{"id":11929,"date":"2024-04-03T23:40:02","date_gmt":"2024-04-03T20:40:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11929"},"modified":"2026-09-07T22:29:20","modified_gmt":"2026-09-07T19:29:20","slug":"vladimir-beekman","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/b\/vladimir-beekman\/","title":{"rendered":"Vladimir Beekman"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/vladimir_beekman_e_kivaste-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"741\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/vladimir_beekman_e_kivaste-741x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6036\" style=\"aspect-ratio:0.7236423271576773;width:258px;height:auto\" title=\"Foto: Elmar Kivaste\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/vladimir_beekman_e_kivaste-741x1024.jpg 741w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/vladimir_beekman_e_kivaste-217x300.jpg 217w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/vladimir_beekman_e_kivaste-768x1061.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/vladimir_beekman_e_kivaste-1112x1536.jpg 1112w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/vladimir_beekman_e_kivaste-1482x2048.jpg 1482w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/vladimir_beekman_e_kivaste-1920x2653.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/vladimir_beekman_e_kivaste-scaled.jpg 1853w\" sizes=\"auto, (max-width: 741px) 100vw, 741px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vladimir Beekman (23. VIII 1929 \u2013 3. X 2009) oli prosaist ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00fcndis Tallinnas, \u00f5ppis N\u00f5mmel, Narvas ja Tallinnas. S\u00f5ja puhkedes evakueerus 1941 Leningradi, kus elas \u00fcle blokaadi. N\u00f5ukogude Venemaal elatud aastate j\u00e4rel naasis 1946. Eestisse, kus omandas keskhariduse ning l\u00f5petas Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi m\u00e4eteaduskonna keemiainsenerina. Aastatel 1953-1956 oli Eesti Riiklikus Kirjastuses ilukirjanduse toimetuse juhataja. Kirjanike Liidu liige aastast 1951, kutseline kirjanik aastast 1956. Kirjanike Liidu juhatuse liige 1954, sekret\u00e4r 1968-1971, esimene sekret\u00e4r 1971-1976, esimees 1983-1995. Osales ka poliitilises elus: NLKP liige 1959-1990, EKP KK liige 1977-1990. ENSV \u00dclemn\u00f5ukogu saadik 1975-1979 ja (samas ka presiidiumi liige) 1979-1994, NSV Liidu \u00dclemn\u00f5ukogu saadik 1970-1974 ja 1984-1989. NSVL-Rootsi s\u00f5prus\u00fchingu keskjuhatuse liige (1977). ENSV teeneline kirjanik 1975. 2002. aastal sai Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgi. Oli abielus kirjaniku <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/b\/aimee-beekman\/\" data-type=\"page\" data-id=\"11925\">Aim\u00e9e Beekmaniga<\/a> (s\u00fcnd 1933). Suri Tallinnas, maetud Tallinna Rahum\u00e4e kalmistule.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Esimesed luuletused ilmusid 1945. aastal Gorki oblasti Bori linna ajalehes, esimesed eestikeelsed luuletused 1948. aastal Noorte H\u00e4\u00e4les, esikkogu 1952. aastal. Loometee algus on m\u00f5jutatud n\u00f5ukogulikust eluhoiakust ning tembitud ajastule omaste n\u00f5ukogulike t\u00fc\u00fcp- ja k\u00e4ibefraasidega. Luulekogudes \u201eLaul noorusest\u201c (1952) ja \u201eTee ellu\u201c (1955) on l\u00e4henetud noorusliku energiaga mitmetele n\u00f5ukogulikele teemadele. Algusest peale on t\u00e4heldatav huvi sotsiaalse problemaatika ning \u00fcksikisiku ja \u00fchiskonna suhete vastu. Luule temaatika ja vorm muutuvad mitmetahulisemaks 1960. aastatel. M\u00e4rke luule suunamuutusest markeerib \u201eTuul kanarbikus\u201c (1958), kus on m\u00e4rgata assotsiatiivset kujundlikkust. On kirjutanud ka poeeme, n\u00e4iteks p\u00e4lvis t\u00e4helepanu \u201eIda-Euroopa valgus\u201c (1963). Veelgi selgemalt v\u00f5ib t\u00e4heldada luule muutumist kogus \u201eOlematu puu\u201c (1969, ENSV kirjanduse aastapreemia). Aeg filosoofilise m\u00f5istena l\u00e4bib kogus \u201eR\u00fcsinatund\u201c (1971). \u00dclevaate luuleteest annavad valikkogud \u201eP\u00fchvliluht\u201c (1974) ja \u201eTasakaaluhetk\u201c (2010). Luuletus \u201eEesti naised\u201c (ilmunud Loomingus 1988. aastal) p\u00e4lvis <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/juhan-liiv\/\" data-type=\"page\" data-id=\"10899\">J. Liivi<\/a> luuleauhinna (1989).