{"id":12052,"date":"2024-04-03T23:40:10","date_gmt":"2024-04-03T20:40:10","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12052"},"modified":"2026-09-08T16:40:43","modified_gmt":"2026-09-08T13:40:43","slug":"tiit-aleksejev","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/a\/tiit-aleksejev\/","title":{"rendered":"Tiit Aleksejev"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/aleksejev_tiit_alar_madissoni_foto.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"653\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/tiit_aleksejev_foto_alar_madisson-653x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2278\" style=\"aspect-ratio:0.6376948603972143;width:201px;height:auto\" title=\"Foto: Alar Madisson\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/tiit_aleksejev_foto_alar_madisson-653x1024.jpg 653w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/tiit_aleksejev_foto_alar_madisson-191x300.jpg 191w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/tiit_aleksejev_foto_alar_madisson.jpg 765w\" sizes=\"auto, (max-width: 653px) 100vw, 653px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tiit Aleksejev (s. 6. VII 1968) on romaani- ja n\u00e4itekirjanik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ta s\u00fcndis Kohtla-J\u00e4rvel ja \u00f5ppis Tartu \u00dclikoolis ajalugu, l\u00f5petades \u00f5pingud 1992. aastal magistrikraadiga keskaja ajaloo, t\u00e4psemalt ristis\u00f5dade alal. Lisaks kirjanduslikule karj\u00e4\u00e4rile on ta t\u00f6\u00f6tanud diplomaadina nii Prantsusmaal kui ka Br\u00fcsselis. Ta on \u00fcli\u00f5pilaskorporatsioon Sakala vilistlane. Aleksejev on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2006 ning oli selle esimees aastatel 2016-2024.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Aleksejev deb\u00fcteeris l\u00fchijutuga \u201eTartu Rahu\u201c ajakirjas Looming 1999. aastal ja v\u00f5itis ajakirja aastaauhinna. Sealt edasi avaldas ta 2006. aastal p\u00f5nevusromaani \u201eValge kuningriik\u201c, mis v\u00f5itis Betti Alveri deb\u00fc\u00fcdipreemia. \u201eValge kuningriigi\u201c tegevuspaik h\u00f5lmab nii Pariisi kui ka Afganistani. Romaan p\u00f5hineb osalt Aleksejevi enda isiklikel kogemustel diplomaadina.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Aleksejev avaldas oma teise romaani \u201ePalver\u00e4nd\u201c 2008. aastal. Selle tegevus toimub 11. sajandil esimese ristis\u00f5ja ajal. \u201ePalver\u00e4nnu\u201c kirjutamiseks veetis Aleksejev k\u00fcmme aastat infot kogudes ja P\u00fcha Maal olulisi lahingupaiku k\u00fclastades. 2010. aastal p\u00e4lvis romaan Euroopa Liidu kirjandusauhinna. \u201ePalver\u00e4nd\u201d osutus romaaniseeria esimeseks osaks: ka teine, kolmas ja neljas osa \u201eKindel linn\u201d (2011), \u201eM\u00fc\u00fcrideta aed\u201d (2019) ja \u201eTaevaminejad\u201d (2024) j\u00e4tkavad Esimese ristis\u00f5ja s\u00fcndmuste kujutamist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Aleksejevi n\u00e4idend \u201eLeegion\u00e4rid\u201c p\u00f5hineb Teise maailmas\u00f5ja ajal toimunud ajaloolisel Sinim\u00e4gede lahingul ja Eesti Leegioni tegevusel. N\u00e4idend keskendub langenud eestlaste saatusele, kes v\u00f5itlesid seiskunud rindejoone m\u00f5lemal poolel. \u201eLeegion\u00e4rid\u201c v\u00f5itis 2011. aastal Virumaa kirjandusauhinna ja seda lavastati Rakvere linnas 2013. aastal. Saatuslikul 1944. aastal toimub ka n\u00e4idendi \u201eImede aasta\u201d (2015) tegevus, mis p\u00e4lvis Loomingu aastapreemia. N\u00e4idend \u201eKuningad\u201c (2014) keskendub nelja Eesti kuninga m\u00f5rvamisele 1343. aasta J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu ajal. N\u00e4idend \u201cSentiMentaalne valss\u201d (2018) p\u00f6\u00f6rdub tagasi t\u00e4nap\u00e4eva ning kujutab endast v\u00e4lismissioonidel t\u00f6\u00f6tanud eestlaste suhtedraamat.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Aleksejev v\u00f5itis oma novelli \u201eT\u00f5lkija\u201d (Looming, 2018) eest <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/t\/friedebert-tuglas\/\" data-type=\"page\" data-id=\"1981\">Tuglase<\/a> novellipreemia. \u201eT\u00f5lkija\u201d r\u00e4\u00e4gib loo <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/adrian-virginius\/\" data-type=\"page\" data-id=\"577\">Adrian Virginiuse<\/a> (1663-1706), eesti piiblit\u00f5lkija, traagilisest ja kangelaslikust saatusest. Aleksejev on p\u00e4lvinud ka Valget\u00e4he III klassi teenetem\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>M. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Romaanid<\/em><br><\/strong><strong>Valge kuningriik<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2006, 197 pp.<strong><br>Palver\u00e4nd: lugu Esimesest ristis\u00f5jast<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2008, 308 pp. [2nd ed: 2012.]<br><strong>Kindel linn: lugu Esimesest ristis\u00f5jast<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2011, 205 pp.<br><strong>M\u00fc\u00fcrideta aed : lugu Esimesest ristis\u00f5jast<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2019, 238 lk.<br><strong>Taevaminejad : lugu Esimesest ristis\u00f5jast<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2024, 292 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>N\u00e4idendid<br><\/em>Leegion\u00e4rid<\/strong>. Tallinn: Kultuurileht, 2010, 53 pp.<br><strong>Kuningad: n\u00e4idend aastast 1343<\/strong>. Tallinn: Kultuurileht, 2014, 73 pp.<br><strong>SentiMentaalne valss<\/strong>. Tallinn: Eesti Draamateater, 2018, 81 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tiit Aleksejev (s. 6. VII 1968) on romaani- ja n\u00e4itekirjanik. Ta s\u00fcndis Kohtla-J\u00e4rvel ja \u00f5ppis Tartu \u00dclikoolis ajalugu, l\u00f5petades \u00f5pingud 1992. aastal magistrikraadiga keskaja ajaloo, t\u00e4psemalt ristis\u00f5dade alal. Lisaks kirjanduslikule karj\u00e4\u00e4rile on ta t\u00f6\u00f6tanud diplomaadina nii Prantsusmaal kui ka Br\u00fcsselis. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12052","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12052","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12052"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12052\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12054,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12052\/revisions\/12054"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12052"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}