{"id":11997,"date":"2024-04-03T23:39:33","date_gmt":"2024-04-03T20:39:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11997"},"modified":"2026-09-08T12:49:14","modified_gmt":"2026-09-08T09:49:14","slug":"valmar-adams","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/a\/valmar-adams\/","title":{"rendered":"Valmar Adams"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Valmar Adams (s\u00fcnninimi Vladimir Karl Moritz Adams, pseudon\u00fc\u00fcmid Vilmar Adams, Vladimir Aleksandrovski ja Inno Vask, 30. I 1899 \u2013 15. III 1993) oli luuletaja, prosaist, kirjandusteadlane ja toimetaja.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Peterburis, kuid kolis 1909. aastal Tartusse, kus l\u00f5petas keskkooli 1919. aastal. Aastatel 1923\u20131929 \u00f5ppis Tartu \u00dclikoolis, l\u00f5petades magistrikraadiga eesti keele ja \u00fcldise kirjanduse alal. P\u00e4rast l\u00f5petamist sai ta stipendiumi edasi\u00f5pinguteks Praha \u00dclikoolis, kus ta \u00f5ppis aastatel 1929\u20131931. Ta oli \u00fcks Eesti PEN-klubi (asutatud 1928. aastal; see on kirjanike ja ajakirjanike \u00fchendus, mis kaitseb s\u00f5navabadust ja inim\u00f5igusi) asutajaliikmeid. Aastatel 1926\u20131928 t\u00f6\u00f6tas Adams \u00dcli\u00f5pilaslehe peatoimetajana ja aastatel 1940\u20131941 ajalehes Tartu Kommunist.<\/p>\n\n\n\n

Aastatel 1940\u20131974 t\u00f6\u00f6tas Adams vaheaegadega Tartu Riiklikus \u00dclikoolis \u00f5ppej\u00f5una, \u00f5petades vene keelt ja kirjandust. Seda perioodi iseloomustasid nii Saksa okupatsiooni sekkumine s\u00f5ja ajal kui ka N\u00f5ukogude Liidu poliitilised s\u00fc\u00fcdistused p\u00e4rast seda. Ta oli m\u00f5lemal korral vangis \u2013 esmalt aastatel 1941\u20131944 ja hiljem aastatel 1950\u20131955. Seej\u00e4rel j\u00e4tkas ta \u00f5petamist. 1926. aastal liitus ta Eesti Kirjanike Liiduga, 1966. aastal N\u00f5ukogude Eesti Kirjanike Liiduga. Enne surma oli ta viimane Kirjanike Liidu liige, kes oli s\u00fcndinud 19. sajandil. Ta suri 1993. aastal Tartus.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks Adamsi peamisi poeetilisi m\u00f5jutajaid oli vene luule. Ta deb\u00fcteeris 1915. aastal vene- ja saksakeelsete luuletustega ning oli Tartus tr\u00fckitud vene almanahhi \u201eVia Sacra\u201c kaasautor. Alates 1924. aastast ilmus tema looming \u2013 luuletused, t\u00f5lked, kriitika ja uurimused \u2013 eestikeelsetes perioodilistes v\u00e4ljaannetes.<\/p>\n\n\n\n

