Werner Bergengruen (Werner Max Oskar Paul Bergengruen, 16. IX 1892 \u2013 4. IX 1964) oli saksa proosakirjanik ja luuletaja, kes kasutas m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral oma loomingus Balti ainest.<\/p>\n\n\n\n
Ta s\u00fcndis Riias ning \u00f5ppis Riias ja L\u00fcbeckis. Marburgi \u00fclikoolis alustas teoloogia\u00f5pinguid, hiljem tudeeris germanistikat ja kunstiajalugu. V\u00f5ttis baltisaksa \u00fcksuse koosseisus osa Esimesest maailmas\u00f5jast. P\u00e4rast s\u00f5da asus Saksamaale, kus hakkas tegutsema ajakirjaniku ja kirjanikuna. Teise maailmas\u00f5ja ajal l\u00e4ks Tirooli, sealt edasi Z\u00fcrichisse ja Rooma, 1958. aastast elas Baden-Badenis, kus ka suri. Maetud Baden-Badeni Hauptfriendhofi.<\/p>\n\n\n\n
Proosa kirjutamist alustas 1920. aastatel. Tema loomingus on \u00fclekaalus ajalooline aines, metaf\u00fc\u00fcsiline ja religioosne temaatika. Natsionaalsotsialistide v\u00f5imuletulek t\u00f5i tema teostesse poliitilisemad teemad. Peateoseks peetav romaan \u201eDer Grosstyrann und das Gericht\u201c (1935) keskendub v\u00f5imu ja \u00f5igluse problemaatikale renessansiaegses Itaalias, ehkki seda loeti allegooriana oma kaasaegsele olukorrale natsi-Saksamaal.<\/p>\n\n\n\n
Eesti keeles on 2013. aastal ilmunud Bergrengrueni romaan \u201eIm Himmel wie auf Erden\u201c (1940). Selle humanistliku ajaloolise romaani tegevus toimub 16. sajandi Berliinis; muu hulgas k\u00e4sitletakse l\u00e4\u00e4neslaavi vendi rahva h\u00e4\u00e4bumist sakslaste surve all. Balti ainest kasutab Bergengrueni mingil m\u00e4\u00e4ral \u00f5uduskirjanduse alla liigituv novellikogu \u201eSurm Tallinnas\u201c (1966), milles p\u00f5imuvad surm, veidrad ja v\u00e4hem veidrad olukorrad ning must huumor. 19. sajandi Vene impeeriumis toimub jutukogu \u201ePoplavkin ja teised jutud\u201c (2019) tegevus.<\/p>\n\n\n\n
A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n Romaanid<\/em><\/strong> L\u00fchiproosa<\/em><\/strong> L\u00fchiproosa<\/em><\/strong> Werner Bergengruen (Werner Max Oskar Paul Bergengruen, 16. IX 1892 \u2013 4. IX 1964) oli saksa proosakirjanik ja luuletaja, kes kasutas m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral oma loomingus Balti ainest. Ta s\u00fcndis Riias ning \u00f5ppis Riias ja L\u00fcbeckis. Marburgi \u00fclikoolis alustas teoloogia\u00f5pinguid, hiljem …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6462,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11964","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11964","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11964"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11964\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11965,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11964\/revisions\/11965"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6462"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11964"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Nii taevas kui ka maa peal<\/strong>. T\u00f5lkinud Mati Sirkel. Tallinn: Argo, 2013, 550 lk.<\/p>\n\n\n\n
Surm Tallinnas<\/strong>: kurioosseid lugusid \u00fchest vanast linnast. T\u00f5lkinud Rein Sepp. Loomingu Raamatukogu nr 35. Tallinn: Perioodika, 1966, 60 lk.
Surm Tallinnas<\/strong>: novellid. T\u00f5lkinud Rein Sepp ja Mati Sirkel. Tallinn: Varrak, 1999, 197 lk. [2. tr\u00fckk: 2021.]
Poplavkin ja teised jutud<\/strong>. T\u00f5lkinud Mati Sirkel. Loomingu Raamatukogu nr 16. Tallinn: Kultuurileht, 2019, 51 lk.<\/p>\n\n\n\nRaamatud saksa keeles<\/h4>\n\n\n\n
Der Tod von Reval: kuriose Geschichten aus einer alten Stadt<\/strong>. Mit 16 Federzeichnungen von R. v. Hoerschelmann. Hamburg: Hanseatische Verlagsanstalt, 1939, 177 pp. [Next eds: 1957, 1958, 1965, 1974, 1995, 2003, 2006, 2009.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"