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1970. aastatel on Beekmani loomingus \u00fclekaalus proosa. Beekman oli \u00fcks neid autoreid, kes k\u00e4sitles inimsaatusi ja valikuid ajalookeerdk\u00e4ikudes ning s\u00f5jaj\u00e4rgset \u00fchiskonda, enamasti realismist l\u00e4htudes. Esikromaan \u201eTransiitreisija\u201c (1967) vaatleb kahe sarnase l\u00e4htepositsiooniga inimese valikuid ja eluvaateid s\u00f5ja ajal ja s\u00f5jaj\u00e4rgses maailmas. Mudelromaanina on v\u00f5etav \u201e\u00d6\u00f6lendurid\u201c (1975), mis j\u00e4lgib totaalsesse s\u00fcsteemi kammitsetud inimesi. Sellele on l\u00e4hedane hoiatuslik \u00f6kokriitiline ulmeromaan \u201eEesli aasta\u201c (1979). Eesti territoriaalkorpuse lahinguteed 1941. aasta suvel kaardistab romaan \u201eJa sada surma\u201c (1978). 1939. aasta baltisakslaste \u00fcmberasumisele Eestist keskendub kiriromaan \u201eKoridor\u201c (1982). Ajaliselt kaheplaaniline on romaani \u201eNarva kosk\u201c (1986) tegevustik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">P\u00e4lvis t\u00e4helepanu ka laste- ja noortekirjanikuna, kes oskusliku jutustajana s\u00fc\u00fcvis oma tegelaste maailmapilti. \u201eAatomik\u201c (1959) oma j\u00e4rjega \u201cAatomik ja K\u00fcberneetiline Karu\u201d (1968) ning \u201eRaua-Roobert\u201c (1972,<a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/juhan-smuul\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8804\"> J. Smuuli<\/a> preemia) on j\u00e4\u00e4nud Beekmani k\u00f5ige tuntumateks teosteks \u00fcldse. Lastekodulaste maailma karmides aja- ja \u00fchiskondlikes tingimustes, Leningradi blokaadis, vaatleb diloogia \u201eKarmil kevadel\u201c (1957) ja \u201ePea p\u00fcsti, poisid!\u201c (1961), mis ilmus \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatuna pealkirjaga \u201eKodutute kodu\u201c (1985).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Oli \u00fcks enimreisinud ja enim reisiraamatuid avaldanud eesti kirjanikke, kelle geograafiline haare aimus juba ilmunud reisikirjade pealkirjades: \u201eIsland 1958\u201c (1959), \u201eS\u00fcgis Rootsi kuningriigis\u201c (1960), \u201eKauge maa \u2013 Brasiilia\u201c (1963), \u201eEuroopa ristteedel\u201c (koos abikaasa Aimee Beekmaniga, 1965), \u201eVahemaandumised: Kanadas, Soomes, Armeenias, Tad\u017eikistanis ja Norras\u201c (1972), \u201eMehhiko \u2013 P\u00e4ikesekivi maa\u201c (1975), \u201eMaakera kuklapoolel\u201c (1977).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a><\/a> Oli v\u00e4ga viljakas ja mitmek\u00fclgne t\u00f5lkija. Eesti lugejad teavadki Vladimir Beekmani t\u00e4nap\u00e4eval eesk\u00e4tt Astrid Lindgreni ja Tove Janssoni teoste t\u00f5lkijana.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>Transiitreisija<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 207 lk.<br><strong>\u00d6\u00f6lendurid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 120 lk.<br><strong>Ja sada surma<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 416 lk.<br><strong>Eesli aasta<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 255 lk.<br><strong>Koridor<\/strong>. Romaan kirjades. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 295 lk.<br><strong>Narva kosk<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 207 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br><strong>Laul noorusest<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 104 lk.<br><strong>Tee ellu<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 99 lk.<br><strong>Tuul kanarbikus<\/strong>. Luuletusi 1956-1957. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 55 lk.<br><strong>Linnutee<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 61 lk.<br><strong>Ida-Euroopa valgus<\/strong>. Poeem. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 64 lk.