{"id":12372,"date":"2026-10-12T15:39:17","date_gmt":"2026-10-12T12:39:17","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12372"},"modified":"2026-10-12T15:39:18","modified_gmt":"2026-10-12T12:39:18","slug":"peter-ernst-wilde","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/w\/peter-ernst-wilde\/","title":{"rendered":"Peter Ernst Wilde"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Peter Ernst Wilde (24. VIII 1732 \u2013 28. XII 1785) oli baltisaksa arst ja estofiil, kes andis v\u00e4lja esimest eestikeelset ajakirja L\u00fchhike \u00f6ppetus (1766\u20131767).<br><br>Wilde s\u00fcndis Taga-Pommeris Treptow\u2019 (Trzebiat\u00f3w) linna l\u00e4hedal Wo(e)di(c)ke (Woedtke) k\u00fclas (praeguses Poola Szezcini vojevoodkonnas) m\u00f5isaomaniku pojana. Ta \u00f5ppis kaks aastat K\u00f6nigsbergi \u00fclikoolis teoloogiat, seej\u00e4rel alates 1749. aastast Halle \u00fclikoolis \u00f5igusteadust ja alates 1751. aastast uuesti meditsiini K\u00f6nigsbergis. Ta sai 1765. aastal Greifswaldi \u00fclikoolist arstiteaduse doktorikraadi. Samal aastal kolis ta Kuramaale. Aastatel 1765\u20131766 andis ta Miitavis (Jelgava) v\u00e4lja arstiteaduslikku ajakirja Der Landarzt. Riia kaudu j\u00f5udis Wilde 1766. aastal P\u00f5ltsamaale, kus baltisaksa m\u00f5isnik Woldemar Johann von Lauw (1712\u20131786) oli asutanud mitu manufaktuuri. P\u00f5ltsamaal oli tollal 2000 elanikku ja linnas oli \u00f5itsenguaeg. Elanikkonna \u00fclalpidamiseks asutas Lauw haigla ja apteegi, mille juhtimiseks ta palkas Peter Ernst Wilde. Lisaks asutati P\u00f5ltsamaal 1766. aastal Vene impeeriumi esimene eratr\u00fckipress. 1771. aastal kirjutas Wilde meditsiinik\u00e4siraamatu \u201eArsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad t\u00f6bbed \u00e4rraarwada ning parrandada\u201d saksakeelse algvariandi, mis<a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/h\/august-wilhelm-hupel\/\" data-type=\"page\" data-id=\"11683\"> August Wilhelm Hupeli<\/a> t\u00f5lgituna ilmus eesti keeles. Wilde suri P\u00f5ltsamaal 53-aastasena.<br><br>Wilde oli valgustusajastu pooldaja. Ta oli veendunud p\u00e4risorjuse vastane ja soovis oma kirjutistega j\u00f5uda maaelanikkonnani, kelle keelt ta ei osanud. Seega v\u00e4rbas ta oma t\u00f5lkijaks kohaliku pastori August Wilhelm Hupeli, kes oli sellel ajal juhtivaid eesti keele tundjaid kirjandusringkondades. Koos andsid nad v\u00e4lja igan\u00e4dalast v\u00e4ljaannet \u201eL\u00fchhike \u00f6ppetus\u2026\u201c, mis pakkus praktilisi n\u00f5uandeid tervishoiu kohta ja \u00fcldiseid juhiseid igap\u00e4evaelu korraldamiseks. See v\u00e4ljaanne t\u00e4histab ratsionalistlik-valgustusliku suuna algust eesti kirjas\u00f5nas. \u00dchtlasi oli tegu esimese eesti ajakirjaga, aga ka esimese tervishoiualase ajakirjaga kogu Vene impeeriumis. Kokku on teadaolevalt ilmunud 41 ajakirja numbrit. 1768. aastal ilmusid esimesed 25 numbrit ka l\u00e4ti keeles.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad t\u00f6bbed \u00e4rraarwada ning parrandada<\/strong>. Eesti keelde \u00fcmbert\u00f6\u00f6tanud August Wilhelm Hupel. P\u00f5ltsamaa: W. J. v. Lauw, 1771. 162 lk.<br><strong>Arsti ramat, 1771<\/strong>. Tallinn: Lindfors, 1791. 64 lk.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Raamatud saksa keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Auszug aus dem Landarzt und den Liefl\u00e4ndischen Abhandlungen von der Arzeney-Wissenschaft, oder Anweisung wie man die Krankheiten des gemeinen Mannes erkennen, und theils mit Hausmitteln, theils mit wohlfeilen Arzeneyen curiren k\u00f6nne<\/strong>. Gedruckt Schlo. Oberpahlen, 1770. 125 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Peter Ernst Wilde (24. VIII 1732 \u2013 28. XII 1785) oli baltisaksa arst ja estofiil, kes andis v\u00e4lja esimest eestikeelset ajakirja L\u00fchhike \u00f6ppetus (1766\u20131767). Wilde s\u00fcndis Taga-Pommeris Treptow\u2019 (Trzebiat\u00f3w) linna l\u00e4hedal Wo(e)di(c)ke (Woedtke) k\u00fclas (praeguses Poola Szezcini vojevoodkonnas) m\u00f5isaomaniku pojana. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6514,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12372","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12372","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12372"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12372\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12373,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12372\/revisions\/12373"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12372"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}