{"id":11949,"date":"2024-04-03T23:42:26","date_gmt":"2024-04-03T20:42:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11949"},"modified":"2026-09-08T00:43:36","modified_gmt":"2026-09-07T21:43:36","slug":"maimu-berg","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/b\/maimu-berg\/","title":{"rendered":"Maimu Berg"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Maimu Berg (s\u00fcnninimi Seping, 1969-1979 Maimu Vahing, s. 27. VIII 1945) on prosaist, ajakirjanik, t\u00f5lkija ja kriitik.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Tallinnas. L\u00f5petas keskkooli 1963. aastal ja \u00f5ppis Tartu \u00fclikoolis eesti filoloogiat, mille l\u00f5petas 1968. aastal; aastatel 1982\u20131986 \u00f5ppis taas \u00fclikoolis, l\u00f5petades bakalaureusekraadiga ajakirjanduse alal. Aastatel 1969\u20131974 t\u00f6\u00f6tas Berg Tartu \u00dclikooli Raamatukogus teadussekret\u00e4rina. Seej\u00e4rel sai temast moeajakirja Siluett peatoimetaja, kus ta t\u00f6\u00f6tas aastatel 1974\u20131990. Aastatel 1990\u20131991 oli ta ajakirja Keel ja kirjandus toimetaja ning alates 1991. aastast on ta t\u00f6\u00f6tanud Soome Instituudi kultuurisekret\u00e4rina Tallinnas. Ta oli 1988. aastal kirjandusr\u00fchmituse Wellesto asutajaliige ja 1990. aastal v\u00f5eti ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Berg on olnud aktiivne ka poliitikas. Aastatel 2002\u20132006 oli ta Eestimaa Rahvaliidu liige, aastast 2006 kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. 2005-2013 oli Tallinna Linnavolikogu liige. 1969-1979 oli abielus Vaino Vahinguga<\/a> (1940-2008).<\/p>\n\n\n\n

Berg deb\u00fcteeris l\u00fchijutuga ajakirjas Noorus 1969. aastal pseudon\u00fc\u00fcmi Leen Kaiste all; suuremat t\u00e4helepanu p\u00e4lvis ta aga alles 1987. aastal ilmunud romaanidega \u201eKirjutajad. Seisab \u00fcksi m\u00e4e peal\u201c, mis k\u00e4sitles rahvusliku identiteedi kultuurilisi ja ajaloolisi probleeme. Neist esimese peategelaseks on Barbara von Tiesenhusen, teisel Kristian Jaak Peterson<\/a>. Oma esimese l\u00fchijutukogu \u201eOn l\u00e4inud\u201c avaldas ta 1991. aastal, millele j\u00e4rgnes teine \u200b\u200bl\u00fchitekstide ja pikemate jutustuste kogu \u201eMina, moeajakirjanik\u201c (1996), millest viimast m\u00f5jutas tema t\u00f6\u00f6 moetoimetajana n\u00f5ukogude okupatsiooni ajal.<\/p>\n\n\n\n

Suur osa Bergi loomingust uurib naiste hirme ja soove, tihti ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctilises raamistikus. Kriitikud on kirjeldanud tema stiili sarkastiliselt humoorika, iroonilise ja grotesksena. Tema lood uurivad sageli keerulisi suhteid, eriti seoses armastuse, seisakust p\u00e4\u00e4semise v\u00f5i rahvusliku identiteediga. Tema romaanid \u201eMa armastasin venelast\u201d (1994), mida v\u00f5iks nimetada Lolita-looks eesti kontekstis, ja \u201e\u00c4ra\u201d (1999), mis v\u00f5itis 2000. aastal A. H. Tammsaare<\/a> kirjandusauhinna, toimuvad m\u00f5lemad N\u00f5ukogude Liidu viimastel aastatel.<\/p>\n\n\n\n

2020. aastal ilmunud kogu \u201cVanaema paneb vihmavarju kinni\u201d on Bergi luuledeb\u00fc\u00fct.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks kirjutamisele on Berg ka kirjanduskriitik (deb\u00fcteeris 1983. aastal) ja t\u00f5lkija. Sirje Olesk on kirjeldanud Bergi stiili kui f\u00f6ljetonilaadset ja subjektiivselt kriitilist. Berg on avaldanud kirjandusloolisi k\u00e4sitlusi teiste kirjanike, sealhulgas Jaan Oksa<\/a> ja Oskar Lutsu<\/a> loomingust. Bergi soome n\u00e4itekirjanduse t\u00f5lked t\u00f5id talle 2008. aastal Aleksander Kurtna t\u00f5lkeauhinna. Ta on ka Soome Kirjanike Liidu auliige. 2018-2020 sai Berg kirjanikupalka.<\/p>\n\n\n\n

M. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Kirjutajad; Seisab \u00fcksi m\u00e4e peal<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 316 lk.
Ma armastasin venelast; Nemad<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1994, 191 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2004, 278 lk.]
Kristjan Jaak Peterson, Laulud ja p\u00e4evaraamat<\/strong>; Maimu Berg, Seisab \u00fcksi m\u00e4e peal<\/strong>. Tallinn: Huma, 1998, 278 lk.
\u00c4ra<\/strong>. Tallinn: Tuum, 1999, 260 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
On l\u00e4inud: lugusid ja kunstmuinasjutte<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 179 lk.
Mina, moeajakirjanik<\/strong>. Tallinn: Huma, 1996, 243 lk.
Unustatud inimesed<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2007, 228 lk.
Hitler Mustjalas<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2016, 221 lk.
Abitu armastus<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2024, 178 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Vene rulett; Euroopasse! Euroopasse!: kaks n\u00e4idendit<\/strong>. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2008, 127 lk.
K\u00f5nelused lahkunutega<\/strong> : n\u00e4idendid. Tallinn: Hea Lugu, 2020, 107 lk.<\/p>\n\n\n\n

Poems<\/strong><\/em>
Vanaema paneb vihmavarju kinni<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2020, 98 lk.<\/p>\n\n\n\n

Non-fiction<\/em><\/strong>
Tants lahkunud isaga: vaateid Eesti ellu<\/strong>. Tallinn: Kirilille Kirjastus, 2003, 119 lk. [Artiklid.]
Moemaja<\/strong>. Tartu: Petrone Print, 2012, 198 lk. [2. tr\u00fckk: Tartu: Petrone Print, 2014, 212 lk; E-raamat: Tartu: Petrone Print, 2012.]
Meie hingede v\u00f5lad<\/strong>. Tallinn: Hea Lugu, 2018, 222 lk. [Sari \u2018Kirjanikud omavahel\u2019.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maimu Berg (s\u00fcnninimi Seping, 1969-1979 Maimu Vahing, s. 27. VIII 1945) on prosaist, ajakirjanik, t\u00f5lkija ja kriitik. S\u00fcndis Tallinnas. L\u00f5petas keskkooli 1963. aastal ja \u00f5ppis Tartu \u00fclikoolis eesti filoloogiat, mille l\u00f5petas 1968. aastal; aastatel 1982\u20131986 \u00f5ppis taas \u00fclikoolis, l\u00f5petades bakalaureusekraadiga …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6462,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11949","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11949","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11949"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11949\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11955,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11949\/revisions\/11955"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6462"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11949"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}