{"id":12530,"date":"2026-10-29T12:34:00","date_gmt":"2026-10-29T10:34:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=12530"},"modified":"2026-10-29T12:34:01","modified_gmt":"2026-10-29T10:34:01","slug":"jaan-roos","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/r\/jaan-roos\/","title":{"rendered":"Jaan Roos"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Jaan Roos (21.\/9. I 1888 \u2013 5. VII 1965) oli bibliofiil ja kirjandusloolane.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00fcndis P\u00f5ltsamaa kihelkonnas Pajusi vallas, \u00f5ppis Kalana k\u00fclakoolis, P\u00f5ltsamaa kihelkonnakoolis, Eesti Aleksandri linnakoolis ja aastatel 1906-1912 Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumis. 1912. aastal asus \u00f5ppima Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonda, minnes varsti \u00fcle usuteaduskonda, mille l\u00f5petas 1916. aastal. Paide g\u00fcmnaasiumi (1917-1923) ja Tartu t\u00fctarlaste g\u00fcmnaasiumi (1923-1936) direktor. T\u00f6\u00f6tas Tartu kirjastustes ja raamatukogudes ning osales kirjastuste ja kultuuriorganisatsioonide t\u00f6\u00f6s. Aastatel 1945-1954 varjas end N\u00f5ukogude v\u00f5imu eest, vahistati 1954, vabanes p\u00e4rast l\u00fchiajalist vangistust. Aastatel 1957-1959 Teaduste Akadeemia <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/friedrich-reinhold-kreutzwald\/\" data-type=\"page\" data-id=\"11210\">Fr. R. Kreutzwaldi<\/a> nimelise Kirjandusmuuseumi raamatukoguhoidja. Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Suri P\u00f5ltsamaal, maetud P\u00f5ltsamaa kalmistule. Tema vend oli kirjandus- ja keeleteadlane Eduard Roos (1903-1979).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alates 1916. aastast alustas s\u00fcstemaatiliselt vanemate eesti raamatute kogumist. Talle kuulus ligi 10 000-k\u00f6iteline eraraamatukogu, mis oli toona Eesti suurim. Hiljem l\u00e4ks osa sellest Tartu \u00dclikooli raamatukogule ja Kirjandusmuuseumile. Avaldas arvukalt artikleid eesti kirjandus-, kultuuri- ja raamatuajaloo ning bibliofiilia teemadel. Raamatutena on ilmunud n\u00e4iteks kodu-uurimuslik monograafia \u201eP\u00f5ltsamaa minevik\u201c (1914), \u201eKirjandusteose anal\u00fc\u00fcs\u201c (1934), metoodiline juhend teoste terviklikuks k\u00e4sitlemiseks koolis, \u201eL\u00fchike eesti raamatu ajalugu\u201c (1936), \u201e\u00dclevaade eesti kirjandusest\u201c (1936), elulood \u201e<a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/h\/jakob-hurt\/\" data-type=\"page\" data-id=\"11691\">Jakob Hurt<\/a>\u201c (1936), \u201e<a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/j\/carl-robert-jakobson\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7547\">Carl Robert Jakobson<\/a>\u201c (1940) ja \u201eJaan T\u00f5nisson\u201c (1940). Oli koguteose \u201eEesti populaarteaduslik kirjandus\u201c (1940) kaasautor.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Aja- ja kultuurilooliselt on oluline aastatel 1944\u20131954 peetud detailne p\u00e4evik, mis ilmus aastatel 1997\u20132009 viies k\u00f6ites pealkirja all \u201eL\u00e4bi punase \u00f6\u00f6\u201c. P\u00e4evikud kajastavad elavalt eesti rahva traagilisi saatuseaastaid Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgsel k\u00fcmnendil. See on vahetu sissevaade Eesti ajaloo keerulisse perioodi, mida ilmestavad autori lai silmaring, eruditsioon ja tihe tutvusringkond.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Teosed eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Kultuurilugu, varia<\/strong><\/em><br><strong>P\u00f5ltsamaa minewik<\/strong>. Tartu: Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Selts, 1914, 31 lk.<br><strong>Kirjandusteose anal\u00fc\u00fcs<\/strong>. Keel ja kirjandus nr. 1. Tartu: Loodus, 1934, 79 lk.<br>Jaan Roos, Jaan Lattik, <strong>Eesti Vabariigi iseseisvuse p\u00e4evaks<\/strong>. Tallinn: Haridus- ja Sotsiaalministeerium, 1935, 12 lk.<br><strong>Jakob Hurt: eesti vanavara kuningas<\/strong>. Eesti rahvuslikud suurmehed: elulooline kirjastik noorsoole. 3. sari; nr. 17. Tallinn: Kooli-Kooperatiiv, 1936, 47 lk.<br><strong>L\u00fchike eesti raamatu ajalugu: selle v\u00e4line, sisuline ja keeleline areng 400 aasta jooksul<\/strong>. Elav teadus; nr. 51. Eesti Kirjanduse Seltsi populaarteaduslik seeria; 1936, nr. 3. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1936, 109 lk.<br><strong>\u00dclevaade eesti kirjandusest: keskkooli V klassile<\/strong>. Keel ja kirjandus nr. 42. Tartu: Loodus, 1936, 144 lk. [2. tr 1937.]<br>Jaan Roos, August Annist, Johannes K\u00e4is, <strong>Eesti populaarteaduslik kirjandus: kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu<\/strong>. Elav teadus; nr. 101\/102. Eesti Kirjanduse Seltsi populaarteaduslik seeria; 1940, nr. 5\/6. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1940, 238 lk.<br><strong>Carl Robert Jakobson: v\u00f5itleva rahvusluse pioneer<\/strong>. Eesti rahvuslikud suurmehed: elulooline kirjastik noorsoole. 5. sari; nr. 25. Tallinn: Kooli Kooperatiiv, 1940, 39 lk.<br><strong>Jaan T\u00f5nisson: eesti rahvusliku iseteadvuse selgroog<\/strong>. Eesti rahvuslikud suurmehed: elulooline kirjastik noorsoole. 5. sari; nr. 28 Tallinn: Kooli-Kooperatiiv, 1940, 40 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>M\u00e4lestused<\/strong><\/em><br><strong>L\u00e4bi punase \u00f6\u00f6. 1. osa. 1944. ja 1945. aasta p\u00e4evik<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 1997, 350 lk.<br><strong>L\u00e4bi punase \u00f6\u00f6. II 1947. aasta p\u00e4evik<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2000, 220 lk.<br><strong>L\u00e4bi punase \u00f6\u00f6. III 1948. ja 1949. aasta p\u00e4evik. Lisa: 1944. aasta l\u00f5pp<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2001, 358 lk.<br><strong>L\u00e4bi punase \u00f6\u00f6. IV 1951. ja 1952. aasta p\u00e4evik<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2004, 268 lk.<br><strong>L\u00e4bi punase \u00f6\u00f6. V 1953. ja 1954. aasta p\u00e4evik<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2009, 391 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Jaan Roos (21.\/9. I 1888 \u2013 5. VII 1965) oli bibliofiil ja kirjandusloolane. S\u00fcndis P\u00f5ltsamaa kihelkonnas Pajusi vallas, \u00f5ppis Kalana k\u00fclakoolis, P\u00f5ltsamaa kihelkonnakoolis, Eesti Aleksandri linnakoolis ja aastatel 1906-1912 Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumis. 1912. aastal asus \u00f5ppima Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonda, minnes &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12530","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12530","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12530"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12530\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12531,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12530\/revisions\/12531"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12530"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}