August Wilhelm Hupelilt<\/a>, olles kodu\u00f5petajaks P\u00f5ltsamaal. Aastatel 1797\u20131820 t\u00f6\u00f6tas Petri dotsendina ja professorina Erfurdis. P\u00e4rast tagasiminekut Saksamaale avaldas ta mitmeid teoseid, milles ta tutvustas Baltikumi olusid ja astus h\u00e4\u00e4lekalt v\u00e4lja p\u00e4risorjuse vastu.<\/p>\n\n\n\nJohann Christoph Petri esimene raamat oli 1800. aastal ilmunud \u201eKirjad Tallinna kohta\u201d (\u201eBriefe \u00fcber Reval\u201d), mis kirjeldab Eesti- ja Tallinnamaad. Teos pakkus valgustuslikku ja sageli pamfletlikku vaadet tolleaegsele linnaelule. Tallinna on kujutatud allak\u00e4iva provintsliku sadamalinnana, mida valitsevad tsiviilasjades asjatundmatud s\u00f5jav\u00e4elased, mille ametnikud on korrumpeerunud ja kus aadlikud elavad luksuslikku elu, pidades l\u00f5putuid s\u00f6\u00f6maaegu ja pidusid. Aadlikele on vastandatud linnas ja maal elavad eestlased, keda kirjeldatakse r\u00e4paste ja armetutena, loidude ja alandlikena, t\u00e4idetuna allasurutud vihast sakste vastu.<\/p>\n\n\n\n
Petri peateoseks kujunes 1802. aastal avaldatud raamat \u201eEestimaa ja eestlased\u201d (\u201eEhstland und die Ehsten\u201d). Selles kolmek\u00f6itelises p\u00f5hjalikus \u00fclevaates kritiseerib autor teravalt Balti kubermangudes valitsevat sotsiaalset korda, baltisaksa m\u00f5isnike omavoli, ning kaitseb eesti talupoegade \u00f5igusi. Raamatus on kirjeldatud Eestimaa geograafilis-klimaatilisi olusid, eestlasi, nende \u00f5igusetut seisundit ja kombeid ning aadlikke, kes elavad prassivalt, on vaimselt v\u00e4he arenenud ja talupoegade vastu \u00fclekohtuselt julmad. Lisaks vaatleb autor kiriku- ja kooliolusid, andes nendele negatiivse hinnangu.<\/p>\n\n\n\n
Petril \u00f5nnestus koguda ja s\u00e4ilitada ainulaadset materjali Eesti majanduse, kultuuri ja talurahva argielu kohta. Ta oli Garlieb Merkeli k\u00f5rval \u00fcks tuntumaid varajasi eesti talurahva eestk\u00f5nelejaid.<\/p>\n\n\n\n
Johann Christoph Petri sulest on ilmunud valgustuslikke \u00fclevaateid ka Vene impeeriumi teiste piirkondade omaaegsete olude kohta ning raamatuid ja artikleid teiste maade ja rahvaste majanduselu, ajaloo, etnograafia ja \u00fchiskondliku korra teemadel.<\/p>\n\n\n\n
L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n
Teosed saksa keeles<\/h4>\n\n\n\n
Briefe \u00fcber Reval nebst Nachrichten von Esth- und Liefland<\/strong>: Ein Seitenst\u00fcck zu Merkels Letten. Von einem unpartheiischen Beobachter. Deutschland (Hamburg): B. G. Hoffmann, 1800. 118 lk.
Ehstland und die Ehsten<\/strong>, oder historisch-geographisch-statistisches Gem\u00e4lde von Ehstland. I\u2013III. Gotha: K. W. Ettinger, 1802. 458 lk. [2. tr\u00fckk 1809.] (Eesti keeles l\u00fchendatult pealkirjaga \u201eHuwitaw t\u00fckike Kodumaa ajaluost \/ Sakslase Dr. Petri kirjeldus Eestirahwa elust ja olust aastal 1802, kes Eesti- ja Liiwimaal 12 aastat kodukoolmeister on olnud\u201d. W\u00e4ljaannud [ja algus- ja l\u00f5ppkommentaari kirjutanud] Adam Peterson. Viljandi: A. Rennit, 1901. 95 lk. [2. tr\u00fckk 1903])
Neue Pittoresken aus Norden<\/strong>, oder statistisch-historische Darstellungen aus Ehst- und Liefland. Nebst einem kurzen Umrisse von Moskau. Von einem unpartheiischen Augenzeugen. Mit drei Kupfern. Erfurt: F. A. Knick, 1805. 334 lk. [2. tr\u00fckk 1809.]
Neuestes Gem\u00e4hlde von Lief- und Ehstland<\/strong>, unter Katharina II. und Alexander I. in historischer, statistischer, politischer und merkantilischer Ansicht. Auch als ein Beytrag zur Kenntniss des Russischen Reichs. Leipzig: Dyk, 1809. 544 lk.
Russlands bl\u00fchendste Handels-, Fabrik- und Manufakturst\u00e4dte in alphabetischer Ordnung<\/strong>: Vorher eine kurze Uebersicht der russischen Gewerbskunde und des Handelszustandes Vorn\u00e4mlich f\u00fcr Kaufleute und Fabrikanten. Leipzig: in der Dyk\u2019schen Buchhandlung, 1811. 215 lk.
Reisebeschreibung, das heiszt, Schilderung der Sitten und Gebr\u00e4uche von Riga<\/strong>: aus dem \u201eNeuesten Gem\u00e4lde von Lief- und Ehstland\u201d. Hamburg-Rahlstedt: Harry v. Hofmann, 1960. 80 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Johann Christoph Petri (5. XI 1762 \u2013 24. II 1851) oli saksa p\u00e4ritolu publitsist, ajaloolane ja pedagoog, kellel oli oluline osa Eesti valgustusajastu kirjanduses ja \u00fchiskonnakriitikas. Petri s\u00fcndis Saksamaal T\u00fc\u00fcringis Erfurdi l\u00e4hedal. Ta \u00f5ppis alates 1780. aastast Erfurdi \u00fclikoolis ja …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6501,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12339","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12339","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12339"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12339\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12341,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12339\/revisions\/12341"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12339"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}