{"id":12184,"date":"2024-04-03T23:42:02","date_gmt":"2024-04-03T20:42:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12184"},"modified":"2026-09-14T16:03:53","modified_gmt":"2026-09-14T13:03:53","slug":"joachim-gottlieb-schwabe","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/joachim-gottlieb-schwabe\/","title":{"rendered":"Joachim Gottlieb Schwabe"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Joachim Gottlieb Schwabe (22.\/11. XI 1754 \u2013 1. II\/21. I 1800) oli baltisaksa pastor ja kirjamees.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00fcndis Harjumaal, \u00f5ppis Narvas ja Tallinna G\u00fcmnaasiumis ning aastatel 1774-1778 Jena \u00dclikoolis. Seej\u00e4rel oli pastor Nissis (1780-1883), Lihulas (1783-1796) ja Kadrinas (1796-1800), kus ka suri ja kuhu on maetud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Oli \u00fcks varasemaid eesti ilmaliku luule tr\u00fckis avaldanuid. Olles aastatel 1795\u20131797 ja 1799 Lindforsi \u201eEesti-Ma Rahwa Kalendri\u201c lisa toimetaja, avaldas ta seal kolm luuletust: \u201eLaul\u201c (1795), \u201eLapse uinutamisse Laul\u201c (1796) ja \u201eKewwade laulda\u201c (1797). Viimast peetakse eesti kirjanduses esimeseks tr\u00fckitud loodusluuletuseks ning uinutamise laulu esimeseks h\u00e4llilauluks. K\u00e4sikirjalisena on <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/r\/johann-heinrich-rosenplanter\/\" data-type=\"page\" data-id=\"9290\">Johann Heinrich Rosenpl\u00e4nteri<\/a> \u00e4rakirjas (\u201eBibliotheca esthonica\u201c) s\u00e4ilinud Schwabe \u201eEestima tallomehhe laul\u201c. Schwabe talupojas\u00f5bralik ilmavaade ei kajastunud ainult luules \u2013 Lihula-perioodil l\u00e4vis ta valgustaja Johann Christoph Petriga, kes mainis teda oma teoses \u201eEhstland und die Ehsten\u201c (1808) kui talupoegade elu parandamisele p\u00fchendunut.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Joachim Gottlieb Schwabe (22.\/11. XI 1754 \u2013 1. II\/21. I 1800) oli baltisaksa pastor ja kirjamees. S\u00fcndis Harjumaal, \u00f5ppis Narvas ja Tallinna G\u00fcmnaasiumis ning aastatel 1774-1778 Jena \u00dclikoolis. Seej\u00e4rel oli pastor Nissis (1780-1883), Lihulas (1783-1796) ja Kadrinas (1796-1800), kus ka &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12184","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12184","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12184"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12184\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12185,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12184\/revisions\/12185"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12184"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}