Sophia Vardi (s\u00fcnninimi Marta Sophia Lepp, 1913. aastast Marta Kirschbaum, 1927. aastast Maarda Utuste, 12. XI 1883 \u2013 11. XI 1940) oli vasakpoolne pedagoog ja literaat, \u00fcks esimesi nais\u00f5iguslasi eesti kirjanduses.<\/p>\n\n\n\n
Lepp s\u00fcndis Vardi (Varbola) vallas Nissi kihelkonnas kooli\u00f5petaja perekonnas. Ta \u00f5ppis Tallinnas saksakeelses algkoolis ja k\u00f5rgemas t\u00fctarlastekoolis. Aastatel 1902\u20131904 \u00f5ppis ta Peterburis T\u0161ernjajevi pedagoogikakursustel ning t\u00f6\u00f6tas guvernandina ja kodukooli\u00f5petajana Moskvas ja Peterhofis. Ta osales alates 1905. aastast revolutsioonilises tegevuses: v\u00f5ttis 1905. aasta revolutsiooni ajal osa 16. oktoobril Tallinna Uuel turul toimunud t\u00f6\u00f6liste koosolekust ja sai haavata, vangistati ja saadeti Tobolski kubermangu asumisele. Ta p\u00f5genes Tobolskist 1906. aastal Peterburisse ja tegutses Peterburis p\u00f5randaaluses organisatsioonis, hiljem Kroonlinnas, Tartus ja P\u00e4rnus, seej\u00e4rel uuesti Peterburis, samuti Soomes. P\u00e4rast Eesti Vabaduss\u00f5da asus Marta Lepp t\u00f6\u00f6le \u00f5petajana. Ta oli koos abikaasa Kustas Utustega (1927. aastani Gustav Kirschbaum) taarausu juhte ja peaideolooge. Lepp t\u00f6\u00f6tas eesti keele \u00f5petajana ja raamatukogu juhatajana P\u00f5hja-Eesti p\u00f5llut\u00f6\u00f6keskkoolis. 1921. aastal viidi see kool Tallinnast J\u00e4nedale. P\u00e4rast 1924. aastat j\u00e4tkas Lepp \u00f5petajat\u00f6\u00f6d Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n
Nendel aastatel oli ta kirjanduslikult viljakas. Valmis kolmeosaline m\u00e4lestusteraamat 1905. aasta s\u00fcndmustest, seej\u00e4rel mitmeid proosateoseid ja n\u00e4idendeid. K\u00f5ige \u00f5nnestunumaks peetakse 1926. aastal kirjutatud romaani \u201eHaabvere\u201d. Raamat kujutab noore eesti naise raskeid valikuid oma v\u00e4\u00e4rikuse nimel patriarhaalses \u00fchiskonnas. Romaan p\u00e4lvis kriitikute t\u00e4helepanu inimps\u00fc\u00fchika kujutamise oskuse poolest. Selles romaanis eritletakse mehe-naise suhete taustal sotsiaal-poliitilisi, rahvuslikke ja eetilisi probleeme. Enamik Lepa raamatuid ilmus Sophia Vardi varjunime all. Peale memuaaride ja n\u00e4idendite p\u00e4rineb Lepa sulest l\u00fchijutte, milles kajastub nais\u00f5igusluse teema, samuti Artur Lemba ooperi \u201eKalmuneid\u201d libreto.<\/p>\n\n\n\n
Marta Lepa t\u00f5lkes on ilmunud Daniel Defoe romaan \u201eRobinson Crusoe\u201d.<\/p>\n\n\n\n
2010. aastal avaldas ajaleht Eesti P\u00e4evaleht \u00fchek\u00f6itelise kordustr\u00fckina Marta Lepa memuaarid \u201e1905. aasta romantika, j\u00e4rellained, l\u00f5ppvaatus\u201d.<\/p>\n\n\n\n
L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n Romaanid<\/strong><\/em> Jutud<\/strong><\/em> N\u00e4idendid<\/strong><\/em> Lastejutud<\/strong><\/em> Libretod<\/strong><\/em> Memuaarid<\/strong><\/em> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Sophia Vardi (s\u00fcnninimi Marta Sophia Lepp, 1913. aastast Marta Kirschbaum, 1927. aastast Maarda Utuste, 12. XI 1883 \u2013 11. XI 1940) oli vasakpoolne pedagoog ja literaat, \u00fcks esimesi nais\u00f5iguslasi eesti kirjanduses. Lepp s\u00fcndis Vardi (Varbola) vallas Nissi kihelkonnas kooli\u00f5petaja perekonnas. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12207","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12207","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12207"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12207\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12209,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12207\/revisions\/12209"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12207"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Haabvere<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 181 lk.<\/p>\n\n\n\n
Esimesed tuuled<\/strong>: Novellid. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 100 lk.<\/p>\n\n\n\n
Dekoratsioon<\/strong>: kolm vaatust. Tartu: Noor-Eesti, 1922, 99 lk.
Appertseptsioon<\/strong>: ts\u00fcklusest \u201eSirelid\u201d. Tallinn: Varrak, 1923, 31 lk.
Kohtamised pargis<\/strong>: grotesk \u00fches vaatuses: ts\u00fcklusest \u201eSirelid\u201d. Tallinn: Varrak, 1923, 22 lk.
Sirelid<\/strong>: kolm kevade-miniat\u00fc\u00fcri. Tallinn: Varrak, 1923, 80 lk.
T\u00e4na oleme vabad!<\/strong>: kevade unistus kahes stseenis: ts\u00fcklusest \u201eSirelid\u201d. Tallinn: Varrak, 1923, 22 lk.
Maarda Lepp-Utuste, Kosjam\u00e4ng<\/strong>: rahvuskommete n\u00e4idend. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1937, 55 lk.<\/p>\n\n\n\n
Kass ja hiir<\/strong>: rahva muinasjutt lastele. Tallinn: Rahva\u00fclikool, 1919, 23 lk.
Rebane ja karu \u00f5ngitsevad kalu<\/strong>: rahva muinasjutt lastele. Tallinn: Rahva\u00fclikool, 1919, 16 lk.
Jaanitulelised<\/strong>: rahva muinasjutt lastele. Tallinn: Rahva\u00fclikool, 1920, 23 lk.<\/p>\n\n\n\n
Kalmuneid<\/strong>: muistend viies vaatuses rahvaluule ainetel. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1929, 52 lk.<\/p>\n\n\n\n
Marta Lepp, 1905. aasta romantika<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1922, 110 lk.
Marta Lepp, 1905. aasta j\u00e4rellained<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1923, 127 lk.
Marta Lepp, 1905. aasta l\u00f5ppvaatus<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 190 lk.<\/p>\n\n\n\n