{"id":12034,"date":"2024-04-03T23:41:26","date_gmt":"2024-04-03T20:41:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12034"},"modified":"2026-09-08T15:00:22","modified_gmt":"2026-09-08T12:00:22","slug":"mihkel-aitsam","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/a\/mihkel-aitsam\/","title":{"rendered":"Mihkel Aitsam"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Mihkel Aitsam (1. XII 1877 \u2013 17. VI 1953) oli prosaist, n\u00e4itekirjanik, ajakirjanik ja kodu-uurija.<\/p>\n\n\n\n

Aitsam s\u00fcndis L\u00e4\u00e4nemaal Vigala vallas S\u00e4\u00e4la k\u00fclas Aitsamaa talu rentniku pojana. Tema isa Mihkel Aitsam (1833\u20131913) oli tuntud mehena, kes m\u00f5isnik Uexk\u00fclli rendi asjus Tallinna ringkonnakohtusse kaebas ja seal m\u00f5isniku \u00fcle v\u00f5idu saavutas. Aitsam \u00f5ppis aastatel 1885\u20131893 Velise kihelkonnakoolis ja t\u00e4iendas end ise\u00f5ppijana. Aastatel 1894\u20131903 saatis ta Vigalast rahvaluulet Jakob Hurdale<\/a>. 1900. aastast alates oli ajalehtede Valgus, Teataja, Uudised jt kaast\u00f6\u00f6line (kirjutas p\u00e4evakajasid, pilkelugusid, l\u00fchijutte, avaldas t\u00f5lkeid). Vigala 1905. aasta revolutsiooni s\u00fcndmustest ja Tartu aula-kongressist osav\u00f5tmise p\u00e4rast oli viis kuud vangis. 1906. aastal h\u00e4vitasid Vene karistussalgad Aitsami isatalu. Ta suundus elama Tallinna ja l\u00e4ks Karl August Hermanni<\/a> kutsel t\u00f6\u00f6le ajalehe H\u00fc\u00fcdja toimetusse, kus t\u00f6\u00f6tas ajalehe sulgemiseni 1907. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Aastatel 1909\u20131920 t\u00f6\u00f6tas Aitsam Tallinna Eesti P\u00f5llumeeste Seltsi asjaajajana, aastatel 1919\u20131940 ajalehe P\u00e4evaleht ja 1940. aastal ajalehe Kommunist toimetuses. Aitsam tegi kaast\u00f6\u00f6d ka kahele Peterburi Vene lehele. Pension\u00e4rina elas Aitsam 1941. aastast alates surmani Vigalas, korraldas seal lauluringe ja esines viiulim\u00e4ngijana.<\/p>\n\n\n\n

Aitsam on P\u00e4evalehes avaldanud arhiivimaterjalide ja rahvajuttude p\u00f5hjal 9 ajaloolist romaani ja jutustust, mis k\u00f5ik kujutavad P\u00f5hja- ja L\u00e4\u00e4ne-Eesti talupoegade v\u00f5itlust feodaalisandate vastu. Nendest 3 romaani on ilmunud raamatuna, kuid nende raamatute levik ja tuntus on v\u00e4ikese tr\u00fckiarvu ning ilmumisele j\u00e4rgnenud p\u00f6\u00f6rdeliste ajaloos\u00fcndmuste t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4nud napiks. Romaanis \u201eHiiu lossist \u2013 Siberisse\u201c (1937) on peategelaseks legendaarne Hiiu merer\u00f6\u00f6vel parun Ungern-Sternberg; romaan \u201eEestimaa kuningas\u201c (1937) kujutab teomeeste \u00fclest\u00f5usu Kose-Uuem\u00f5isas 1805. aastal K\u00f5lli Tooma juhtimisel, romaan \u201eHiislari t\u00fctar\u201c (1940) loob kunstiliselt veenva pildi Vigala elust ja rahva t\u00f5ekspidamistest 16. sajandil. Aitsami neljast n\u00e4idendist on kolm tuntumat \u201eKoerakasvatuse eriteadlane\u201c (1923), autobiograafilise koega \u201eSalmisto\u201c (1925) ja \u201eMaakuld\u201c (1930) olnud nii kutseliste teatrite kui v\u00e4ikelavade repertuaaris.<\/p>\n\n\n\n

