{"id":12091,"date":"2024-04-03T23:39:53","date_gmt":"2024-04-03T20:39:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12091"},"modified":"2026-09-08T23:46:14","modified_gmt":"2026-09-08T20:46:14","slug":"betti-alver","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/a\/betti-alver\/","title":{"rendered":"Betti Alver"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Betti (Elisabet) Alver (23. XI 1906 \u2013 19. VI 1989) on eesti luuleklassik, t\u00f5lkija ning prosaist, \u00fcks rahva seas armastatumaid eesti luuletajaid.<\/p>\n\n\n\n

Alver s\u00fcndis J\u00f5geval. Raudteemeistri noorima lapsena elas ta koos isa, ema ja vanema venna Martiniga rongijaama k\u00f5rval asuvas majas. Allikad on kirjeldanud tema pereelu kui \u00f5nnelikku \u2013 sellist, mis inspireeris paljusid tema luuletusi, sealhulgas \u201eRumalad s\u00f5nad\u201c ja \u201eMinu ema\u201c. 1914. aastal kolis Alver koos venna ja emaga Tartusse ja l\u00e4ks seal algkooli. Kuna tema pere ei saanud endale lubada tema elamist internaadis, \u00fc\u00fcrisid nad toa ja isa k\u00e4is n\u00e4dalavahetustel k\u00fclas. Hiljem s\u00f5itis Alver ise J\u00f5gevalt Tartusse ja l\u00f5petas keskkooli 1924. aastal. Samal aastal asus ta \u00f5ppima Tartu \u00dclikoolis eesti keelt ja kirjandust.<\/p>\n\n\n\n

Alveri kirjanduslik deb\u00fc\u00fct saabus 1927. aastal l\u00fchijutu \u201eVaene v\u00e4ike\u201c ja keskkoolis kirjutatud romaani \u201eTuulearmuke\u201c ilmumisega, mis v\u00f5itis kirjastuse Loodus romaaniv\u00f5istlusel teise koha. Romaani edu t\u00f5ttu lahkus ta \u00fclikoolist, et tegeleda kirjandusega. Kuigi \u201eTuulearmukesele\u201c j\u00e4rgnes veel paar proosateost, sealhulgas 1930. aasta lugu \u201eInvaliidid\u201c ja hiljem 1935. aasta proosaluuletus \u201eViletsuse kom\u00f6\u00f6dia\u201c, vahetas Alver 1931. aastal proosa luule vastu, deb\u00fcteerides v\u00e4rssromaaniga \u201eLugu valgest varesest\u201c. Kuid alles 1936. aastal ilmunud esimene luulekogu \u201eTolm ja tuli\u201c \u2013 peaaegu viie aasta t\u00f6\u00f6 tulemus \u2013 kinnistas tema positsiooni luuletajana.<\/p>\n\n\n\n

Suhtlemine teiste tolleaegsete luuletajate ja intellektuaalidega m\u00e4\u00e4ras suure osa Alveri varasest loomingulisest kujunemisteest. Ta paistis silma meisterliku keelek\u00e4sitsejana, kes suutis kirjutada vormiliselt lihtsalt, s\u00e4ilitades samal ajal ideede s\u00fcgavuse, m\u00e4ngulisuse ja iroonia. 1934. aastal sai temast Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta oli ka \u00fcks kaheksast luuletajast r\u00fchmituses Arbujad ning teda m\u00f5jutas suuresti luuletaja Heiti Talvik<\/a>, kellega ta l\u00f5puks abiellus 1937. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Suure osa Teisest maailmas\u00f5jast elas Alver L\u00f5una-Eesti k\u00fclas P\u00fchastes. Selle kandi folkloorne m\u00f5ju inspireeris tema loomingut ja ta hakkas kokku panema teist luulekogu \u201eElupuu\u201c; Saksa okupatsiooni t\u00f5ttu j\u00e4i see aga avaldamata. Need luuletused avaldati l\u00f5puks tema hilisemates teostes. 1945. aastal arreteeriti Heiti Talvik ja k\u00fc\u00fcditati Siberisse, kus ta kaks aastat hiljem suri \u2013 s\u00fcndmus, mis t\u00e4histab Alveri luules uut ajastut.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast s\u00f5da kadus Alver kirjandusmaastikult, keeldudes avaldamast N\u00f5ukogude v\u00f5imudele vastuv\u00f5etavat luulet ja keskendudes selle asemel peamiselt t\u00f5lgetele. Tema Pu\u0161kini \u201eJevgeni Onegini\u201c t\u00f5lge (t\u00f5lgitud aastatel 1956\u20131963, \u00fcks peat\u00fckk avaldatud esmalt ajakirjas Looming, tervikuna ilmunud 1964. aastal) p\u00e4lvis palju kriitikute tunnustust. Alver t\u00f5lkis ka teisi kirjanikke, sealhulgas Baudelaire\u2019i, Gorkit, Goethet ja Heinet. 1956. aastal abiellus ta kirjandusloolase Mart Lepikuga.<\/p>\n\n\n\n

60ndad olid Alveri jaoks uue eluj\u00f5u periood. Enne s\u00f5da ja s\u00f5ja ajal oli ta tundnud huvi eesti keele vormide, murrete ja folkloori vastu. N\u00fc\u00fcd naasis ta eesti keele s\u00f5navara uurimise juurde, tehes endale m\u00e4rkmeid Andrus Saareste s\u00f5naraamatust eesm\u00e4rgiga rakendada seda oma luules. 1965 ilmusid Loomingus luuletused \u201eT\u00e4hetund\u201c ja \u201eL\u00e4bi lillede\u201c, mis t\u00e4histas Alveri tagasitulekut luuletajana. Tema uus kogu \u201eT\u00e4hetund\u201c ilmus 1966. aastal. P\u00e4rast peaaegu kahek\u00fcmneaastast vaikimist v\u00f5ttis eesti rahvas Alveri vastu suure entusiasmiga. K\u00f5ik 10 000 eksemplari \u201eT\u00e4hetunni\u201d esimesest tr\u00fckist m\u00fc\u00fcdi l\u00e4bi m\u00f5ne tunniga. Luuletus \u201eT\u00e4hetund\u201c v\u00f5itis 1967. aastal Juhan Liivi<\/a> luuleauhinna.<\/p>\n\n\n\n

