{"id":12215,"date":"2026-09-15T12:50:28","date_gmt":"2026-09-15T09:50:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12215"},"modified":"2026-09-15T12:50:29","modified_gmt":"2026-09-15T09:50:29","slug":"margus-laidre","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/margus-laidre\/","title":{"rendered":"Margus Laidre"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Margus Laidre (s\u00fcnd. 18. IX 1959) on \u00fcks Eesti staa\u017eikamaid ja tunnustatumaid diplomaate, kes on samuti tuntud mahukate ajalooalaste monograafiate autorina.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Laidre s\u00fcndis Tartus. Ta l\u00f5petas 1982. aastal Tartu \u00dclikoolis ajaloo eriala. Ta kaitses Tartu \u00dclikoolis 1987. aastal ajalooteaduste kandidaadi kraadi ja 2000. aastal T\u00dc ajaloo ja arheoloogia instituudis doktorikraadi dissertatsiooniga \u201e\u00dcks h\u00e4 tru ja \u00f6ige sullane. Elust Rootsi s\u00f5jav\u00e4es Eesti- ja Liivimaal 1654-1700\u201d. Laidre asus 1991. aastal Eesti Vabariigi v\u00e4lisministeeriumi teenistusse. Ta on esindanud Eestit suursaadikuna paljudes s\u00fcnnimaa jaoks v\u00f5tmet\u00e4htsusega riikides. Aastatel 1991\u20131996 oli Laidre suursaadik Rootsis, aastatel 1996\u20132000 suursaadik Saksamaal ja aastatel 1997\u20132000 suursaadik P\u00fcha Tooli juures. Seej\u00e4rel, aastatel 2000\u20132005 t\u00f6\u00f6tas ta v\u00e4lisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektorina. Aastatel 2006\u20132010 oli Laidre suursaadik \u00dchendkuningriigis ning aastatel 2010\u20132014 Eesti Vabariigi presidendi v\u00e4lisn\u00f5unik. Aastatel 2014\u20132018 oli Laidre suursaadik Soomes ja aastatel 2018\u20132023 suursaadik Venemaal. Alates 2025. aastast on ta taas suursaadik Rootsis. Enne Rootsi asumist t\u00f6\u00f6tas Laidre v\u00e4lisministeeriumis diplomaatilise ajaloo erisaadiku ametikohal.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Laidre ajalooalased uurimused \u00fchendavad faktit\u00e4psuse kultuurifilosoofiaga. Tema tuntumaid monograafiaid ja raamatuid on 1995. aastal avaldatud \u201eL\u00f5pu v\u00f5idukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700\u20131701\u201c ning 2024. aastal ilmunud \u201eArs moriendi \u2013 ars amatoria. Kunst surra ja kunst armastada kesk- ja varauusaegses Euroopas\u201c, mis k\u00e4sitleb surmakultuuri, armastust ja inimtundeid l\u00e4bi ajaloo.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">2008. aastal p\u00e4lvis Margus Laidre Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia raamatu \u201eDorpat 1558\u20131708: linn v\u00e4e ja vaenu vahel\u201d eest. 2016. aastal auhinnati Laidret Enn Soosaare esseistikapreemiaga essee \u201eKelle s\u00f5na valitseb maailma?\u201d eest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Ajalooalased monograafiad<\/strong><\/em><br><strong>L\u00f5pu v\u00f5idukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700\u20131701<\/strong>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 1995. 298 lk.<br><strong>\u00dcks h\u00e4 tru ja \u00f6ige sullane: elust Rootsi s\u00f5jav\u00e4es Eesti- ja Liivimaal 1654\u20131700<\/strong>. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999. 570 lk.<br><strong>S\u00f5numitooja v\u00f5i salakuulaja?: N\u00fc\u00fcdisaegse diplomaatia l\u00e4tted 1454\u20131725<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2003. 551 lk.<br><strong>Dorpat 1558\u20131708: linn v\u00e4e ja vaenu vahel<\/strong>. Tallinn: Argo, 2008. 704 lk.<br><strong>Domus belli: P\u00f5hjamaade Saja-aastane s\u00f5da Liivimaal 1554\u20131661<\/strong>. Tallinn: Argo, 2015. 909 lk.<br><strong>Aja lugu ja inimese aeg: r\u00e4\u00e4gitud ja r\u00e4\u00e4kimata lood<\/strong>. Tallinn: Argo, 2019. 503 lk.<br><strong>Ars moriendi \u2013 ars amatoria: kunst surra ja kunst armastada kesk- ja varauusaegses Euroopas<\/strong>. Tallinn: Argo, 2024. 894 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Margus Laidre (s\u00fcnd. 18. IX 1959) on \u00fcks Eesti staa\u017eikamaid ja tunnustatumaid diplomaate, kes on samuti tuntud mahukate ajalooalaste monograafiate autorina. Laidre s\u00fcndis Tartus. Ta l\u00f5petas 1982. aastal Tartu \u00dclikoolis ajaloo eriala. Ta kaitses Tartu \u00dclikoolis 1987. aastal ajalooteaduste kandidaadi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12215","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12215","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12215"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12215\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12216,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12215\/revisions\/12216"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12215"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}