{"id":12156,"date":"2026-09-14T13:12:36","date_gmt":"2026-09-14T10:12:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12156"},"modified":"2026-09-14T13:12:37","modified_gmt":"2026-09-14T10:12:37","slug":"kaarel-ird","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/i\/kaarel-ird\/","title":{"rendered":"Kaarel Ird"},"content":{"rendered":"

Kaarel Ird (27.\/14. VIII 1909 \u2013 25. XII 1986) oli teatritegelane ja publitsist.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Riias, \u00f5ppis Kilingi-N\u00f5mme algkoolis, aastatel 1934-1936 Tartu N\u00e4itekunsti Stuudios. T\u00f6\u00f6tas maalrina, teatrit\u00f6\u00f6ga tegi algust P\u00e4rnu T\u00f6\u00f6listeatris 1932. aastal. 1937-1939 lavastaja ja n\u00e4itleja Tartu T\u00f6\u00f6listeatris, 1939-1940 laulja Vanemuise kooris. Aastatel 1940\u20131941, 1944\u20131948, 1949\u20131950 ja 1955\u20131986 Vanemuise pean\u00e4itejuht (ajuti ka kunstiline juht ja direktor). Eestimaa Kommunistliku Parteiga liitus 1940, kuulus Tartu h\u00e4vituspataljoni ja 1942-1944 Jaroslavis Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse. Aastatel 1948\u20131949 Kunstide Valitsuse juhataja, 1950\u20131952 Tartus n\u00e4iteringijuht ja 1952\u20131955 Endla (aastast 1953 Lydia Koidula<\/a> nim. P\u00e4rnu Draamateater) pean\u00e4itejuht. Sunniti Eesti NSV \u00dclemn\u00f5ukogu saadik (1963\u20131971 ja 1980\u20131985), NLKP XXVI kongressi ja mitme EKP kongressi delegaat, EKP Keskkomitee ja Eesti NSV \u00dclemn\u00f5ukogu Presiidiumi liige. Eesti NSV Teatri\u00fchingu juhatuse esimees (1976-1982). Ird suri Viljandis, maetud Tartu Raadi kalmistule. Tema abikaasa oli lavastaja ja n\u00e4itleja Epp Kaidu (1915-1976).<\/p>\n\n\n\n

1936. aastal ilmus Irdi n\u00e4idend \u201eV\u00f5itlejad kodu eest\u201c, hiljem avaldas ta eesk\u00e4tt teatriteemalisi artikleid nii ajakirjanduses kui autorikogumikes, n\u00e4iteks \u201eCeterum censeo ehk Jahedate suvede jutte\u201c (1965), \u201eSemper idem ehk m\u00f5tter\u00e4nde ja r\u00e4nnum\u00f5tteid\u201c (1970), \u201eCogito ergo sum ehk m\u00f5eldes oma m\u00f5tteid\u201c (1979), mille eest p\u00e4lvis Juhan Smuuli<\/a> kirjanduse aastapreemia (1980), ja \u201ePer aspera ehk olnust ja t\u00e4nasest\u201c (1984), mille eest p\u00e4lvis Eesti NSV teatri\u00ad\u00fchingu kriitikaauhinna (1985).<\/p>\n\n\n\n

Eesti teatriloos seostub Kaarel Ird tugeva sisemise konfliktiga. \u00dchest k\u00fcljest iseloomustasid tema juhtimisstiili kommunistlik meelsus ja autoritaarsus (h\u00fc\u00fcdnimi Vana Hirmus). Teisest k\u00fcljest toimis ta aga n\u00f5ukogude re\u017eiimi kiuste eesti dramaturgia kaitsjana, Vanemuise fenomeniks kujundajana ning 1960.-1970. aastate teatriuuendajate (nt Jaan Tooming<\/a>, Evald Hermak\u00fcla) peamise soosijana.<\/p>\n\n\n\n

Temast on valminud film \u201eS\u00e4\u00e4rane Ird ehk 100 aastat \u201eVanemuise\u201d teatrit\u201d (1970, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Evald Hermak\u00fcla, Eesti Telefilm) ning lavastus \u201eIrd, K.\u201c (etendus Tartu Uues Teatris 2010, lavastaja Ivar P\u00f5llu).<\/p>\n\n\n\n

Ird oli Eesti NSV teeneline kunstnik (1946), Eesti NSV rahvakunstnik (1959) ja NSV Liidu rahvakunstnik (1970). P\u00e4lvinud kaks Lenini ordenit (1979, 1984), sotsialistliku t\u00f6\u00f6 kangelase aunimetuse (1984) ja Tartu aukodaniku tiitli (1984). Pikaaegse tegevuse eest teatrim\u00f5tte kandjana lavaloomingus ning kogumiku \u201eCogito, ergo sum ehk M\u00f5eldes oma m\u00f5tteid\u201c eest p\u00e4lvis 1984. aastal Priit P\u00f5ldroosi nimelise teatrim\u00f5tte auhinna. N\u00f5ukogude Eesti preemia 1947 (lavastused \u201eTasuleegid\u201c ja \u201eElu tsitadellis\u201c) ja 1977 (lavastus \u201eTagahoovis\u201c ja Vanemuise juhtimine). NSVL riiklik preemia 1967 (lavastused \u201eKihnu J\u00f5nn\u201c, \u201eCoriolanus\u201c, \u201eLuigelend\u201c, \u201eMeestelaulud\u201c).<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Publitsistika<\/strong><\/em>
Ceterum senseo ehk jahedate suvede jutt<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 399 lk
Tartu T\u00f6\u00f6listeater 1937-1939<\/strong>. Tallinn: ENSV Teatri\u00fching, 1966, 72 lk
Semper idem ehk M\u00f5tter\u00e4nde ja r\u00e4nnum\u00f5tteid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 311 lk
M\u00f6\u00f6da euroopaliku teatrikultuuri teid ja radu t\u00e4nap\u00e4evani<\/strong>. Tallinn: s.n., 1972, 33 lk
Cogito ergo sum ehk m\u00f5eldes oma m\u00f5tteid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 406 lk
Per aspera ehk olnust ja t\u00e4nasest<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 320 lk<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/strong><\/em>
V\u00f5itlejad kodu eest<\/strong>. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1936, 87 lk<\/p>\n\n\n\n

Varia<\/strong><\/em>
Kersti Merilaas, Kaarel Ird Tuleristsed: ooperilibreto<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 71 lk<\/p>\n\n\n\n

Kaarel Irdi kohta<\/strong><\/em>
Kandiline Kaarel Ird: dokumente ja kommentaare<\/strong>. Koost. Jaak Viller. Tallinn: Eesti teatriliit, 2009, 975 lk<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaarel Ird (27.\/14. VIII 1909 \u2013 25. XII 1986) oli teatritegelane ja publitsist. S\u00fcndis Riias, \u00f5ppis Kilingi-N\u00f5mme algkoolis, aastatel 1934-1936 Tartu N\u00e4itekunsti Stuudios. T\u00f6\u00f6tas maalrina, teatrit\u00f6\u00f6ga tegi algust P\u00e4rnu T\u00f6\u00f6listeatris 1932. aastal. 1937-1939 lavastaja ja n\u00e4itleja Tartu T\u00f6\u00f6listeatris, 1939-1940 laulja …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6480,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12156","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12156","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12156"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12156\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12157,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12156\/revisions\/12157"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6480"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12156"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}