Friedrich Gustav Arvelius (16.\/05. II 1753 \u2013 25.\/13. VII 1806) oli valgustusm\u00f5juline baltisaksa teoloog, pedagoog, n\u00e4itekirjanik ja luuletaja, eestikeelsete rahvaraamatute autor.<\/p>\n\n\n\n
Arveliuse isa oli soome-p\u00e4ritolu pastor Viru-Nigulas, ema sakslanna. S\u00fcndis Tallinnas, kasvas \u00fcles Viru-Nigulas. \u00d5ppis 1769-1771 Tallinna toomkoolis ja teoloogiat 1771-1775 Leipzigi \u00fclikoolis, kus puutus kokku valgustusm\u00f5ttega. Tagasi Eestisse p\u00f6\u00f6rdudes t\u00f6\u00f6tas 14 aastat Virumaa m\u00f5isates kodu\u00f5petajana. 1790 sai Tallinna g\u00fcmnaasiumi teoloogiaprofessoriks ning oli hiljem mitu korda ka selle rektor. Suri Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n
Eesti kultuuris on Arvelius eesk\u00e4tt tuntud kui kahe rahvaraamatu autor. \u201e\u00dcks kaunis Jutto- ja \u00d6ppetusse Ramat\u201d (1. osa 1782, 2. osa 1787) on mugandus saksa pedagoogi F. E. von Rochow\u2019 koolilugemikust \u201eDer Kinderfreund\u201d (1773-1779) ja oli m\u00f5eldud lastele. Raamatus leidub k\u00fcmmekond algup\u00e4rast juttu, mis m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral kirjeldavad eesti talurahva viletsat elu. Tegu on esimese eesti koolilugemikuga ning lasteraamatuga. \u201eRamma Josepi H\u00e4dda ja Abbi Ramat\u201d (1790) p\u00f5hines R. Z. Beckeri populaarsel k\u00e4siraamatul \u201eNoth- und H\u00fclfsb\u00fcchlein f\u00fcr Bauersleute\u201d (1788) ning oli m\u00f5eldud t\u00e4iskasvanud talurahvale. Arvelius leidis, et talupoegade viletsa olukorra peap\u00f5hjuseks on nende rumalus ja harimatus ning p\u00fc\u00fcdis pakkuda maarahvale praktilist vaimuvalgust. \u201eJutto- ja \u00d6ppetusse Ramatus\u201d seletatakse eesti keeles esimest korda astronoomia aluseid, \u00fchtlasi manitsetakse m\u00f5isnike s\u00f5na kuulama. Vaatamata sellele, et n\u00e4iteks \u201eRamma Josepi H\u00e4dda ja Abbi Ramatut\u201d tr\u00fckiti 10 000 eksemplari ning jagati tasuta, ei leidnud Arveliuse raamatud ilmselt liigse didaktilisuse t\u00f5ttu rahva poolehoidu. Arveliuse keel toetus tema kodukandi p\u00f5hjaranniku murdele.<\/p>\n\n\n\n
Romantistlik vaatepunkt, mis n\u00e4gi eesti keelt ja kultuuri v\u00e4\u00e4rtustena iseeneses, hakkas Eestisse j\u00f5udma 19. sajandi algupoolel. 18. sajandil elanud Arvelius oli kantud soovist eestlaste olukorda parandada, kuid soovis seda teha nende \u00fcle\u00fcldise harimise teel. Sellest hoiakust on kantud ka Arveliuse keelepoliitilised seisukohad, mida ta v\u00e4ljendas oma bro\u0161\u00fc\u00fcris \u201e\u00dcber die Kultur der estnischen Sprache\u201d (1792). Selles Arvelius kritiseerib teravalt eesti keele vaesust, vigasust ja sobimatust vaimuvalguse edasiandmiseks ning teeb mitmeid radikaalseid keeleuuenduslikke ettepanekuid.<\/p>\n\n\n\n