{"id":11994,"date":"2024-04-03T23:42:19","date_gmt":"2024-04-03T20:42:19","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11994"},"modified":"2026-09-08T12:03:27","modified_gmt":"2026-09-08T09:03:27","slug":"johannes-aavik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/a\/johannes-aavik\/","title":{"rendered":"Johannes Aavik"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Johannes Aavik (pseudon\u00fc\u00fcmid J. Randvere, J. Sanglepp; 8.XII \/26. XI 1880 \u2013 18.III 1973) on tuntud eesk\u00e4tt eesti keele viljaka uuendajana. Lisaks oli ta keeleteadlane, t\u00f5lkija, kriitik ja publitsist.<\/p>\n\n\n\n

Aavik s\u00fcndis Saaremaal Randvere k\u00fclas vallakirjutaja pojana. \u00d5ppis aastatel 1888\u20131902 mitmes era-, k\u00f6stri-, ja algkoolis Kuressaares. Kuressaare g\u00fcmnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu. Ta osales k\u00e4sikirjalise ajakirja \u201eNooreestlane\u201c v\u00e4ljaandmises. 1902-1903 \u00f5ppis Tartu \u00dclikooli vanade keelte osakonnas. J\u00e4rgnevad kaks aastat veetis Ukrainas Ne\u017eini Instituudis, kust siirdus Helsingi \u00dclikooli. 1908 omandas prantsuse keele \u00f5petaja kutse ning 1910. l\u00f5petas Helsingi \u00dclikooli romaani filoloogia, soome keele ja kirjanduse ning rahvaluule alal. Tegutses keele\u00f5petajana nii Jaltas, Tartus kui Kuressaares. 1912-1914 t\u00f6\u00f6tas Tartus \u201ePostimehe\u201c toimetuses. 1926-1934 oli Tartu \u00dclikooli eesti keele lektor ning ladina ja eesti keele \u00f5petaja Tartu t\u00fctarlaste g\u00fcmnaasiumis. 1934-1940 tegutses Tallinnas koolide peainspektorina (Haridusministeeriumi haridusn\u00f5unik). 1938. aastal sai Valget\u00e4he III klassi teenetem\u00e4rgi ning 1940 Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks. N\u00f5ukogude v\u00f5imu kehtestamisel saadeti Aavik pensionile. Saksa okupatsiooni ajal oli Tallinnas \u00f5petaja ning tegutses t\u00f5lket\u00f6\u00f6ga ning toimetas \u00f5pikuid. 1944. Aasta augustis p\u00f5genes uue N\u00f5ukogude okupatsiooni eest Rootsi, kus t\u00f6\u00f6tas Uppsala \u00dclikoolis soome-ugri keelte \u00f5ppetooli juures. 1945 asus Stockholmi, kus tegutses arhiivit\u00f6\u00f6tajana, t\u00f5lkijana, keeleartiklite ja kooliraamatute autorina. J\u00e4tkas ka paguluses mitmek\u00fclgset kultuurialast tegevust ja keeleuuenduslikku t\u00f6\u00f6d. Aastail 1960\u20131962 oli ta Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liige. Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. 1992. aastal asutati Tallinnas N\u00f5mmel Johannes Aaviku Selts, samal aastal avati Kuressaares Aaviku vanematekodus Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum.<\/p>\n\n\n\n

Aavik kuulus Noor-Eesti r\u00fchmitusse, kus oli albumite aktiivne kaast\u00f6\u00f6line (keelealased kirjutised, luule- ja proosat\u00f5lked, kirjandusarvustused, esseed). Noor-Eesti kolmandas albumis ilmus Randvere pseudon\u00fc\u00fcmi all essee-novell \u201eRuth\u201c (1909). Kriitilistest teostest on olulised eraldi raamatuina avaldatud \u201dEesti luule viletsused\u201d (1915) ja \u201dPuudused uuemas eesti luules\u201d (1921), mis n\u00e4itavad Aaviku normatiivset suhtumist poeetikasse.<\/p>\n\n\n\n