Alver avaldas veel kolm luulekogu: \u201eEluhelbed\u201c 1971. aastal, mis koosnes aastatel 1932\u201340 ja 1966\u201370 kirjutatud luuletustest, \u201eLendav linn\u201c 1980. aastal ning filosoofiline ja eksperimentaalne \u201eKorallid Emaj\u00f5es\u201c 1986. aastal, mis m\u00f5testas elu ja selle ohte ning r\u00f5hutas imdividuaalse s\u00f5ltumatuse olulisust. Viimased kaks kogu p\u00e4lvisid m\u00f5lemad Smuuli<\/a> kirjandusauhinna. 1987. aastal p\u00e4lvis Alver teist korda Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse \u201cElul on v\u00e4ikene hingemaa\u201d eest. Samuti p\u00e4lvis ta 1977. aastal Friedebert Tuglase<\/a> novelliauhinna lapsep\u00f5lvem\u00e4lestustel p\u00f5hineva loo K\u00f5mpa (1976) eest.<\/p>\n\n\n\n

Betti Alver suri 19. juunil 1989 Tartus ja maeti Raadi Vana-Jaani kalmistule. 1996. aastal p\u00fcstitati J\u00f5gevale tema auks monument ja m\u00e4lestuspark. Tema 100. s\u00fcnniaastap\u00e4evaks 2006. aastal rajati tema lapsep\u00f5lvekoju muuseum. Alates 1990. aastast annab Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond v\u00e4lja Beti Alveri deb\u00fc\u00fcdipreemiat.<\/p>\n\n\n\n

M. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Betti Alveri muuseumi koduleht<\/a><\/strong><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
Lugu valgest varasest: poeem<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 66 lk. [E-raamat: Tallinn: Digira, 2014.]
Viletsuse kom\u00f6\u00f6dia<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 125 lk. [Poeemid ja proosaluuletused. 2. tr\u00fckk: Tallinn: (s.n.), 1990, 125 lk.]
Tolm ja tuli<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1936, 95 lk. [E-raamat: Tallinn: Digira, 2014.]
Luuletused ja poeemid<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1956, 248 lk.
M\u00f5rane peegel: kuus poeemi<\/strong>. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus (Loomingu Raamatukogu), 1962, 56 lk. [E-raamat: Tallinn: Digira, 2015.]
T\u00e4hetund: valik luuletusi ja poeeme<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 232 lk. [E-raamat: Tallinn: Digira, 2014.]
Uued luuletused ja poeemid<\/strong>. Toronto: Mana, 1968, 56 lk.
Eluhelbed<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 103 lk.
Lendav Linn<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 412 lk.
Korallid Emaj\u00f5es<\/strong>.Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 92 lk.
\u00dcle s\u00f5nade serva: valik luulet<\/strong>. Koostanud Karl Muru. Tallinn: K. Muru; T\u00e4nap\u00e4ev, 2004, 97 lk.
Koguja: suur luuleraamat<\/strong>. Koostanud Ele S\u00fcvalep. Tartu: Ilmamaa, 2005, 559 lk. [2., t\u00e4iendatud tr\u00fckk: 2018.]
Kotuse lill: viis poeemi<\/strong>. Koostanud Karl Muru. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2006, 61 lk.
Tulipunane vihmavari: valik luulet<\/strong>. Koostanud Mall J\u00f5gi. Tallinn: Tammerraamat, 2012, 175 lk.
Omajuur<\/strong>. Koostanud Kristi Metste; toimetanud Elo Rohult. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2017, 321 lk.
V\u00e4lgus\u00e4hvatus allikal : valitud luuletused<\/strong>. Koostanud Veronika Kivisilla. Tallinn: Hea Lugu, 2021, 71 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Tuulearmuke<\/strong>. Tartu: Loodus, 1927, 255 lk. [2. tr\u00fckk: 2026.]
Invaliidid<\/strong>. Tartu: Loodus, 1930, 204 lk. [E-raamat: Tallinn: Digira, 2014.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/strong><\/em>
K\u00f5mpa<\/strong>. J\u00f5geva: Betti Alveri Muuseum, 2011, 123 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kirjavahetus<\/strong><\/em>
Minu lamp p\u00f5leb: Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947-1970<\/strong>. Koostanud Kristi Metste ja Eve Annuk. Tallinn: Varrak, 2015, 301 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed<\/strong><\/em>
Teosed, 1. k\u00f6ide: \u00dcle aegade Assamalla. Luuletusi ja poeeme<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 542 lk.
Teosed, 2. k\u00f6ide: Tuulearmuke; Invaliidid; Viletsuse kom\u00f6\u00f6dia; K\u00f5mpa; Proosa 1927-1976<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 525 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Betti (Elisabet) Alver (23. XI 1906 \u2013 19. VI 1989) on eesti luuleklassik, t\u00f5lkija ning prosaist, \u00fcks rahva seas armastatumaid eesti luuletajaid. Alver s\u00fcndis J\u00f5geval. Raudteemeistri noorima lapsena elas ta koos isa, ema ja vanema venna Martiniga rongijaama k\u00f5rval asuvas …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12091","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12091","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12091"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12091\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12094,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12091\/revisions\/12094"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12091"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}