{"id":12200,"date":"2026-09-15T11:58:27","date_gmt":"2026-09-15T08:58:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12200"},"modified":"2026-09-15T11:58:28","modified_gmt":"2026-09-15T08:58:28","slug":"alma-ostra","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/o\/alma-ostra\/","title":{"rendered":"Alma Ostra"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Alma Rosalie Ostra-Oinas (16. IX 1886 \u2013 2. XI 1960) oli Eesti ajaloos \u00fcks esimesi k\u00f5rgetel ametikohtadel tegutsenud naissoost poliitikuid, advokaate, kirjanikke ja ajakirjanikke.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alma Rosalie Ostra s\u00fcndis Tartumaal talupidajate t\u00fctrena. Kui t\u00fctar oli algkooliealine, kolis pere Tartusse ning asus seal v\u00fcrtspoodi pidama. Vanemad kolisid peatselt tagasi maale, j\u00e4ttes t\u00fctre linna koolit\u00fcdrukuks. V\u00f5imekas t\u00fctarlaps soovis haridust omandada ja astus 1901. aastal Tartu Pu\u0161kini T\u00fctarlaste G\u00fcmnaasiumisse. Alma Ostrat s\u00fctitasid sotsialistlikud ideed, mida levitati p\u00f5randaalustel kogunemistel ning arutati sala\u00fchingutes. Ostra korraldas samasuguse kogunemise Pu\u0161kini g\u00fcmnaasiumis. Selle tagaj\u00e4rjel pidi ta koolist lahkuma. Alma Ostra astus Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse T\u00f6\u00f6liste Parteisse ning j\u00e4tkas tegelemist oma poliitiliste t\u00f5ekspidamistega. Seotuse eest 1905. aasta revolutsiooniliste s\u00fcndmustega Alma vahistati ja saadeti Tobolskisse asumisele. Ta p\u00f5genes Tobolskist ja asus elama Peterburisse. Ostra hakkas Peterburi k\u00f5rgematel naiskursustel f\u00fc\u00fcsikat, matemaatikat ja filosoofiat \u00f5ppima.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1917. aastal tuli Ostra Tallinna. Kui loodi Eesti Vabariik, p\u00fchendusid Alma Ostra ja tema poliitikust abikaasa Aleksander Oinas riigi \u00fclesehitamisele. Ostra l\u00f5petas 1929. aastal Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna ja t\u00f6\u00f6tas seej\u00e4rel advokaadina. Ta oli Asutava Kogu liige, kuulus Riigikogusse ja Tallinna linnavolikokku ning t\u00f6\u00f6tas kaua Tallinna linnan\u00f5unikuna. Alma Ostra-Oinas kuulus Eesti Naisliidu juhatusse, \u00dcleriikliku Lastehoolekande Keskkorralduse juhatusse ja Eesti Sotsialistliku T\u00f6\u00f6liste Partei keskkomiteesse. N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal ta vahistati ning ta suri Komi ANSV-s Inta linnas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1923. aastal ilmus Alma Ostra-Oinase deb\u00fc\u00fctromaan \u201eAino\u201d. Raamatu tegevuspaigaks on painajalik ja k\u00fclm suurlinn, mis pakub tagap\u00f5hja peategelase afektidele ja pessimistlikule maailmatundele. Romaan p\u00f5hineb suuresti autori elukogemusel ja peegeldab Peterburi nais\u00fcli\u00f5pilaste revolutsioonieelseid meeleolusid, nende \u00fcksindust ja ekslemisi. 1936. aastal ilmus kaheosaline romaan \u201eLendva\u201d. Erinevalt modernistlikust romaanist \u201eAino\u201d, on \u201eLendva\u201d rahvap\u00e4rane olustikuromaan. Raamat kujutab 19. sajandi algupoole k\u00fclaelu L\u00f5una-Eestis, kuhu ulatuvad m\u00f5isale vastuhaku meeleolud. S\u00fcndmustik on pingestatud, dialoog murdekeelne, tegelased v\u00e4rvikad, nende maailmapilti kuuluvad loomulikul viisil m\u00fc\u00fctilised n\u00e4htused. Kriitika v\u00f5ttis teose vastu kui ambitsioonika \u00fchiskondlik-olustikulise romaani. Alma Ostrat tunnustati elulise ainese toomise eest kirjandusse, kuid talle heideti kohati ette tegelaste skemaatilisust ja stiili liigset reportaa\u017elikkust v\u00f5i publitsistlikkust, mis varjutas kirjanduslikku s\u00fcgavust. N\u00fc\u00fcdisajal on t\u00f5lgendatud romaani \u201eLendva\u201c naiste \u00f5iguste vaatekohalt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alma Ostra sulest ilmus ka arvukalt artikleid ja l\u00fchijutte.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Romaanid<\/strong><\/em><br><strong>Aino<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1923. 183 lk.<br><strong>Lendva. I osa<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936. 120 lk.<br><strong>Lendva. II osa<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936. 135 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Lasteraamatud<\/strong><\/em><br><strong>Laisk laps<\/strong>. Tallinn: Eesti Lastes\u00f5prade \u00dching, 1932. 24 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Alma Rosalie Ostra-Oinas (16. IX 1886 \u2013 2. XI 1960) oli Eesti ajaloos \u00fcks esimesi k\u00f5rgetel ametikohtadel tegutsenud naissoost poliitikuid, advokaate, kirjanikke ja ajakirjanikke. Alma Rosalie Ostra s\u00fcndis Tartumaal talupidajate t\u00fctrena. Kui t\u00fctar oli algkooliealine, kolis pere Tartusse ning asus &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6499,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12200","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12200","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12200"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12200\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12201,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12200\/revisions\/12201"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12200"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}