Moritz Maximilian P\u00f5dder (1. VII\/19. VI 1852 \u2013 15.\/2. X 1905) oli prosaist ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcndis Viljandimaal, \u00f5ppis Tartus g\u00fcmnaasiumis ning astus 1873. aastal Tartu \u00dclikooli usuteaduskonda, minnes hiljem \u00fcle arstiteaduskonda, \u00f5pingud katkesid 1876. T\u00f6\u00f6tas kodu\u00f5petajana ja tegeles t\u00f5lkimisega. 1880ndate l\u00f5pus oli t\u00f6\u00f6l Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumis. Tegi kaast\u00f6\u00f6d Eesti Postimehele, Sakalale ja Oma Maale. Oli osaline rahvuslikus liikumises. Osales Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuses, 1885-1887 oli ka juhatuses. Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi liige. Sajandivahetusel siirdus Tallinna, sooritas prantsuse keele \u00f5petaja eksami ning t\u00f6\u00f6tas \u00f5petajana. Suri Tallinnas, maetud Rahum\u00e4e kalmistule.<\/p>\n\n\n\n
Avaldas ajakirjanduses k\u00fclateemalisi jutustusi, kus puudutab ka sotsiaalseid probleeme. Esilek\u00fc\u00fcndivaim ning omaaegse proosa \u00fcks t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemaid teoseid on \u201eBob Ellerhein\u201d (1884, eraldi raamatuna 1911), mida on hiljem m\u00e4\u00e4ratletud ka l\u00fchiromaanina. See on esimese p\u00f5lve eesti haritlase kujunemislugu, mille taustal on olulisel kohal \u00e4rkamisaegsed probleemid ning Balti erikorra kriitika. Teose peategelaseks on noor eesti soost arst, kelle elutee viib teda Tartust Venemaa suurlinnadesse ning Vene-T\u00fcrgi s\u00f5tta. Teos paistab silma hea keelekasutuse ja mitmek\u00fclgselt kujutatud karakteritega. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on linnatemaatika toomine eesti kirjandusse. Teos p\u00e4lvis 1888 ka Eesti Kirjameeste Seltsi auhinna.<\/p>\n\n\n\n
P\u00f5dder avaldas ka populaarteaduslikke kirjat\u00f6id, n\u00e4iteks \u201eKuu ja kuu-usk\u201d (1881), ning t\u00f5lkejutte ja mugandusi. Teda v\u00f5ib pidada \u00fcheks eesti esimeseks kutseliseks t\u00f5lkijaks. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseim on Lev Tolstoi romaani \u201eS\u00f5da ja rahu\u201c t\u00f5lge (1898) (teise k\u00f6ite t\u00f5lge valmis koost\u00f6\u00f6s M. Neumanni ja neljas k\u00f6ide koos J. Tammega). Lisaks on ta eesti keelde t\u00f5lkinud n\u00e4iteks Pu\u0161kini, Turgenevi, T\u0161ehhovi ja Gorki teoseid, prantsuse keelest J. Verne\u2019i \u201eViieteistk\u00fcmne aastase kapteni\u201c ja saksa keelest W. H. Riehli, Th. H. Panteniuse teoseid.<\/p>\n\n\n\n
P\u00f5dder on vene keele k\u00e4siraamatu \u201eL\u00fchikene Wene keele grammatika\u201d I (1884) ja \u201eSaksa-Eesti s\u00f5naraamatu\u201d (1906) autor.<\/p>\n\n\n\n
A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n Proosa<\/em><\/strong> Moritz Maximilian P\u00f5dder (1. VII\/19. VI 1852 \u2013 15.\/2. X 1905) oli prosaist ja t\u00f5lkija. S\u00fcndis Viljandimaal, \u00f5ppis Tartus g\u00fcmnaasiumis ning astus 1873. aastal Tartu \u00dclikooli usuteaduskonda, minnes hiljem \u00fcle arstiteaduskonda, \u00f5pingud katkesid 1876. T\u00f6\u00f6tas kodu\u00f5petajana ja tegeles t\u00f5lkimisega. 1880ndate …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6501,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12276","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12276","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12276"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12276\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12277,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12276\/revisions\/12277"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12276"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Kes tegi?<\/strong> Uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1890, 116 lk
Bob Ellerhein<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1911, 184 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1923, 1977]
Varia<\/em><\/strong>
Kuu ja kuu-usk<\/strong>. K\u00f5ne, mis Tartu Eesti p\u00f5llumeeste seltsis 5-mal mail 1879 pidanud M. P\u00f5dder. Narva: M. P\u00f5dder, 1881, 31 lk
L\u00fchikene Wene keele grammatika. Esimene jagu: Etimologia w\u00f5i s\u00f5nade \u00f5petus<\/strong>. Tartu: Schnakenburg, 1884, 104 lk<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"