{"id":12105,"date":"2024-04-03T23:41:49","date_gmt":"2024-04-03T20:41:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12105"},"modified":"2026-09-09T00:38:11","modified_gmt":"2026-09-08T21:38:11","slug":"ansomardi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/a\/ansomardi\/","title":{"rendered":"Ansomardi"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ansomardi (Pe\u00e4ro August Pitka, 26. VIII 1866 \u2013 t\u00f5en\u00e4oliselt 25. VII 1915) oli eesti s\u00f5jav\u00e4elane ja lastekirjanik, kes pani 20. sajandi alguses aluse eesti lastekirjanduse klassikalisele folkloorsete tondijuttude traditsioonile.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis J\u00e4rvamaal J\u00e4rva-Jaani kihelkonnas V\u00f5hmuta vallas Jalgsemaa k\u00fclas talupoja perekonnas. 1887 l\u00f5petas Tallinna Aleksandri g\u00fcmnaasiumi. Samal aastal astus vabatahtlikuna Soomes asuvasse Irkutski polku. 1891 l\u00f5petas Peterburis junkrutekooli. J\u00e4i s\u00f5jav\u00e4eteenistusse, t\u00f5ustes j\u00e4rk-j\u00e4rgult aukraadides. Vene-Jaapani s\u00f5ja ajal viibis Mand\u017euurias ohvitseride reservis. Hilisem teenistus ohvitserina m\u00f6\u00f6dus peamiselt Pihkvas. Asus koos venelannast naisega elama V\u00e4ike-Maarja valda Kiltsi alevikku, kus s\u00fcndis suur osa tema kirjanduslikust loomingust. Osales Vene tsaariarmee koosseisus esimeses maailmas\u00f5jas, lahinguliste teenete eest \u00fclendati alampolkovnikuks. T\u00f5en\u00e4oliselt langes lahingu\u00adtegevuses Poolas Lom\u017ea l\u00e4hikonnas Narevi j\u00f5e l\u00e4hedal. Tema vend oli hilisemas Vabaduss\u00f5jas tuntuks saanud kontradmiral Johan Pitka. Kirjanikunime Ansomardi valis ta isatalu j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

Ansomardi nime all asus ajalehtedele kaast\u00f6\u00f6d tegema alates 1897. aastast. 20. sajandi alguses ilmus jutukogu \u201eJalgsemaa Kitse-eide muinasjutud\u201c (1901), mis sisaldab koduk\u00fclaga seotud rahvalikke muistendeid ja muinasjutte, mida raamatus pajatab muldvana Kitse-eit. Kolm pikemat jutustust \u201eJalgsemaa j\u00e4rv\u201c, \u201eSurm suu \u00e4\u00e4res\u201c ja \u201eTondi-T\u00f5nu\u201c pakuvad detailseid looduspilte, anekdootlikke episoode ja m\u00fcstilisi juhtumeid, kus inimeste k\u00f5rval on tegutsemas veel n\u00f5iad, tondid, kratid ja haldjad. Ansomardit v\u00f5ib pidada eesti lastekirjanduses laialt levinud kunstmuinasjutu\u017eanri edasi\u00adarendajaks ja tondijutu\u017eanri rajajaks.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Laiemalt on tuntuks saanud muinasjutuline laulum\u00e4ng \u201eMurueide t\u00fctar\u201d (1900, M. H\u00e4rma muusika). Sajandi alguses ajakirjanduses ilmunud s\u00f5jav\u00e4eelu kujutavad vested ja m\u00e4lestuskillud koondas ta kogumikesse \u201eElu-pudemed\u201c (1909) ja \u201eS\u00f5ja p\u00e4ivilt\u201c (1910). Kogumik \u201eLastejutud\u201c (1911) sisaldab ladusaid ja siiraid, hea huumoritunnetusega ja fantaasiarikkaid lastejutte. Ta on avaldanud veel mitu n\u00e4idendit, samuti v\u00f5imlemis\u00f5petuse ja s\u00f5janduss\u00f5nastiku. Suur osa tema loomingust ilmus 20. sajandi alguse eesti ajakirjanduses, osa loomingust on t\u00e4nini j\u00e4\u00e4nud k\u00e4sikirja.<\/p>\n\n\n\n

A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Proosa<\/em><\/strong>
Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud<\/strong>. Jurjev: Hermann, 1901, 71 lk. [2. tr\u00fckk: Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926, 83 lk.]
Kaks s\u00fcndinud lugu<\/strong>. Tallinn: Eesti Postimees 1904, 64 lk.
Poolik elu<\/strong>. Tallinn: Eesti Postimees, 1904, 64 lk.
Elu-pudemed<\/strong>. Tartu: K. S\u00f6\u00f6t, 1909, 189 lk.
S\u00f5ja p\u00e4ivilt<\/strong>. Tartu: K. S\u00f6\u00f6t, 1910, 136 lk.
Lastejutud<\/strong>. Tartu: Postimees, 1911, 19 lk. [2. tr\u00fckk: Tartu: Postimees, 1925, 22 lk.]
Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud ja teisi jutte<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 114 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 2008, 125 lk.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Murieide t\u00fctar<\/strong>. Jurjev: Postimees, 1900, 67 lk. [2. tr\u00fckk: Jurjev: Hermann, 1905, 67 lk.]
Matsil unes, teistel ilmsi<\/strong>. Jurjev: Hermann, 1901, 30 lk.<\/p>\n\n\n\n

Varia<\/em><\/strong>
V\u00f5imlemise ehk G\u00fcmnastika \u00f5petus<\/strong>. Jurjev: Postimees, 1904, 87 lk.
S\u00f5jamehe s\u00f5nastik<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1914, 32 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ansomardi (Pe\u00e4ro August Pitka, 26. VIII 1866 \u2013 t\u00f5en\u00e4oliselt 25. VII 1915) oli eesti s\u00f5jav\u00e4elane ja lastekirjanik, kes pani 20. sajandi alguses aluse eesti lastekirjanduse klassikalisele folkloorsete tondijuttude traditsioonile. S\u00fcndis J\u00e4rvamaal J\u00e4rva-Jaani kihelkonnas V\u00f5hmuta vallas Jalgsemaa k\u00fclas talupoja perekonnas. 1887 …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12105","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12105","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12105"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12105\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12109,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12105\/revisions\/12109"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12105"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}