1937. aastal ilmus Aitsami sulest m\u00e4lestustel ja uurimustel rajanev teos \u201e1905. aasta L\u00e4\u00e4nemaal\u201c. Tema mahukad uurimuslikud t\u00f6\u00f6d \u201eVigala kihelkonna ajalugu\u201c, \u201e1905. ja 1906. aasta Vigalas\u201c ning \u201e1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis\u201c avaldati 21. sajandil. Aitsami eluajal ilmus temalt ajakirjanduses sadakond l\u00fchemat ajalook\u00e4sitlust.<\/p>\n\n\n\n

Mihkel Aitsamit on 1935. aastal autasustatud Eesti Punase Risti m\u00e4lestusm\u00e4rgi II j\u00e4rgu II astmega. 1937. aastal p\u00e4lvis ta Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Ta oli fotograaf Mihkel Aitsami (1913\u20131999) isa ja ajakirjanik Viio Aitsami (s. 1955) vanaisa.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Hiiu lossist \u2013 Siberisse<\/strong>: ajalooline romaan legendaarseist Hiiu merer\u00f6\u00f6vleist. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1937. 175 lk.
Eestimaa kuningas<\/strong>: s\u00f5da Kose-Uuem\u00f5isas. Ajalooline jutustus. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1938. 586 lk.
Hiislari t\u00fctar<\/strong>: ajalooline jutustus v\u00f5\u00f5ruskude sissetungist Eestisse. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1940. 509 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
N\u00e4ituse b\u00fcroos<\/strong>: 1-s vaatuses epiloogiga [n\u00e4idend]. Tallinn, 192-?. 19 lk.
Koerakaswatuse eriteadlane<\/strong>: n\u00e4ituse jant 2 waatuses. Tallinn: M. Aitsam, 1923. 39 lk.
Salmisto<\/strong>: 1905. a. revolutsiooni p\u00e4evilt: rahvat\u00fckk 4 vaatuses. Tallinn: Mutsu, 1925. 147 lk.
Maakuld<\/strong>: rahvat\u00fckk 4 vaatuses. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1930. 120 lk.<\/p>\n\n\n\n

Ajalugu, kodulugu<\/em><\/strong>
1905. aasta L\u00e4\u00e4nemaal<\/strong>: eel- ja j\u00e4rellugudega. Isiklikke m\u00e4lestusi ja uurimusi. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1937. 423 lk. [2. tr\u00fckk: \u2019J\u00f5ulud Vigalas: 1905. a L\u00e4\u00e4nemaal: eel- ja j\u00e4rellugudega. Isiklikke m\u00e4lestusi ja uurimusi\u2019, Tallinn: Hea Lugu, 2014, 445 lk.]
Vigala kihelkonna ajalugu<\/strong>. Kivi-Vigala: Vigala Vallavalitsus, 2006. 447 lk.
1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2011. 470 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mihkel Aitsam (1. XII 1877 \u2013 17. VI 1953) oli prosaist, n\u00e4itekirjanik, ajakirjanik ja kodu-uurija. Aitsam s\u00fcndis L\u00e4\u00e4nemaal Vigala vallas S\u00e4\u00e4la k\u00fclas Aitsamaa talu rentniku pojana. Tema isa Mihkel Aitsam (1833\u20131913) oli tuntud mehena, kes m\u00f5isnik Uexk\u00fclli rendi asjus Tallinna …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12034","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12034","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12034"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12034\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12035,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12034\/revisions\/12035"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12034"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}