Adamsi esimesed luulekogud \u201eSuudlus lumme\u201c ja \u201eValguse valust\u201c ilmusid vastavalt 1924. ja 1926. aastal. M\u00f5lemad keskendusid sisemisele, subjektiivsele \u201eminale\u201c, keskendudes \u00fcksindustunnetele ja romantilistele igatsustele. Tema v\u00e4rsistruktuur oli mitmetahuline nagu ka tema riimiuuendused. 1930. aastatel avaldas Adams veel kolm luulekogu: 1932. aastal \u201eMaise matka poole teel\u201c, 1937. aastal \u201eP\u00f5lev p\u00f5\u00f5sas\u201c ja 1939. aastal \u201eTunnetuse tund\u201c. Need kogud s\u00e4ilitasid Adamsi subjektiivsuse, kuid olid ratsionaalsema eluvaatega ja vormilt rangemad.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast \u201eTunnetuse tunde\u201d ilmumist m\u00f6\u00f6dus paar aastak\u00fcmmet, enne kui Adams avaldas 1972. aastal oma j\u00e4rgmise luulekogu \u201eNooruse tolmune kuld\u201d. 1971. aastal avaldas ta p\u00e4eviku \u201eSinu sekundid\u201d, kuid nagu ka tema hilisemad teosed \u2013 kirjanduslik esseekogu \u201eOomega\u201d (1985) ja h\u00e4guste \u017eanripiiridega kogumik \u201e\u00d5htune Valgus\u201d (1982) \u2013 koosnes \u201eSinu sekundid\u201d autobiograafilistest m\u00f5tetest ja memuaaridest, mida ta oli kirjutanud eelnevatel aastak\u00fcmnetel ja mis erinesid tema varasemast loomingust. 1987. aastal avaldas ta romaani \u201eEsta astub ellu\u201d, mida ta ise k\u00e4sitles memuaaridena. Selle romaani eest p\u00e4lvis ta 1988. aastal Smuuli<\/a> kirjanduspreemia.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandusteadlasena uuris Adams peamiselt vene kirjandust ja vene-eesti kirjanduslikke suhteid, aga ka eesti v\u00e4rsikunsti ajalugu ja probleeme. Need teaduslikud uurimused avaldati 1977. aastal artiklikogumikus Vene kirjandus, mu arm, kuid osa neist on j\u00e4\u00e4nud praeguseni k\u00e4sikirja. Ta osales aktiivselt ka vene keele \u00f5pikute koostamisel ja toimetamisel.<\/p>\n\n\n\n

Adamsist tehti 1986. aastal film pealkirjaga \u201eIntiimne Adams\u201c.<\/p>\n\n\n\n

M. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
Vilmar Adams, Suudlus lumme<\/strong>. Tartu: S\u00f5navara, 1924, 103 lk.
Vilmar Adams, Valguse valust: 1925. aasta intermezzo<\/strong>. Tartu: S\u00f5navara, 1926, 110 lk.
Vilmar Adams, Maise matka poolel teel: kolmas kogu luulet<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1932, 80 lk.
P\u00f5lev p\u00f5\u00f5sas: l\u00fc\u00fcrikat 1933-36<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 96 lk.
Tunnetuse tund: l\u00fc\u00fcrikat<\/strong>. Tartus: Noor-Eesti, 1939, 61 lk.
Nooruse tolmunud kuld: valitud v\u00e4rsse ja m\u00f5ttelooteid 1924-1969<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 563 lk.
\u00d5htune valgus: luuleloomingut ja selle filosoofilis-teor. l\u00e4tteid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 544 lk. [Sisaldab uusi luuletusi.]<\/p>\n\n\n\n

Romaan<\/strong><\/em>
Esta astub ellu: esseeromaan<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 382 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandusuurimused, m\u00e4lestused, varia<\/strong><\/em>
Inno Vask, Meie kirjandusliku kriitika pankrott<\/strong>. Tartu: S\u00f5navara, 1925, 94 lk.
Oskusest avalikult k\u00f5nelda. 1<\/strong>. Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool, 1965, 60 lk.
Sinu sekundid: m\u00f5ttep\u00e4evik<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1971, 119 lk.
Vene kirjandus, mu arm: kirjandusteaduslikke artikleid ja esseesid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 352 lk.
\u00d5htune valgus: luuleloomingut ja selle filosoofilis-teor. l\u00e4tteid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 544 lk.
Oomega: esseid ja murdmemuaare<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1985, 104 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Valmar Adams (s\u00fcnninimi Vladimir Karl Moritz Adams, pseudon\u00fc\u00fcmid Vilmar Adams, Vladimir Aleksandrovski ja Inno Vask, 30. I 1899 \u2013 15. III 1993) oli luuletaja, prosaist, kirjandusteadlane ja toimetaja. Ta s\u00fcndis Peterburis, kuid kolis 1909. aastal Tartusse, kus l\u00f5petas keskkooli 1919. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11997","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11997","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11997"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11997\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11998,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11997\/revisions\/11998"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11997"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}