1933) on prosaist. Beekman s\u00fcndis Tallinnas, l\u00f5petas Tallinna 4. keskkooli ja Moskva \u00dcleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi filmioperaatorina. Aastatel 1956-1960 t\u00f6\u00f6tas operaatorina Tallinnfilmis, seej\u00e4rel keskendus ilukirjandusele. Deb\u00fcteeris 1959. aastal l\u00fchiproosaga ajakirjanduses. Oli \u00fcks …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6462,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11925","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11925","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11925"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11925\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11927,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11925\/revisions\/11927"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6462"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11925"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}