Veiko Belials (s. 20. VII 1966) on ulme- ja lastekirjanik, luuletaja, t\u00f5lkija ja \u00f5petaja, kes on tuntust kogunud peamiselt ulmejuttude, aga ka luulekogude ja lasteraamatute autorina.<\/p>\n\n\n\n
Belials s\u00fcndis Tapal. 1984 l\u00f5petas ta Tapa G\u00fcmnaasiumi. Asus n\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4eteenistuse j\u00e4rel \u00f5ppima Eesti P\u00f5llumajanduse Akadeemiasse metsanduse erialale, mille l\u00f5petas 1991. aastal. Seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas metsandusvaldkonna ameti\u00fchingus. Alates 2000. aastast on ta t\u00f6\u00f6tanud Luua Metsanduskoolis maamajanduse \u00f5petajana. 2003 l\u00f5petas ta Tartu \u00dclikoolis tehnoloogia\u00f5petaja eriala. Alates 1999. aastast on Belials Eesti Kirjanike Liidu liige, alates 2015. aastast on ta ka Eesti Ulme\u00fchingu president.<\/p>\n\n\n\n
Belials deb\u00fcteeris prosaistina \u00f5udusjutuga \u201eN\u00f6\u00f6rid\u201c (1993) ulmeajakirjas Mardus. Veel on ta avaldanud teadus-, \u00f5udus- ja imeulmejutte Loomingus ja Vikerkaares, samuti veebiajakirjas Algernon ja sariantoloogias \u201eT\u00e4heaeg\u201c. Ta on esindusautor paljudes ulmekogumikes, teiste hulgas \u201eEesti ulme antoloogia\u201c (Varrak, 2002), \u201eS\u00f5da kosmose rannavetes\u201c (2011), \u201eEestid, mida ei olnud\u201c (2017), \u201eIsaac Asimov 100\u201c (2019), \u201eEesti ulme XXI sajandil\u201c (2020). Mitmed ulmejutud on ta kirjutanud kahasse teiste autoritega, n\u00e4iteks M. Simpsoni, L. R. Bergi<\/a>, I. Hargla<\/a> ja J. J. Metsavanaga<\/a>. Valdav osa tema ulmejuttudest on ilmunud viies autorikogumikus. 12 korral on ta valitud Eesti ulmeauhinna Stalker laureaadiks (2026. aasta seisuga).<\/p>\n\n\n\n Eesti ulmekirjanduse kuldajastu produktiivse autorina on ta harrastanud mitmeid ulmekirjanduse alam\u017eanre, nii k\u00fcber- kui ka tuumapunki, nii kosmoseseiklusi kui ka kummituslugusid. Tema ulmejuttudest v\u00f5ib leida suurep\u00e4raselt teostatud viiteid suurte meistrite loomingule ja tuttavate narratiivide oman\u00e4olist l\u00e4bikirjutust. Fantasy<\/em>-romaanis \u201eAshinari kroonikad\u201c (1997) kujutab Belials keskaja maailmapildist kantud feodaalseid, sword and sorcery<\/em> t\u00fc\u00fcpi maailmu, kus eba\u00f5iglases v\u00e4givaldses v\u00f5itluses on vastamisi hea ja kurja leerid. Ulmeromaan \u201eJumalate vanden\u00f5u\u201c (2006) pakub t\u00f5siseid religioonifilosoofilisi m\u00f5tisklusi, kuid esitab sellel taustal seiklusliku kosmosemadina, millest v\u00f5ib leida v\u00f5itlusi ja lahinguid, nurjamaks v\u00f5imsa salaorganisatsiooni sepitsusi inimkonna orjastamiseks.