{"id":11985,"date":"2024-04-03T23:39:18","date_gmt":"2024-04-03T20:39:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11985"},"modified":"2026-09-08T02:07:33","modified_gmt":"2026-09-07T23:07:33","slug":"reiner-brocmann","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/b\/reiner-brocmann\/","title":{"rendered":"Reiner Brocmann"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Reiner Brocmann (ka Brockmann, 28. IV 1609 \u2013 29. XI 1947) oli pastor, luuletaja ja t\u00f5lkija, esimeste eestikeelsete luuletuste autor.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ta s\u00fcndis 1609. aastal Schwan-Gr\u00e4ndzdorfis Mecklenburgis Saksamaal. Ta \u00f5ppis teoloogiat Hamburgis ja siirdus hiljem Rostocki. Alates 1634. aastast \u00f5petas ta kreeka keele professorina Tallinna G\u00fcmnaasiumis ning 1639. aastal sai temast pastor Kadrinas. Reiner Brocmann suri Tallinnas 1647. aastal ja maeti Oleviste kirikusse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Brocmann on ilmselt k\u00f5ige tuntum oma h\u00fcmnide t\u00f5lgete poolest eesti keelde; teda peetakse aga ka esimeseks eestikeelsete ilmalike laulude autoriks. Ta kirjutas saksa, ladina, kreeka ja eesti tseremoniaalluulet ning t\u00f5lkis arvukalt laule eesti kiriku lauluraamatutesse. Suur osa tema loomingust oli loodud tema s\u00f5bra Paul Flemingi eeskujul, kes oli saksa poeetikateoreetiku Martin Opitzi \u00f5pilane, kuid tema tseremoniaalluule j\u00e4ljendas ka klassikalisi k\u00f5rgstiili traditsioone. N\u00f5nda j\u00f5udsid saksa luule m\u00f5jud \u00e4sja \u00e4rganud eesti ilmalikku poeetilisesse kultuuri.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1637. aastal avaldas Brocmann tolle aja ainsa kirjaliku eestikeelse pulmalaulu: \u201eCarmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poeticas compositum\u201d (\u201eMartin Opitzi poeetika j\u00e4rgi loodud eesti laul aleksandriinis\u201d). J\u00e4rgnevatel aastatel avaldas ta veel kaks pulmalaulu: \u201eOda Esthonica Jambico-Trochaica\u201d (\u201eEesti jambiline-trohheiline ood\u201d, 1638) ja \u201eOda Esthonica Trochaica\u201d (\u201eEesti trohheiline ood\u201d, 1639). Hiljem t\u00f5lkis ta h\u00fcmniraamatu \u201eNeu Ehstnisches Gesangbuch\u201d (\u201eUus eesti lauluraamat\u201d, 1656) teise tr\u00fcki jaoks kaksk\u00fcmmend \u00fcks laulu, et v\u00f5ttes arvesse ka r\u00fctmi ja riimi. Esimeses tr\u00fckis ei oldud t\u00f5lgetes poeetilist vormi arvesse v\u00f5etud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Brocmanni tutvus eesti v\u00e4rsiga ulatus kaugemale tseremoniaallauludest ja h\u00fcmnidest. Ta abistas H. Stahli \u201eKodu- ja k\u00e4siraamatu\u201d teise tr\u00fcki toimetamisel ning inspireeris teisi 17. sajandi poeete. Enamik tolleaegsetest eesti pulmalauludest on s\u00e4ilinud Tallinna laulukogus \u201eVota nuptialia\u201d (1637\u201344) k\u00f6ites Keskarhiivis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>M. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Teosed = \u03a1\u03b5\u03b9\u03bd\u03b5\u03c1\u03bf\u03c5 \u0392\u03c1\u03bf\u03ba\u03bc\u03b1\u03bd\u03bd\u03bf\u03c5 \u03c0\u03bf\u03b9\u03b7\u03bc\u03b1\u03c4\u03b1 = Reineri Brockmanni opera = Reiner Brockmann\u2019s Werke<\/strong>. Koostanud ja toimetanud Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa, 2000, 325 lk.<br>Reiner Brockmann, <strong>Seal t\u00e4hev\u00f5lvi all<\/strong>. Koostanud ja t\u00f5lkinud Wimberg ; toimetanud Kristiina Ross ; konsulteerinud Kristi Viiding ja Ivo Volt ; kujundanud Maris Kaskmann. Tallinn: SA Kultuurileht, 2024, 69 lk.<br><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reiner Brocmann (ka Brockmann, 28. IV 1609 \u2013 29. XI 1947) oli pastor, luuletaja ja t\u00f5lkija, esimeste eestikeelsete luuletuste autor. Ta s\u00fcndis 1609. aastal Schwan-Gr\u00e4ndzdorfis Mecklenburgis Saksamaal. Ta \u00f5ppis teoloogiat Hamburgis ja siirdus hiljem Rostocki. Alates 1634. aastast \u00f5petas ta &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6462,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11985","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11985","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11985"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11985\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11991,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11985\/revisions\/11991"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6462"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11985"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}