{"id":12140,"date":"2024-04-03T23:42:34","date_gmt":"2024-04-03T20:42:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12140"},"modified":"2026-09-09T12:02:26","modified_gmt":"2026-09-09T09:02:26","slug":"elise-aun","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/a\/elise-aun\/","title":{"rendered":"Elise Aun"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/aunelise.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"597\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/aunelise-597x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5865\" style=\"aspect-ratio:0.5830116833831727;width:240px;height:auto\" title=\"Foto: Reinhold Sachker\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/aunelise-597x1024.jpg 597w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/aunelise-175x300.jpg 175w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/aunelise.jpg 700w\" sizes=\"auto, (max-width: 597px) 100vw, 597px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Elise Aun (15. VI 1863 \u2013 2. VI 1932) oli luuletaja, \u00fcks 19. sajandi l\u00f5pu v\u00e4ljapaistvamaid naiskirjanikke, kelle looming esindab eesti j\u00e4relromantilist luulet. Ta kirjutas ka proosat.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Elise Rosalie Aun s\u00fcndis V\u00f5rumaal Valgj\u00e4rve vallas, lapsep\u00f5lve veetis Setumaal Ulitina v\u00e4ikem\u00f5isas, mille ta vanemad rentisid. Koolide puudumise t\u00f5ttu \u00fcmbruskonnas sai ta esialgu juhuslikku eraviisilist \u00f5petust, hiljem, 1882 l\u00f5petas R\u00e4pina-Lokuta t\u00fctarlastekooli. Kindlat t\u00f6\u00f6d leidmata pidas ta 1890ndatel aastatel juhuslikke ameteid mitmel pool, elades m\u00f5ne aja oma venna juures V\u00f5tikvere k\u00fclas, siis Riias, Kroonlinnas, Valgas ja P\u00e4rnus; t\u00f6\u00f6tas ka Viljandis ajakirja Linda toimetuses. 1902 sai ta Tallinnas Kristliku Rahvakirjanduse agentuuri abikaupluse juhatajaks ja 1903 abiellus. Elas perekonnaga mehe t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu Simbirskis (Venemaal) ja Valgas, 1911 asus uuesti Tallinna, kus ta ka suri 1932.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Auna esimesed luuletused ilmusid ajakirjanduses 1885, esialgu nimem\u00e4rgi all \u201eEesti neiu Setu maalt\u201c. 1880.\u20131890. aastate ajakirjades ja ajalehtedes, mis tollal pidevalt avaldasid v\u00e4rsse, ilmus temalt kokku umbes 200 luuletust. Esikkogu \u201eKibuvitsa \u00f5ied\u201c n\u00e4gi tr\u00fckivalgust 1888, sellele j\u00e4rgnesid kohe \u201eLaane linnuke\u201c (1889) ja \u201eMetsalilled\u201c (1890), siis juba veidi pikema vahega \u201eKibuvitsa \u00f5ied II\u201c (1895) ning \u201eKibuvitsa \u00f5ied III\u201c (1901). Kolm esimest raamatut said eriti hea vastuv\u00f5tu osaliseks ning 1890. aastaks oli Aun luuletajana laialt tuntud. Mitmeid tema luuletusi on ka viisistatud. Abiellumise j\u00e4rel ta luuletajategevus praktiliselt l\u00f5ppes.