Aleksander Sipelgas (24. VII 1885 \u2013 19. XI 1937) oli kireva ja vastuolulise eluk\u00e4iguga kirjanik, t\u00f5lkija ning seikleja, kelle elu m\u00f6\u00f6dus pidevas liikumises erinevate riikide vahel. Uurijad ja kaasaegsed on Sipelgat iseloomustanud andeka literaadina, avant\u00fcristina ja v\u00f5imaliku salaluure agendina. Ta kasutas mitmeid pseudon\u00fc\u00fcme, n\u00e4iteks Henry Blan ja A. Ol\u0161anski.<\/p>\n\n\n\n
Aleksander Sipelgas s\u00fcndis raudteelase pojana Venemaal Peterburi kubermangus Kolpinos. Sipelgas \u00f5ppis alates 1911. aastast Moskva \u00dclikoolis ja osales aastatel 1914\u20131917 Vene s\u00f5jav\u00e4e ridades Esimeses maailmas\u00f5jas. P\u00e4rast 1917. aasta revolutsiooni asus ta elama Soome, kus ta sulandus Helsingi boheemlaste ringkondadesse. Ta esitles end poliitilise p\u00f5genikuna ja laskis Soomes 1922. aastal avaldada N\u00f5ukogude Venemaa elu kritiseeriva raamatu \u201ePunase p\u00e4ikese lapsed\u201d. Raamat saavutas suure menu. See bol\u0161evismivastane romaan kujutab dramaatiliselt ja tundeliselt eluraskusi ning terrorit revolutsioonij\u00e4rgses Petrogradis. Teos toob esile intelligentsi hukkumise ja moraalse allak\u00e4igu n\u00e4ljaaegadel. Aluseks on autori enda v\u00e4idetavad elamused, kuid raamatus leidub ka ilukirjanduslikku liialdust. Eesti keeles ilmus raamat \u201ePunase p\u00e4ikese lapsed\u201d 1924. aastal. Eesti lugejad suhtusid teosesse kui sensatsioonilisse reportaa\u017ei v\u00f5i poliitilisse pamfletti.<\/p>\n\n\n\n
1921. aastal saadeti Aleksander Sipelgas Soomest v\u00e4lja, sest Soome politsei seostas teda salakaubavedajatega, h\u00e4mara \u00e4ri ja N\u00f5ukogude luurega. Aastatel 1924\u20131929 tegutses Sipelgas Eestis. Ta oli ajakirja \u00d5htu Tuled kaast\u00f6\u00f6line. Ilmusid tema vene- ja soomekeelsete teoste eestikeelsed versioonid. Ta kirjutas ja t\u00f5lkis tempokalt kriminaal- ning p\u00f5nevusromaane (n\u00e4iteks romaanid \u201eKuldne m\u00fclgas\u201d ja \u201eMust ingel\u201d). Autori tegevust varjutasid alatasa majanduslikud probleemid ja pettused. Nende t\u00f5ttu oli ta m\u00f5nda aega vangis.<\/p>\n\n\n\n
Sattudes Eestis seadustega pahuksisse ja v\u00f5lgadesse, suundus Sipelgas 1920. aastate l\u00f5pus v\u00e4lismaale. Aastatel 1929\u20131932 elas ta Pariisis ja Br\u00fcsselis, kus ta kirjutas kaast\u00f6id sealsetele vene emigrantide v\u00e4ljaannetele nagu Vozro\u017edenije ja Illjustrirovannaja Rossija. Alates 1930. aastate keskpaigast elas ta uuesti Eestis ja tegutses ajakirja Vaimsuse Ideoloogia kaast\u00f6\u00f6lisena.<\/p>\n\n\n\n
Aleksander Sipelgas suri Rakveres ja on maetud Rakvere saksa koguduse kalmistule.<\/p>\n\n\n\n
L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n Punap\u00e4\u00e4-Roosa<\/strong>: novellid. [Venekeelse k\u00e4sikirja j\u00e4rele t\u00f5lkinud O. Abroi.] Tallinn: Varrak, 1923. 136 lk. A. Olhovski, Punainen Ven\u00e4j\u00e4: kertomuksia<\/strong>. Helsinki: Otava, 1920. 143 lk. \u0410. \u041e\u043b\u044c\u0448\u0430\u043d\u0441\u043a\u0438\u0439, \u0417\u0430\u043f\u0438\u0441\u043a\u0438 \u0430\u0433\u0435\u043d\u0442\u0430 \u0440\u0430\u0437\u0432\u0435\u0434\u0443\u043f\u0440\u0430<\/strong>. \u041f\u0430\u0440\u0438\u0436: \u041c\u0438\u0448\u0435\u043d\u044c, 1930. 161 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Aleksander Sipelgas (24. VII 1885 \u2013 19. XI 1937) oli kireva ja vastuolulise eluk\u00e4iguga kirjanik, t\u00f5lkija ning seikleja, kelle elu m\u00f6\u00f6dus pidevas liikumises erinevate riikide vahel. Uurijad ja kaasaegsed on Sipelgat iseloomustanud andeka literaadina, avant\u00fcristina ja v\u00f5imaliku salaluure agendina. Ta …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12226","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12226","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12226"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12226\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12227,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12226\/revisions\/12227"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12226"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Punase p\u00e4ikese lapsed: romaan N\u00f5ukogude Vene elust<\/strong>. Tallinn: J. Zimmermann, 1924. 319 lk.
Kuldne m\u00fclgas<\/strong>: romaan n\u00fc\u00fcdsest ajast. Tallinn: Ole, 1926. 580 lk.
Henry Blan, Punane madu [memuaarid]<\/strong>. Tallinn: Ole, 1926. 45 lk.
Kaubamaja Jankel Zwiebelson ja Pojad<\/strong>: sat\u00fc\u00fcr-romaan. Tallinn: Ole, 1927. 160 lk.
Kirgede orjad (\u201eKuldne m\u00fclgas\u2019e\u201d j\u00e4rg)<\/strong>. Tallinn: J. Themas, 1926\u20131927. 176 lk.
Henry Blan, Maharadsha t\u00fctar: saladusline naine<\/strong>. Tallinn: Ole, 1927. 80 lk.
Must ingel<\/strong>: kriminaalromaan l\u00e4hemast minewikust. Tallinn: Loeng, 1927. 192 lk.
Maurice Moraine, Maailma walitseja<\/strong>. Tallinn: Uudisleht, 1928. 116 lk.
Maurice Moraine, Rohelise suwila saladus<\/strong>: seiklusromaan. Tallinn, 1928. 95 lk.<\/p>\n\n\n\nRaamatud soome keeles<\/h4>\n\n\n\n
Punaisen auringon lapset: romaani Neuvosto-Ven\u00e4j\u00e4n el\u00e4m\u00e4st\u00e4<\/strong>. Helsinki: Edistusseurojen Kustannus, 1922. 332 lk.<\/p>\n\n\n\nRaamatud vene keeles<\/h4>\n\n\n\n