{"id":12096,"date":"2024-04-03T23:42:11","date_gmt":"2024-04-03T20:42:11","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12096"},"modified":"2026-09-08T23:56:35","modified_gmt":"2026-09-08T20:56:35","slug":"hugo-angervaks","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/a\/hugo-angervaks\/","title":{"rendered":"Hugo Angervaks"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Hugo Angervaks (kodanikunimi Eduard P\u00e4ll, 15.\/2. X 1903 \u2013 13. VI 1989) oli keele- ja kirjandusteadlane, prosaist ning ENSV riigitegelane.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Tartumaal Koosa k\u00fclas, \u00f5ppis Tartus. Siirdus 1918. aastal Petrogradi, astus Punaarmeesse. J\u00e4i elama N\u00f5ukogude Venemaale. L\u00f5petas 1929. aastal Herzeni-nimelise Leningradi pedagoogilise instituudi. 1931-1934 oli aspirantuuris Leningradi keeleteaduse instituudis (\u00fcldkeeleteaduse ja soome-ugri keelte alal). Eesti okupeerimise j\u00e4rel N\u00f5ukogude Liidu poolt p\u00f6\u00f6rdus Angervaks tagasi Tallinnasse, oli mitmesugustel poliitilistel ja juhtivatel ametikohtadel, muuhulgas aastatel 1943-1947 EKP KK propagandasekret\u00e4r, EKP KK liige 1948-1951, 1947-1950 ENSV \u00dclemn\u00f5ukogu presiidiumi esimees, 1948-1950 NSVL \u00dclemn\u00f5ukogu esimehe aset\u00e4itja. Juhatas 1950-1955 Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse kateedrit ning 1955-1968 oli ENSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor, 1968-1973 ENSV Teaduste Akadeemia \u00fchiskonnateaduste osakonna akadeemik-sekret\u00e4r. NLKP liige aastast 1920, Eesti Proletaarsete Kirjanike Assotsiatsiooni liige 1926. Filoloogiakandidaat 1955, ENSV Teaduste Akadeemia korrespondentliige 1961, ENSV teeneline teadlane 1969. Eesti NSV \u00dclemn\u00f5ukogu saadik 1947\u20131951, NSV Liidu \u00dclemn\u00f5ukogu saadik 1946\u20131954. P\u00e4lvinud mitmeid n\u00f5ukogude teenetem\u00e4rke. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Tollase Petrogradi eestikeelses ajakirjanduses ilmusid Angervaksa esimesed teosed, esimeste raamatutena novellikogu \u201eKuues lint\u201c (1931) ja \u201eValitud vested\u201c (1933). T\u00e4helepandavam osa loomingust ilmus N\u00f5ukogude Eestis. Realistlikus laadis looming l\u00e4htub n\u00f5ukogulikest ideedest. M\u00f5nev\u00f5rra mitmek\u00fclgsemalt kujutab tegelasi romaan \u201eKelk soo peal\u201c (1969), milles on avatud noore t\u00f6\u00f6lisest peategelase siseelu. Realistlik laad iseloomustab ka luuleloomingut.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Lisaks ilukirjanduslikule loomingule on avaldanud keele- ja kirjandusteaduse alaseid t\u00f6id, n\u00e4iteks uurinud N\u00f5ukogude Liidus 1920.-1930. aastatel ilmunud algup\u00e4rast eestikeelset kirjandust, ning olnud mitmete \u00f5pikute ja lugemike autor.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
Kelk soo peal<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 236 lk.
Must kajakas<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 204 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/strong><\/em>
Kuues lint<\/strong>. Leningrad: K\u00fclvaja, 1931, 36 lk.
Siim Sepik, Valitud vested<\/strong>. Leningrad: K\u00fclvaja, 1933, 47 lk.
Hommik: sulejoonistusi Raeverest<\/strong>. Novellid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus,1959, 255 lk.
Ajaproov<\/strong>: jutustusi ja humoreske. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 316 lk.
Muumia<\/strong>: humoreske. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 182 lk.
Kaks tamme ja pihlakas<\/strong>: novellid. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 159 lk.
Helisevad avarused<\/strong>: novellid. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 176 lk.
Kuldnokkade aegu<\/strong>: jutustusi ja novelle. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 178 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
Vanad kased<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 107 lk.
Inimese avastamine<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 136 lk.
Hiline r\u00e4ndaja<\/strong>: luuletused ja poeem. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 79 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandusuurimused<\/strong><\/em>
Eduard P\u00e4ll, Eesti n\u00f5ukogude kirjanduse noorusmailt<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 168 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja s\u00f5nav\u00f5tud<\/strong><\/em>
T\u00f6\u00f6s ja v\u00f5itluses: valimik artikleid ja s\u00f5nav\u00f5tte 1944-1947<\/strong>. Tallinn: Poliitiline Kirjandus, 1948, 268 lk.
Intelligentsi osa \u00fchiskonna arengus<\/strong>. Tallinn: Poliitiline Kirjandus, 1949, 23 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hugo Angervaks (kodanikunimi Eduard P\u00e4ll, 15.\/2. X 1903 \u2013 13. VI 1989) oli keele- ja kirjandusteadlane, prosaist ning ENSV riigitegelane. S\u00fcndis Tartumaal Koosa k\u00fclas, \u00f5ppis Tartus. Siirdus 1918. aastal Petrogradi, astus Punaarmeesse. J\u00e4i elama N\u00f5ukogude Venemaale. L\u00f5petas 1929. aastal Herzeni-nimelise …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12096","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12096","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12096"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12096\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12097,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12096\/revisions\/12097"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12096"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}