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Auna luule teemadering j\u00e4\u00e4b eesti j\u00e4relromantikale iseloomulikesse piiridesse, h\u00f5lmates loodust, kodu(maad), armastust ja muid isiklikke elamusi, mitmesuguseid elum\u00f5tisklusi ja -pilte, samuti usulist temaatikat ja t\u00e4htp\u00e4evi. Sellest tulenevalt on tema luules omajagu korduvat ja seda, mida leidub ka teistel ta kaasaegsetel, kuid \u00fcht kui teist iseenesest t\u00fc\u00fcpilist teemat arendab ta isikup\u00e4raselt ja v\u00e4rskelt. Silma paistavad luuletused kodust, kojuigatsusest ja kodutusest. On n\u00e4ha, et Setumaal elades tundis luuletaja selle paiga vaimset piiratust ja tahtis sealt p\u00e4\u00e4seda Eestimaale, oma rahva koju. Hiljem eri paikades elades aga igatses ta Setumaa lapsep\u00f5lvekodu loodusl\u00e4heduse ja s\u00fcdamlikkuse j\u00e4rele. Pikkam\u00f6\u00f6da on tulnud \u00e4ratundmine, et tema saatuseks v\u00f5ibki olla pidev kodutus, teel- v\u00f5i v\u00f5\u00f5rsilolek. Rahvalaululine \u201eKoduta\u201c (\u201eNagu p\u00e4\u00e4su, p\u00e4evalindu, \/ olen kulla koduta\u201c) on Auna tuntumaid luuletusi. Paljudes tema luuletustes valitseb nukker paratamatusetunne, mis laseb aimata iseseisvusele p\u00fcrgiva naise raskusi ja kokkup\u00f5rget \u00fcmbritsevate olude ning eelarvamustega. Meeleolu annab luuletaja \u00fcldiselt edasi tabava kujundlikkusega, j\u00e4relromantika t\u00fc\u00fcpilise kujutuslaadi taustal pigem lihtsalt ja vaoshoitult kui ilutsevalt. Tema traditsiooniline v\u00e4rsivorm on viimistletud ja k\u00fcllaltki mitmekesine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a><\/a> Aunalt on ilmunud v\u00e4ike kogumik \u201eTosin jutukesi\u201c (1898), mis sisaldab sentimentaalse tundetooniga muinasjutte. Esilet\u00f5stmist v\u00e4\u00e4rivad ajalehes Postimees 1888. aastal avaldatud kaks publitsistlikku kirjutist Setumaast. Aun astub v\u00e4lja setusid halvustava suhtumise vastu, k\u00f5neleb soojade s\u00f5nadega setude lahkest loomusest, puhtusearmastusest, k\u00e4sit\u00f6\u00f6st ja laulutraditsioonist, kuid kahetseb nende kirjaoskamatust ja pea olematut kooliharidust. Eesti rahvaluule arhiivis on tallel Auna kogutud setu rahvaluulet. Ta on ka m\u00f5nel m\u00e4\u00e4ral t\u00f5lkinud nii proosat kui luulet.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>E. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br><strong>Kibuwitsa \u00f5ied<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1888, 72 lk.<br><strong>Laane linnuke<\/strong>. Tartu: K. A. Hermann, 1889, 82 lk.<br><strong>Metsa-lilled. Oma s\u00f5pradele kimbuks k\u00f6itnud Elise Aun<\/strong>. Tallinn: K. Busch, 1890, 91 lk.<br><strong>Kibuwitsa \u00f5ied. 2. jagu<\/strong>. Jurjev: K. A. Hermann, 1895, 64 lk.<br><strong>Kibuwitsa \u00f5ied. 3. jagu<\/strong>. Tallinn: J. Ploompuu, 1901, 88 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>L\u00fchiproosa<\/em><\/strong><br><strong>Tosin jutukesi<\/strong>. Jurjev: K. S\u00f6\u00f6t, 1898, 107 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Elise Aun (15. VI 1863 \u2013 2. VI 1932) oli luuletaja, \u00fcks 19. sajandi l\u00f5pu v\u00e4ljapaistvamaid naiskirjanikke, kelle looming esindab eesti j\u00e4relromantilist luulet. Ta kirjutas ka proosat. Elise Rosalie Aun s\u00fcndis V\u00f5rumaal Valgj\u00e4rve vallas, lapsep\u00f5lve veetis Setumaal Ulitina v\u00e4ikem\u00f5isas, mille &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12140","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12140","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12140"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12140\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12143,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12140\/revisions\/12143"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12140"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}