<br><strong>Sinine tulp<\/strong>. Luuletused, poeem. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 128 lk.<br><strong>Olematu puu<\/strong>. Luuletusi 1965-1968. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 87 lk.<br><strong>R\u00fcsinatund<\/strong>. Luuletusi 1969-1970. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 80 lk.<br><strong>P\u00fchvliluht<\/strong>. Valitud luuletused ja poeemid. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 290 lk.<br><strong>L\u00f5pp ja algus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 59 lk.<br><strong>Tasakaaluhetk<\/strong>. Luulevalimik. Koostanud Vladimir Beekman ja Aim\u00e9e Beekman. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2010, 103 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Lastelood<\/em><\/strong><br><strong>Rahutu teekond<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 83 lk.<br><strong>Karmil kevadel<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 168 lk.<br><strong>Aatomik<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 24 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1974, 1988, 2010.]<br><strong>Kurbade kivide linn<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 316 lk. [2. tr\u00fckk 1966.]<br><strong>Autode kohus<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 35 lk.<br><strong>K\u00f5nelev kaaslane<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 56 lk.<br><strong>Pea p\u00fcsti, poisid!<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 192 lk.<br><strong>Aatomik ja k\u00fcberneetiline karu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 40 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1974, 1988, 2010.]<br><strong>Raua-Roobert<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 120 lk.<br><strong>Aatomik. [Multifilmi stsenaarium.]<\/strong> Illustreerinud Heino Sampu. Tallinn: Perioodika, 1980, 20 lk.<br><strong>Kodutute kodu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 303 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reisikirjad<\/em><\/strong><br><strong>Island 1958<\/strong>. Reisim\u00e4rkmeid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 72 lk.<br><strong>S\u00fcgis Rootsi kuningriigis<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 97 lk.<br><strong>Kauge maa \u2013 Brasiilia<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 131 lk.<br>Vladimir Beekman, Aim\u00e9e Beekman, <strong>Euroopa ristteedel. Reisim\u00e4rkmeid Austriast ja Hollandist<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 200 lk.<br><strong>Vahemaandumised. Kanadas, Soomes, Armeenias, Tad\u017eikistanis ja Norras: 1967-1971<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 157 lk.<br><strong>Maakera kuklapoolel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 332 lk.<br><strong>Mehhiko \u2013 P\u00e4ikesekivi maa<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 144 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>M\u00e4lestused<\/em><\/strong><br><strong>Alles see oli\u2026<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2008, 207 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vladimir Beekman (23. VIII 1929 \u2013 3. X 2009) oli prosaist ja t\u00f5lkija. S\u00fcndis Tallinnas, \u00f5ppis N\u00f5mmel, Narvas ja Tallinnas. S\u00f5ja puhkedes evakueerus 1941 Leningradi, kus elas \u00fcle blokaadi. N\u00f5ukogude Venemaal elatud aastate j\u00e4rel naasis 1946. Eestisse, kus omandas keskhariduse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6462,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11929","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11929","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11929"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11929\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11930,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11929\/revisions\/11930"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6462"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11929"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}