<\/p>\n\n\n\n Jutukogumikus \u201eHelesiniste Liivade laul\u201c (2002) leidub erilaadseid fantaasia- ja \u00f5udusmaailmu, mille puhul on kriitika t\u00e4heldanud suurte ulmeklassikute m\u00f5jusid. Jutukogumik \u201eSee, mis tuikab su veres\u201d (2005) pakub anglo-ameerikaliku \u017eanri-setting<\/em>\u2019uga dark fantasy<\/em>\u2019t, kus domineerib ohtudest tiine ja verine fantaasia. Seda t\u00fc\u00fcpi lugudes on kangelaste saatuseks otsida lahendusi deemonite saladustele ja v\u00f5idelda nii ko\u0161maarsete olendite kui ka salalike inimj\u00f5ududega. Parodeerivat stiili harrastab Belials kogumiku \u201eKogu maailma valgus\u201d (2013) l\u00fchijuttudes, kujutades n\u00e4iteks getostunud tulevikulinna, mida juhivad h\u00e4kkerite j\u00f5ugud, v\u00f5i galaktilist inimasundust, mida tabab zombiapokal\u00fcpsis. Kui \u201eKogu maailma valgus\u201d keskendus teadusulmele, siis jutukogu \u201eKogu maailma au\u201d (2026) on sellele omamoodi j\u00e4rjeks, olles p\u00fchendunud fantasy-<\/em>alam\u017eanrile. Kogumik \u201eSurnud mehe k\u00e4si\u201c (2021) koondab peamiselt mastaapseid ideid ja filosoofilisi k\u00fcsimusi k\u00e4sitlevat kosmoseulmet.<\/p>\n\n\n\n Luuletamist alustas Belials s\u00f5jav\u00e4eteenistuses, esimene tr\u00fckiproov ilmus ajakirjas Noorus. Peamiselt p\u00f5imib ta oma luulekogudes lembe- ja loodusluulet, kuid harrastab ka teravat otse\u00fctlevat pilkeluulet. Temaatiliselt mitmekesised, tunnetuslikult siirad ja nostalgilised, uuss\u00fcmbolistlike kujundite ja m\u00fctoloogiliste motiividega kogud pakuvad ohtrasti paroodiaid, vihjates sageli eesti luulele, aga ka tuntud lauludele. Belials oskab olulist m\u00f5tet l\u00fchidalt tabada ja s\u00f5numit pu\u00e4nteerida, kasutades r\u00fctmistamisel nii riim- kui ka vabav\u00e4rsse. Vormiteadlikum on ta olnud m\u00f5ningate armastussonettide kirjutajana. Belialsi mahukas luulekogu \u201eTiigri aasta\u201d (2024) s\u00fcndis eesm\u00e4rgist kirjutada \u00fche aasta jooksul iga p\u00e4ev \u00fcks luuletus. Selleks aastaks osutus aga 2022, mist\u00f5ttu puudutab \u201eTiigri aasta\u201d varasemast Belialsi luulest rohkem \u00fchiskondlikku m\u00f5\u00f5det ja globaalseid vapustusi, mis sel aastal juhtusid. \u201eTiigri aasta\u201d nomineeriti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiale luule kategoorias.<\/p>\n\n\n\n Lasteraamatus \u201eOssum-Possum, pannkoogielukas\u201c (2000), mis t\u00f5mbab hajusa piiri lapse m\u00e4ngu- ja p\u00e4rismaailma vahele, elustuvad peategelase Laula kujutluspildid, kui ta satub portaali kaudu Voodialusele Maale, kus elutsevad mitmesugused fantaasiaolendid ja kus tavap\u00e4rased esemed omandavad ebahariliku rolli. Paljude teiste autorite hulgas on Belials esindatud ka jutukogumikus \u201eRuttu tuttu! Isade unejutte\u201c (2005), mis p\u00e4lvis Aasta Rosina auhinna k\u00f5ige \u00fcllatavama ja oman\u00e4olisema lasteraamatu eest.<\/p>\n\n\n\n Belials on eestindanud vene ulmekirjanike loomingut ja avaldanud mitmeid vene ulmekirjanduse antoloogiaid: \u201eKeskp\u00e4eva varjud\u201c (2015), \u201eMe armastame Maad\u201c (I 2016; II 2017), \u201eRaevu p\u00e4evad\u201c (I 2019; II 2020) ja \u201eViimase s\u00f5ja viimane s\u00f5dur\u201c (2021). Loodusfotograafina on ta koostanud fotoalbumi \u201eMeil on elu keset metsa\u201c (2011) ning avaldanud kaks metsandus\u00f5petuse teatmikku: \u201eMetsas\u00f5bra teatmik\u201c (2006, kaasautor Aino M\u00f6lder) ja \u201eT\u00f6\u00f6ohutus raiet\u00f6\u00f6del\u201c (2007).