{"id":12074,"date":"2024-04-03T23:39:57","date_gmt":"2024-04-03T20:39:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12074"},"modified":"2026-09-08T18:00:24","modified_gmt":"2026-09-08T15:00:24","slug":"artur-alliksaar","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/a\/artur-alliksaar\/","title":{"rendered":"Artur Alliksaar"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Artur Alliksaar (15. IV 1923 Tartus \u2013 12. VIII 1966 Tartus) on eesti luuleklassik, n\u00e4itekirjanik ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

Ta l\u00f5petas kooli Tartus ja \u00f5ppis aastatel 1941\u20131942 Tartu \u00dclikoolis \u00f5igusteadust, kuid v\u00e4rvati Saksa armeesse ja ei l\u00f5petanud \u00f5pinguid. Aastatel 1943\u20131944 teenis ta Waffen-SS Eesti Leegionis. L\u00f5puks deserteerus ja t\u00f6\u00f6tas aastatel 1944\u20131949 raudteeametnikuna. 1949. aastal arreteeris ta N\u00f5ukogude v\u00f5im. Ta viibis vangistuses ja sunnit\u00f6\u00f6laagris Narvas, Mordvas ja mujal. 1957. aastal, p\u00e4rast vabanemist, ei lubatud tal Eestisse naasta ja ta elas aasta Vologda oblastis, kuid salaja naasis ta Tartusse, kus veetis \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu juhut\u00f6id tehes: taas raudteel, ehitusel ja \u00f5lletehases. Alliksaar suri 1966. aastal k\u00e4\u00e4rsoolev\u00e4hki.<\/p>\n\n\n\n

Alliksaar alustas luule kirjutamist keskkooli\u00f5pilasena. Teda m\u00f5jutasid Marie Under, R.M. Rilke ning Arbujad. Inspiratsiooni pakkus ka 1920. aastate vene luule, eriti Jessenin. Alliksaar hakkas oma luulet avaldama ajalehes Postimees 1942. aastal ja hiljem Edasis 1958. aastal. Algselt j\u00e4rgis tema luule traditsioonilisemaid meetodeid, kuid ta kujundas kiiresti v\u00e4lja oma stiili ning hakkas katsetama vormi ja k\u00f5laga. Ta kirjutas sageli vabav\u00e4rssides. Seoses 1960. aastatel toimunud eesti luuleuuendusega p\u00e4visid tema luuletused imetlust tolleaegsete uue p\u00f5lvkonna luuletajate ja prosaistide seas (nt Andres Ehin<\/a>, Jaan Kaplinski<\/a>, Paul-Eerik Rummo<\/a> ja Mati Unt<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast viimast naasmist Tartusse 1958. aastal asus Alliksaar suure entusiasmiga tegelema mitut sorti kirjat\u00f6\u00f6ga. Ta t\u00f5lkis eesti keelde saksa ja vene luulet, sealhulgas A. Ahmatova, V. Inberi, S. Jessenini ja R. M. Rilke luuletusi. Alliksaar eluajal avaldati tema loomingut v\u00e4he. Vahetult enne surma avaldas ta absurdistliku utoopia-n\u00e4idendi \u201eNimetu saar\u201c (1966), mida lavastati 1987. aastal. See oli stiililt sarnane tema luulega. Paul-Eerik Rummo koostas Alliksaare k\u00e4sikirjadest postuumsed valikkogud \u201eOlematus v\u00f5iks ju ka olemata olla\u201c (1968), \u201eLuule\u201c (1976) ja \u201eV\u00e4ike luuleraamat\u201c (1984).<\/p>\n\n\n\n

Alliksaare luule h\u00f5lmab eneseteostuse ja inimintellekti teemasid, individuaalsete valikute ja vabaduse vajadust. Ta otsib t\u00f5de ja elu m\u00f5tet. Tema poeetilist stiili iseloomustavad vaimukad kirgastusehetked, mis on sageli seotud assotsiatiivse t\u00e4hendusloomega, voolav kujundlikkus, keele- ja k\u00f5lam\u00e4ngud ja leidlikud riimid. Hiljem naasis ta klassikalisema stiili juurde, kirjutades loomult eleegilisemat ja resigneerunumat luulet.<\/p>\n\n\n\n

Alliksaar suri, ilma et oleks kunagi oma loomingu t\u00f5elist m\u00f5ju n\u00e4inud. Sellest hoolimata suutis ta inspireerida tervet p\u00f5lvkonda luuletajaid. 1997. aastal ilmusid tema kogutud luuletused pealkirja all \u201cP\u00e4ikesepillaja\u201d, millest sai bestseller. 2002. aastal koostas Paul-Eerik Rummo Alliksaare loomingust j\u00e4rjekordse valimiku \u201cAlliksaar armastusest\u201d.<\/p>\n\n\n\n

M. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em>
<\/strong>Olematus v\u00f5iks ju ka olemata olla<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na Paul-Eerik Rummo. Tallinn: Perioodika, 1968, 77 lk. [2. tr\u00fckk: 2025.]
Luule<\/strong>. Koostanud ja saates\u00f5na Paul-Eerik Rummo, j\u00e4rels\u00f5na Karl Muru. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 174 lk.
Artur Alliksaar<\/strong>. Koostanud Paul-Eerik Rummo. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 168 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
P\u00e4ikesepillaja<\/strong>. Koostanud Urmas T\u00f5nisson, j\u00e4rels\u00f5na Arne Merilai. Tartu: Ilmamaa, 1997, 439 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1999; 2004; 2007 (uuendatud tr\u00fckk); 2016, 2022, 2026.]
Alliksaar armastusest<\/strong>. Valik ja j\u00e4rels\u00f5na Paul-Eerik Rummo. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2002, 77 lk.
Ajaj\u00f5e taga<\/strong>: valik luulet<\/strong>. Koostanud Mall J\u00f5gi. Tallinn: Tammerraamat, 2013, 198 lk.
Laulud lauldamatust<\/strong>. Koostanud Margit M\u00f5istlik. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2018, 2023, 344 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idend
<\/em><\/strong>Nimetu saar<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1966, 75 lk.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Artur Alliksaar (15. IV 1923 Tartus \u2013 12. VIII 1966 Tartus) on eesti luuleklassik, n\u00e4itekirjanik ja t\u00f5lkija. Ta l\u00f5petas kooli Tartus ja \u00f5ppis aastatel 1941\u20131942 Tartu \u00dclikoolis \u00f5igusteadust, kuid v\u00e4rvati Saksa armeesse ja ei l\u00f5petanud \u00f5pinguid. Aastatel 1943\u20131944 teenis ta …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12074","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12074","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12074"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12074\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12078,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12074\/revisions\/12078"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12074"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}