Kuid Aaviku peateene eesti kultuuriloos on tema algatatud ja juhitud keeleuuendus, mille sihiks oli kujundada eesti keel v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Aavik propageeris kirjakeele forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi. Keeleuuenduse p\u00f5hiteesid esitas ta 1912. aastal Noor-Eesti neljandas albumis artiklis \u201eTuleviku Eesti-keel\u201c. Tema esitatud uuendusettepanekud h\u00f5lmasid s\u00f5navara rikastamist, morfoloogia mitmekesistamist ning s\u00fcntaksi eestip\u00e4rastamist. Oluliselt korrastas Aavik lausel\u00fchendite kasutamist ja t\u00f5rjus liiga saksap\u00e4rast s\u00f5naj\u00e4rge. Uuendusettepanekuid propageeris Aavik paljudes v\u00e4ljaannetes (\u201eKeeleline kuukiri\u201c 1914-16, \u201eKeeleuuendus\u201c 1925-26, \u201eKeelelise Uuenduse Kirjastik\u201c 1914-26 jt). Aaviku grammatikaalaseks peateoseks v\u00f5ib pidada teost \u201eEesti \u00f5igekeelsuse \u00f5pik ja grammatika\u201c (Tartu 1936). Tema viimane suurem t\u00f6\u00f6 on sissejuhatus P. F. Saagpaku \u201eEesti-inglise s\u00f5naraamatule\u201c (New Haven-London 1982).<\/p>\n\n\n\n

Uuendatud eesti keelt tutvustas Aavik ka maailmakirjanduse t\u00f5lgetes: kriminaalnovellide sari \u201eHirmu ja \u00f5uduse jutud\u201c (1914-1928, 24 v\u00e4ljaannet), Paul Bourget`romaan \u201eLe Disciple\u201c (Tartu 1936), E. A. Poe \u201eArthur Gordon Pym\u00b4i lugu\u201c (Tartu 1938) jt. Aavik on t\u00f5lkinud veel soome (J. Aho, M. Waltari), prantsuse (G. de Maupassant, P. M\u00e9rim\u00e9e), inglise (W. S. Maugham) ja vene (I. Turgenev, A. Pu\u0161kin) kirjandust. Avaldanud ka rahvuspoliitilisi artikleid, mis on kogutud v\u00e4ljaandeks \u201eRahvustunde n\u00f5rkusest Eestis\u201d (1988).<\/p>\n\n\n\n

Hinnangud Aaviku tegevusele on olnud vastandlikud. Osa tema keeleteoreetilisest vaadetest on hiljem teiste keeleteadlaste ning kirjanike poolt kuulutatud p\u00f5hjendamatuks, kuid tema praktiline tegevus on olnud suure m\u00f5juga. Paljud tema grammatikaalased muudatusettepanekud on tulnud k\u00e4ibele ning \u00fcle kolmek\u00fcmne tema loodud kunsts\u00f5nadest on aktiivses kasutuses (nt laip, m\u00f5rv, laup, r\u00fcnk, meenutama, embama, veenma).<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