<\/p>\n\n\n\n A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n Romaanid<\/strong><\/em> Jutud<\/strong><\/em> Luule<\/strong><\/em> Lastelood<\/strong><\/em> K\u00e4siraamatud<\/strong><\/em> Veiko Belials (s. 20. VII 1966) on ulme- ja lastekirjanik, luuletaja, t\u00f5lkija ja \u00f5petaja, kes on tuntust kogunud peamiselt ulmejuttude, aga ka luulekogude ja lasteraamatute autorina. Belials s\u00fcndis Tapal. 1984 l\u00f5petas ta Tapa G\u00fcmnaasiumi. Asus n\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4eteenistuse j\u00e4rel \u00f5ppima Eesti …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6462,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11941","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11941","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11941"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11941\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11944,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11941\/revisions\/11944"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6462"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11941"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Ashinari kroonikad<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1997, 351 lk.
Veiko Belials, Marek Simpson, Existerion<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1999, 138 lk.
Jumalate vanden\u00f5u<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2006, 207 lk.<\/p>\n\n\n\n
Helesiniste Liivade laul<\/strong>. Tartu: Fantaasia, 2002, 143 lk.
See, mis tuikab su veres<\/strong>. Tallinn: Salas\u00f5na, 2005, 187 lk.
Kogu maailma valgus<\/strong>. Tartu: Fantaasia, 2013, 271 lk.
Surnud mehe k\u00e4si<\/strong>. Tartu: Lummur, 2021, 264 lk.
Kogu maailma au<\/strong>. Jutukogu. Tartu: Kirjastus Fantaasia, 2026, 288 lk.<\/p>\n\n\n\n
\u2026ja libahuntidest ja lollist vennast<\/strong>. Tartu: Luhalind, 1989, 25 lk.
Vihmaste \u00f5htute nukrus<\/strong>. Tartu, 1993, 53 lk.
Ma olen pingviin<\/strong>. Tartu: V. Belials, 1998, 76 lk.
Naised, viin ja armuvalu<\/strong>. Tallinn: Bahama Press, 2001, 45 lk. [E-raamat.]
Ingelsilm<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2003, 47 lk.
Sina ja vaikus ja pajud<\/strong>. P\u00e4rnu: Jumalikud Ilmutused, 2011, 99 lk.
Asfalteeritud inimesed<\/strong>. Saarde-P\u00e4rnu: Jumalikud Ilmutused, 2015, 82 lk.
Tiigri aasta<\/strong>. Tartu: Lummur, 2024, 249 lk.<\/p>\n\n\n\n
Ossum-Possum, pannkoogielukas<\/strong>. Tallinn: Avita, 2000, 138 lk.
Lugu kolmest j\u00e4nesest<\/strong>. Tallinn: Dolce Press, 2008, 20 lk.<\/p>\n\n\n\n
Veiko Belials, Aino M\u00f6lder, Metsas\u00f5bra teatmik<\/strong>. Tartu: Halo Kirjastus, 2006, 55 lk.
T\u00f6\u00f6ohutus raiet\u00f6\u00f6del<\/strong>. Tartu: Halo Kirjastus, 2007, 16 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"