T\u00f6\u00f6d eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Keele-, kirjanduse- ja \u00fchiskonnateemalised kirjutised<\/em><\/strong>
Keele kaunima k\u00f5lavuse poole<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse-\u00dchisuse \u201cPostimehe\u201d kirjastus, 1913, 36 lk.
M\u00f5ned keele reeglid: N\u00f5uded ja soowid<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1913, 23 lk.
-line ja -lik l\u00f5pulised omaduss\u00f5nad: Katse -lik -line korralagedust korraldada<\/strong>. Jurjew: Eesti Kirjanduse kirjastus, 1914, 50 lk.
Eesti rahvusliku suurteose keel<\/strong>. Tartu: Reform, 1914, 51 lk.
Kas uuendada v\u00f5i mitte?: 28 v\u00e4idet ja vastuv\u00e4idet J. V. Veskile<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 38 lk.
Eesti luule viletsused<\/strong>. Paljastanud Joh. Aavik. Jurjev: Noor-Eesti, 1915, 34 lk.
Katsed ja n\u00e4ited. Koguke keeleproovidena t\u00f5lgitud novelle \u00fches pikema keelelise sissejuhatusega. 1-3<\/strong>. T\u00f5lkinud ja kokku seadnud Joh. Aavik. Jurjev: Reform, 1915-1916, 95+48+16 lk.
Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johannes Aavik, Parandatud Kalevipoeg. I<\/strong>. Eess\u00f5na: Johannes Aavik. Tartu: Reform, 1916, 33 lk.
Mis on keeleuuendus?: Ta p\u00f5hjendus ja ta program<\/strong>. Tartu: Reform, 1916, 38 lk.
Eesti keele ortograafia<\/strong>. Tartu: Tartu Kommertskool, 1918, 47 lk.
Uute s\u00f5nade s\u00f5nastik<\/strong>. Tartu: Istandik, 1919, 78 lk.
Valik rahvalaule<\/strong>. Valind ja seletavate lisade ning s\u00f5nastikuga varustand Johannes Aavik. Tartu: Istandik, 1919, 240 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Eesti rahvalaule: koolidele ja \u00fcldsusele\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1935, 170 lk; 3. tr\u00fckk: \u2018Eesti rahvalaule\u2018, New York: Eesti Kultuurifond, 1970, 168 lk.]
Kas \u00fc v\u00f5i y? Y!<\/strong>. Tartu: Istandik, 1920, 7 lk.
Rahvamurded ja kirjakeel: \u00f5igekeelsuse kysimus rahvamurdes ja kirjakeeles<\/strong>. Tartu: Istandik, 1920, 35 lk.
Puudused uuemas eesti luules<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1921, 170 lk.
Uute ja v\u00e4hem tuntud s\u00f5nade s\u00f5nastik<\/strong>. Tallinn: A. Keisermann, 1921, 160 lk.
Kirjavahem\u00e4rkide \u00f5petus: \u00fches l\u00fchikese lause\u00f5petusega, harjutus\u00fclesannetega ja nende v\u00f5tmega<\/strong>. Koolidele ja ise\u00f5ppimiseks kokku seadnud Joh. Aavik. Tartu: Istandik, 1923, 58 lk. [2., t\u00e4iendatud tr\u00fckk: Tartu: Istandik, 1927, 62 lk.]
Keeleuuenduse \u00e4\u00e4rmised v\u00f5imalused<\/strong>. Tartu: Istandik, 1924, 174 lk. [2. tr\u00fckk: Stockholm: [s. n.<\/em>], 1974, 174 lk.]
Eesti omap\u00e4rane kultuur ja rahvuslikud pahed<\/strong>. Tartu: Istandik, 1927, 16 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Johannes Aaviku Selts, 2010, 44 lk.]
Sada uut tyvis\u00f5na<\/strong>. Tallinn: Istandik, 1932, 32 lk.
Keeleline k\u00e4siraamat: uuenduste ning ametliku ja uuendusliku keele erinevuste tundma\u00f5ppimiseks<\/strong>. Tartu, Tallinn: Istandik, 1932, 60 lk.
Kuidas suhtuda \u201cKalevipojale\u201d: \u201cKalevipoja\u201d arvustus keelelises, v\u00e4rsitehnilises, stiililises ja sisulises suhtes<\/strong>. Tallinn, Tartu: Istandik, 1933, 36 lk.
Eesti \u00f5igekeelsuse \u00f5pik ja grammatika<\/strong>. Koostanud Johannes Aavik. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 464 lk.
V\u00f5itlus halva keele vastu ja suundumine parema keele poole<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 4 lk.
Eesti keele praegune seisund ja v\u00e4ljavaated<\/strong>. Varamu, nr. 7, 1939, lk 745-761.
Rahvustunde n\u00f5rkusest Eestis: eri aastate kirjutisi<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1988, 52 lk.
Ideepe: Johannes Aaviku ideede p\u00e4evik<\/strong>. V\u00e4ljaande koostaja ja peatoimetaja, eesti- ja ingliskeelse saates\u00f5na autor Helgi Vihma. Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, 739 lk.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4evikud, kirjavahetus<\/strong><\/em>
Johannes Aavik, Friedebert Tuglas, Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990, 168 lk.
P\u00e4evaraamat: 1916-1929<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud Olavi Pesti. Tartu: Ilmamaa, 2014, 310 lk.<\/p>\n\n\n\n

Proosa<\/em><\/strong>
J. Randvere, Ruth<\/strong>. \u2013 Noor-Eesti, 3. album. Tartu: Noor-Eesti, 1909. lk 18-74. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn, Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1980, 80 lk; Tallinn: Johannes Aaviku Selts, 2000, 61 lk (l\u00fchendanud ja eess\u00f5na: Mati Unt).]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Johannes Aavik (pseudon\u00fc\u00fcmid J. Randvere, J. Sanglepp; 8.XII \/26. XI 1880 \u2013 18.III 1973) on tuntud eesk\u00e4tt eesti keele viljaka uuendajana. Lisaks oli ta keeleteadlane, t\u00f5lkija, kriitik ja publitsist. Aavik s\u00fcndis Saaremaal Randvere k\u00fclas vallakirjutaja pojana. \u00d5ppis aastatel 1888\u20131902 mitmes …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11994","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11994","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11994"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11994\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11995,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11994\/revisions\/11995"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11994"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}